Sample records for rannik muutuvate looduslike
-
Muutuv kommunikatsioon kultuuri ei ohusta / Annika Poldre
Poldre, Annika
2011-01-01
Tallinna Konverentside poolt Sokos Hotel Virus 28. aprillil 2011 korraldatud kommunikatsiooni aastakonverentsist "Muutuv kommunikatsioon: vana ei taha ja uut ei oska. Kuidas edasi?", kus esinesid Ahto Lobjakas, Priit Põiklik, Piia Tamm ja Marju Lauristin
-
Rahvusvaheline juhend annab suunised looduslike pühapaikade kaitsmiseks / Ahto Kaasik
Kaasik, Ahto, 1969-
2012-01-01
2011. aastal korraldatud uuringust selgus, et 70% eestimaalastest peab looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks. Samal aastal ilmus eesti keeles Rahvsuvahelise Looduskaitseliidu juhend looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Juhendi kohaselt on pühapaigad põlisrahvaste vanimad looduskaitsealad. Põhimõtteliselt on kogu eesti rahvas põlisrahva järeltulija. Kuna Eestis ei ole riigiusku, siis ei saa eestkostjaks olla ükski riigiasutus. Kõikide Eesti pühapaikade eestkostjaks on Maavalla koda
-
Kasemets, Aare, 1963-
2007-01-01
Looduslikest pühapaikadest kui kultuuri- ja looduspärandi kooshoidjatest. Riigi õigusloomest ja suhtest omakultuuriga. Looduslike pühapaikade arengukavast kui jätkusuutlikkuse eeldusest. Seadustest, juhenditest ja ettepanekutest arengukava rakendamiseks. Lühidalt autorist lk. 317
-
Pärdi, Heiki, 1951-
2015-01-01
Eesti Vabaõhumuuseumi näitus "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv". Näituse autor Heiki Pärdi, kuraator Elo Lutsepp, kujundaja Jan Skolimowski (KAMP Arhitektid). 2014. aasta Kultuurkapitali Arhitektuuripreemia kandidaat
-
Looduslikud pühapaigad kui muistised : arheoloogia vaatenurk / Heiki Valk
Valk, Heiki, 1959-
2007-01-01
Looduslikest pühapaikadest kui arheoloogiamälestistest, nende uurimisloost ja hoiakutest. Rahvaluuleteaduse huvist looduslike pühapaikade vastu. Looduslike pühapaikade pühapaiga omandamise tähendusest ajas. Pühakohtade liikidest, tähendusest ja otstarbest. Asustuslikest seostest ja kohtadest rituaalsel maastikul. Pühapaigast kui osast võrgustikust, tema tähtsusastmetest ja hierarhiast. Pühapaikade kohavaliku põhjustest. Lühidalt autorist lk. 317
-
Kadakas, Vello
1998-01-01
Proliferatiivset neeruhaigust tuntakse peamiselt lõhilaste haigusena, mis võib põhjustada massilist kalade suremust nii kalakasvandustes kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse tekitajaks peetakse seni identifitseerimata limaeoslast
-
Ökokontor on õhu- ja loomingurikas / Nelli Pello
Pello, Nelli
2007-01-01
Tööruumide säästvast renoveerimisest looduslike materjalidega. Tartu trükikojast Triip, reklaamiagentuuri Dreamers kontorist, Säästva Arengu Klubi büroost. Kommenteerivad Eva Peedimaa, Katrin Kull
-
Plaadid / Mait Eelrand, Toomas Puna, Veiko Pesur...[jt.
2007-01-01
Uutest heliplaatidest Wolf & Cub "Vessels", Karl MAdis & Karavan "Taevalik meloodia ئ Nat King Cole'i laule", Sophie Ellis-Bextor "Trip The Light Fantastic", Him "Uneasy Listening 1&2", Kognito "Muutuv"
-
Kiviõli vene gümnaasiumi seinu ehivad fresko ja mosaiik / Erika Prave
Prave, Erika, 1970-
2002-01-01
Rahvusvaheline kunstiinimeste seltskond maalib kooli seinale looduslike värvidega fragmente Kiviõli linna ajaloost ning paneb kokku kahhelkivitükikestest mosaiigi. Üritus kannab nime Fresko festival. Kunstiline juht on sakslane Martin Kramer
-
Stenõ Kiviõliskoi russkoi gimnazii ukrasjat freski i mozaika / Erika Prave
Prave, Erika, 1970-
2002-01-01
Rahvusvaheline kunstiinimeste seltskond maalib kooli seinale looduslike värvidega fragmente Kiviõli linna ajaloost ning paneb kokku kahhelkivitükikestest mosaiigi. Üritus kannab nime Fresko festival. Kunstiline juht on sakslane Martin Kramer
-
"Ema, vaata, ma olen Kumus!" / Teet Veispak
Veispak, Teet, 1955-
2010-01-01
Näitus "Muutuv maalikunst" Kumu Kunstimuuseumis 14. maist 10. oktoobrini 2010. Kuraator Eha Komissarov, kujundaja Urmas Muru. Lähemalt Jaan Toomiku, Tõnis Saadoja, Merike Estna, Alice Kase maalidest ning Kiwa projektist "Eklektika"
-
Esikukapi paradoks / Tiit Kändler
Kändler, Tiit, 1948-
2009-01-01
Braessi paradoksist, mis kinnitab: võrgustik, milles kõik liikuvad üksused otsivad kõige efektiivsemat teed, kaotab ekstra võimaluse lisamisel oma üldist tõhusust. Braessi paradoksi seletusi looduslike koosluste näitel
-
2015-01-01
15. mail algab Eesti vetes rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon. Osaleb 15 riiki 19 laeva ja seitsme tuukrimeeskonnaga. Tegevuspiirkondi on kolm: Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik
-
Siseriiklikud programmid võrdsete võimaluste loomiseks / Jaan Õunapuu
Õunapuu, Jaan, 1958-
2006-01-01
Ilmunud ka: Peipsi Rannik = Tshudskoje Poberezhje nr. 12 lk. 6, Za narod! 6. jaan. nr. 1 2007 lk. 2. Regionaalminister Jaan Õunapuu riigieelarvest rahastatud programmidest, mis toetavad piirkondade tasakaalustatud arengut
-
Eestlased Torontos - kuhu ja kuidas / Vaike Rannu ; fotod: Vaike Rannu
Rannu, Vaike
2009-01-01
Bibliograafia Klubi huvitavast ja sisutihedast pärastlõunast 1. novembril 2009 Tartu College'is, kus peateemadeks olid eesti kogukonna majanduslik toimetulek, põlvkondade vahetus, muutuv ja kahanev ühiskond, tulevikusuunad, side Eestiga jmt.
-
2007-01-01
19. augustini Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Eesti Metallikunstnike Liidu iga kahe nädala tagant muutuv näitus, kus on eksponeeritud eesti metallikunstnike viimase kolme aasta looming ning osaleb kunstnikke välismaalt
-
Poola ime asemel needus / Lech Kaczanowski
Kaczanowski, Lech
2010-01-01
Positiivseid uudiseid Poolast, mis räägivad uuest suurest välisinvesteeringute lainest, looduslike toorainete avastamisest ja lepitusest Venemaaga, tumestab 10. aprillil Venemaal toimunud lennuõnnetus, milles hukkusid Poola president ja teised kõrged poliitikud ning ametiisikud
-
Political economy of internet : penetration in Finland and Sweden (1995-2001) / Meelis Kitsing
Kitsing, Meelis
2002-01-01
Kaanel ajak. ilmumisaeg 2001/2002. Vaba turumajanduse lipulaeva Ameerika Ühendriikide kõrval on samavõrd hästi arenenud infomajandus Põhjamaades. Soome ja Rootsi majandusmudeli puhul on riigi poliitika ülesanne toetada kohanemist muutuvate majandusoludega
-
Political economy of internet : penetration in Finland and Sweden (1995-2001) / Meelis Kitsing
Kitsing, Meelis
2001-01-01
Kaanel ajak. ilmumisaeg Winter 2001/2002. Vaba turumajanduse lipulaeva Ameerika Ühendriikide kõrval on samavõrd hästi arenenud infomajandus Põhjamaades. Soome ja Rootsi majandusmudeli puhul on riigi poliitika ülesanne toetada kohanemist muutuvate majandusoludega
-
Paulauskas, Kestutis
2003-01-01
Autor kirjeldab Leedus läbiviidava kaitseväe reformi põhjuseid, põhimõtteid ning eesmärke ja arutleb pidevalt muutuvate julgeolekuohtude ning võimalike missioonide üle, milleks 21. sajandil tuleb valmis olla. Tabel
-
Väljataga, Pille
2001-01-01
Rühmituse F.F.F.F. (Berit Teeäär, Maria Valdma, Ketli Tiitsar, Kaire Rannik, Kristi Paap) esinemisest 2000. a. suvel Leedus Niida kunstnike majas. Ehteid eksponeeriti kõrvuti nende 20-kordse suurendusega fotodega.
-
Uljas uus vana maailm / Raivo Kelomees
Kelomees, Raivo, 1960-
2004-01-01
Meediakunstniku staatusest postsotsialistlikus ühiskonnas, sõltuvusest ja ebamäärasusest transformeeruvas kunstitehnoloogilises keskkonnas, kus vastuolud ja üksteisemõistmine on lähemal vaatlusel paiguti ületamatud, arvamusfoon on muutuv ning kaootiline, kohati kanoniseeruv ning kommunikatsioon tihti negatiivne
-
Graafika müstiline olemus / Kiwa
Kiwa, pseud., 1975-
2001-01-01
Tallinna XII graafikatriennaali näitustest "Muutuv kujund" Rotermanni soolalaos ja Johannes Saare kureeritud "Sündmus. Kujutis. Teisik" Tallinna Kunstihoones ja selle galeriis. M. Ratnikshi. S. Griersoni, E. Bzheskase, L. Laganovskise, J. Boiko, A. Tali, A. Juani töödest
-
Памятник преградил путь Nord Stream / Туули Кох
Кох, Туули
2010-01-01
Vene- Saksa gaasijuhtme ehituse sõlmpunktiks muutuval Gotlandil jäi Slite sadamasse Nord Streami raha eest ehitatud kaile ette mälestusmärk eestlastele ja lätlastele, kes 1944. aastal punavõimu eest põgenedes Gotlandile jõudsid. Kaart
-
Nord Stream "ründas" Gotlandil Eestit / Tuuli Koch
Koch, Tuuli
2010-01-01
Vene- Saksa gaasijuhtme ehituse sõlmpunktiks muutuval Gotlandil jäi Slite sadamasse Nord Streami raha eest ehitatud kaile ette mälestusmärk eestlastele ja lätlastele, kes 1944. aastal punavõimu eest põgenedes Gotlandile jõudsid. Kaart
-
F.F.F.F. armastab mõtestada ennast / Reet Varblane
Varblane, Reet, 1952-
2002-01-01
Rühmituse F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma) näitus "Meie igapäevane leib" 9. novembrini Hansapanga galeriis ja näitus "Pentagramm" 26. X-1. XII Tarbekunstimuuseumis
-
Käbini kunstikogu maal eemaldati oksjonilt
1999-01-01
Galerii Rios toimunud kunstioksjonilt eemaldati kataloogis väljakuulutatud Johann Köleri maal 'Rannik Põhja-Eestis' (1869), mis pärines Johannes Käbini kogust. Kaheldi maali autentsuses, ekspertiisiks jäi vähe aega. Kommenteerib EKMi ekspert Mai Levin
-
Peeter Paani peidupaik / Peter Broeng, Piret Veigel
Broeng, Peter
2005-01-01
Shabby chic stiilis sisustatud norra kunstniku ja stilisti Tor Halvorseni Bjornslokkeni talust, kus T. Halvorsen korraldab isiksust ja loovust arendavaid seminare. Elamuks on ümberehitatud ait. Looduslike viimistlusmaterjalide kõrval näeb barokseid küünlajalgu, siidkangaid, modernse joonega disainiklassikat. 12 värv. ill
-
Neoliberalism ja linnaruum = Neoliberalism and Urban Space / Volker Eick
Eick, Volker
2008-01-01
Neoliberalism ja neoliberaliseerumine: globaliseerumine kui "glokaliseerumine". Linnade kasvav tähtsus ja muutuv roll. Neoliberaalne kuritegevuspoliitika: politseilise tegevuse mitmekesistumine. Kapitalistlikud väljakutsed: aktivism, atavism. Artikkel põhineb valdavalt 25. IV 2007 Eesti Kunstiakadeemia 4. urbanistika päevadel peetud ettekandel. Bibliograafia lk. 15-16
-
Eesti Kunstiakadeemia : tänavused lõpetajad
1999-01-01
Lõpetajad 1999. a.: maalikunst (8), stsenograafia (4), graafika (8), skulptuur (3), keraamika (4), klaasikunst (4), metallikunst (3), tekstiil (4), moekunst (6), nahakunst (6), sisearhitektuur (7), graafiline disain (9), tootedisain (2), kunstiteadus (9). 1999. a. omandasid magistrikraadi Külliki Talp, Kaire Rannik, Indrek Allmann, Martin Melioranski.
-
Navodnenija v umah zactroishtshikov / Maris Kuuda
Kuuda, Maris
2007-01-01
Kohalikel omavalitsustel pole piisavalt hoobasid sundida arendajaid üleujutusohuga arvestama. Pärnusse hotelli September rajajad (arhitektid Emil Urbel, Andrus Mark) arvestavad ujutusohuga. Arvamust avaldavad Rene Reisner, Mari Sepp, Ülo Sults, Karri Tiigisoon, Indrek Rannik, Mark Soosaar, Tiiu Pärn, Merle Looring, Rita Sepp, Kaspar Alles
-
Kurtna keskusehoone renoveerimine = Renovation of the Kurtna center building / Epp Lankots
Lankots, Epp, 1976-
2005-01-01
Saku vallas Kurtna külas asuva Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone (arhitekt Valve Pormeister, sisearhitektid Vello Asi ja Väino Tamm, 1965-66) pieteeditundelisest renoveerimisest hotelliks. Arhitektid: Heli Ernesaks, Katrin Rannik. Halvast ja odavast interjöörikujundusest. Ill.: 3 värv. välis- ja 3 sisevaadet
-
Kohtumine endast erinevaga - õpilaste arusaam / Olga Schihalejev
Schihalejev, Olga, 1969-
2008-01-01
Artikkel on uurimusest, mis valmis projekti "Religioon ja haridus. Panus dialoogiks või konfliktifaktor Euroopa muutuvates ühiskondades" raames ning mille eesmärk on uurida võimalusi ja ülesandeid, millega seisab silmitsi tänapäeva kooliharidus, püüdes kujundada erisuguse religioosse kuuluvusega inimeste üksteisemõistmist
-
Möödus vaikselt / Tiina Käesel
Käesel, Tiina, 1943-
2001-01-01
Tallinna rakenduskunsti triennaalist 2000 "Omand" Tarbekunstimuuseumis. Kontseptsioon-kujundus: Ketli Tiitsar, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Kristi Paap (F.F.F.F.). Paremaid esinejaid. Peaauhind - Eija Mustonen (Soome), auhinnad - Audrius Janushonis (Leedu), Claus Domine Hansen (Taani), Tarbekunstimuuseumi ostuauhind - Aigi Orav, grupi F.F.F.F. auhind - Monika Järg
-
Mart Ustav : me ei pruugi HI-viirusest kunagi vabaneda / Mart Ustav ; interv. Riho Laurisaar
Ustav, Mart, 1949-
2006-01-01
Tartu Ülikooli teadlane Mart Ustav töötab välja HI-viiruse vaktsiini. Kui enamik seniseid aidsiravimeid on keemilised, siis Mart Ustav usub, et on võimalik luua ka looduslik preparaat, mida on lihtne toota ja mis tulevikus võiks abivajajale maksta kõigest mõnisada krooni. Lisaks: Teised Mart Ustavist: Mart Loog, Toivo Maimets
-
Kolmemõõtmeline Eesti kunst Szentendre Kunstiveskis / Peeter Helme
Helme, Peeter, 1978-
2003-01-01
Eesti tarbekunsti näitus "Ülestähendused". Avamisel näidati Jaanus Orgusaare rõivaste, jalanõude ja peakatete kollektsiooni. Kuraatoriteks-kujundajateks rühmitus F.F.F.F. (Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Kaire Rannik, Maria Valdma). Keldrisaalis slaidiprogramm eesti harrastuskunstnike loomingust. Péter-Pali galeriis Anu Raua põimevaipade näitus
-
Taimne linn - fantaasia saab tegelikkuseks / Kadri Kalle
Kalle, Kadri, 1984-
2009-01-01
Belgia arhitektist Luc Schuitenist ja tema töödest Brüsselis 2009. a. suvel eksponeeritud näitusel "Vegetal City". Arhitekt pakub loovaid lähenemisi sellele, kuidas linnad võiksid rohkem sarnaneda looduslike elupaikadega. Juba 1970. aastatel ehitas ta maja, mis kasutab päikese- ja tuuleenergiat, tema ideekavandite hulka kuuluvad ka üllatava disainiga keskkonnasõbralikud sõidukid
-
Protection of archaeological monuments in 2001-2005 / Ants Kraut
Kraut, Ants
2006-01-01
Kultuurimälestiste riikliku registri Internetis kättesaadavaks muutmisest. Muististe kaardistamisest ja nende kaitsevööndite kindlaks määramisest. Uurimislubade väljastamisest, röövarheoloogide probleemist, looduslike pühapaikade väljaselgitamisest ja kaardistamisest, rahvusvahelisest koostööst, arheoloogiamälestiste tähistamisest. Nimeliselt mainitud üksikute töölõikude eest vastutajad.
-
Rannakalanduse tulevik sõltub varust / Ain Soome ; interv. Agnes Jürgens
Soome, Ain
2008-01-01
Kalapüügiseaduse muudatustest. Lisatud: kalastajad. Ilmunud ka Hiiu Leht 2. mai 2008, lk. 4 ; Oma Saar 6. mai 2008, lk. 4 ; Vooremaa 13. mai 2008, lk. 2 ; Lääne Elu 20. mai 2008, lk. 4, lisatud: taustainfo ; Harju Elu 3. juuni 2008, lk. 2 ; Peipsi Rannik = Tshudskoje Poberezhje mai 2008, lk.4, lisatud: taustinfo
-
13.-20. VI võtab ehtekunstnike rühmitus F.F.F.F....
2004-01-01
Rühmitus F.F.F.F. (Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Maria Valdma) võtab osa Bostonis toimuvast rahvusvahelisest ehtekunstinäitusest ja konverentsist "ContacT 2004", juhendab Massachusetts College of Art üliõpilastele ja kunstnikele korraldatud workshop'i "SWOP". Bakalar Gallerys esineb rühmitus näitusega "Igapäevaleib", osalejate individuaalset loomingut eksponeerib galerii Mobilia
-
Peipsi-äärsetel kaluritel jääb paberitega jändamist vähemaks / Madis Aesma
Aesma, Madis
2005-01-01
Kuna Peipsi rannik on Eesti poolel jagatud nelja maakonna vahel, tuli senini Pepsi regioonis kalapüügiga tegelevatel ettevõtetel taotleda nelja püügiluba ja saata hiljem ka neli kalapüügiaruannet. 2006. aastast alates on Peipsi kant aga ühtne kalapiirkond ning püügilube taotleda ning andmeid esitada saab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna Ida-Eesti piirkondlikku keskusesse Jõgeval
-
Bolefloor - puidupõhine Eesti IT-firma / Margus Mets
Mets, Margus
2016-01-01
Bole OÜ on Paldiskis asuv eriline puidutööstus, kus töödeldakse ja lõigatakse iga plangujuppi vastavalt nende looduslikule joonele. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetikainstituudiga töötati välja uus tehnoloogia: puidulauad skaneeritakse ning seejärel otsib arvutiprogramm välja lauaosa, mis sobiks kõige paremini kõrval oleva puidulaua servaga. Seejuures säilib laua looduslik servajoon
-
3.-11. XI oli Edinburghi ECA Sculpture Court Balcony'l...
2005-01-01
Eesti päevade raames Kristi Paabi ja Maria Valdma kureeritud näitus "Rare Leid". Osalesid Kristiina Laurits, Villu Plink, Kaire Rannik, Mari Relo-Shaulys, Adolfas Shaulys, Anneli Tammik, Ketli Tiitsar ja Tanel Veenre. 3. XI ehtekunsti sümpoosionil Edinburghi kunstikolledzhis College of Artis esinesid loengutega Birgit Laken (Holland), K. Tiitsar ja T. Veenre. K. Paap ja M. Valdma juhendasid töötuba "Triibud või ruudud" ehtekunsti üliõpilastele
-
2002-01-01
EKL volikogu koosolekust 29. IV. Uued liikmed: R. Haljasmäe, K. Kiudsoo-Värv, K. Paap, K. Rannik, B. Teeäär, K. Tiitsar, M. Valdma, T. H. Varres. 5. V avatud näitusel "Faces - 100 portreed" Heidelbergi lossis Ottheinrichbaus ja järgneval IAA Europe West komitee seminaril osalesid M. Nukke ja M.-K. Ulas, kelle töö "no title"jõudis postkaardile. Vt. veaparandus: Sirp, 2002, 14. VI, lk. 19
-
Uudised : Muusikakonkurss. No stress. M&3. Tsensuur. Tähtpäev
2005-01-01
Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud muusikakonkursist "Muusikatriaad" 8.-10. märtsini Viljandis. Eesti plaadifirma Kuurortrecords andis 1. märtsil välja uue kogumikalbumi "Music From the Land and from near the Sea: Far-away Sound from Estonia, Latvia and Iceland". Kuurortrecordsi esindaja Kaido Kirikmäe esineb oma duoga Hea Rannik 4. märtsil Reykjavikis. Trahvid tõusust ebasündsate sõnavõttude eest. Rulers of Deep (M. Meri, P. Julm) tähistab 5. tegutsemisaastat
-
Üleujutus arendaja hingel / Maris Kuuda
Kuuda, Maris
2007-01-01
Kohalikel omavalitsustel pole piisavalt hoobasid sundida arendajaid üleujutusohuga arvestama. Pärnusse hotelli September rajajad (arhitektid Emil Urbel, Andrus Mark) arvestavad ujutusohuga. Arvamust avaldavad Rene Reisner, Mari Sepp, Ülo Sults, Karri Tiigisoon, Indrek Rannik, Mark Soosaar, Tiiu Pärn, Merle Looring, Rita Sepp, Kaspar Alles. Keskkonnaministeeriumi plaanist muuta veeseadust, mis sunniks ehitajaid ja arendajaid arvestama üleujutusohuga. Lisadena olulise üleujutusohuga alad Eestis ning üleujutuste ohjamist käsitleva Euroopa Liidu direktiivi eelnõust
-
Biohuumus - looduslik, kuid tõhus lahendus mullaviljakuse tõstmiseks / Nadezda Knjazeva
Knjazeva, Nadezda
2010-01-01
Biohuumus "Green-PIK" on orgaaniliste jääkide tehnoloogiliste vihmaussidega "Staratel" ümbertöötlemise produkt. See kontsentreeritud väetis sisaldab tasakaalustatud kombinatsioonis tervet kompleksi vajalikke toitaineid ja mikroelemente, fermente, pinnasantibiootikume, vitamiine, taimede kasvu ja arengu hormoone. Väetamine muutub efektiivsemaks biohuumuse ja vedela kontsentraadi Gumistar "Grin-PIK" kompleksse kasutamise korral
-
Kivimaa, Katrin, 1969-
2004-01-01
1990-ndate aastate Eesti kaasaegse kunsti arengust, selle medialiseerumisest, mida iseloomustab fotograafia, video ja arvutipõhise meedia tungimisest "kõrgesse kunsti", Mall Nukke, Tiia Johannsoni, Raivo Kelomehe ja Nelli Rohtvee netiprojektidest ning Ando Keskküla kureeritud rahvusvahelistest kunsti- ja meediaüritustest "Interstanding"1-3, ka Prantsuse-Balti videofestivalidest, uue meedia festivalist "Offline@online". Eestikeelne lühem variant ilmunud ajakirjas "Kunst.ee", 2001, nr.4, inglisekeelne - ajakirjas "Mare Articum", 2000, nr. 2(7)?
-
Frees-jääksoode [looduslik] taimestumine / J. Paal, E. Leiner, T. Paal, T. Triisberg
2011-01-01
Lui looduslikus soos levivad paljud taimed eelkõige vegetatiivselt, siis jääksoos, eriti kui see ei piirne loodusliku sooga, seda toimuda ei saa, seega jääb seemneline uuendumine peamiselt tuulekandeliseks
-
Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Einike Pilli
2013-10-01
Full Text Available Mitmed üliõpilaste seas läbi viidud uuringud näitavad seost epistemoloogiliste uskumuste ehk teadmuskäsituse ja õpikäsituse vahel. Need uskumused ise aga tingivad selle, kuidas üliõpilased võtavad vastu erinevaid õppejõu tegevusi ja kuidas nad õpivad. Viimasel ajal levivad ka Eestis üha enam aktiivõppe meetodid, mis eeldavad üliõpilastelt teistsugust valmisolekut kui passiivne loengu vormis õppimine. Käesoleva töö eesmärk oligi kirjeldada, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Lähtuti hüpoteesist, et Eesti esmakursuslased on pigem passiivsed, fikseeritud laadi epistemoloogiliste uskumustega ning ootavad õppejõult kui autoriteedilt nn valmisteadmisi. Seetõttu eelistavad nad töötada pigem üksi, mitte rühmas.Uurimuse hüpotees leidis üldjoontes kinnitust. Enamik uuritud esimese kursuse üliõpilastest käsitab teadmist oskuse või kogemusena. Õppimine on uute teadmiste omandamine õppejõult, kaaslastel on eelkõige vaid motiveeriv roll. Esmakursuslased eelistavad õppejõudu, kes on autoriteet ja ekspert, mistõttu oodatakse, et õppejõud tooks elulisi näiteid ja selgitaks õpitavat samm-sammult. Suur osa küsimustiku täitnud üliõpilastest on pindmise õpihoiakuga: nad mõistavad teadmist eelkõige fakti, kogemuse või oskusena ja eelistavad õppida üksi. Samal ajal on neil pluralistlikku laadi epistemoloogilised uskumused. Uuringust selgus ka, et sügava õpihoiakuga üliõpilased näevad õppimist protsessina ning teadmisi sealjuures ajas muutuvate ja arenevatena.Ainsaks kõrvalekaldeks esialgsest hüpoteesist olid üliõpilaste valdavalt pluralistlikud epistemoloogilised uskumused, mis võivad viidata ühiskonnas üldiselt levivale arusaamale, et pole ühtset tõde, vaid on palju tõlgendusi. Summary