WorldWideScience

Sample records for vljalangevust mjutavad faktorid

  1. Kodanikuõpetus kui õppeaine ja selle sisu kujundavad faktorid / Edgar Krull

    Index Scriptorium Estoniae

    Krull, Edgar

    2001-01-01

    Kodanikuõpetuse korraldusest ja sisust eri riikides, toetudes CICE4 (Childrens̀ Identity and Citizenship in Europe) andmebaasidele, mis sisaldavad informatsiooni õpilaste identiteeditaju ja kodanikuteadvuse, kodanikuõpetuse ainekavade ning õpetajakoolituse panuse kohta õpetajate ettevalmistamisel kodanikuõpetuseks

  2. Taastuvate energiaallikate kasutamist soodustavad ja pidurdavad faktorid Euroopa Liidu uutes liikmesriikides / Ülo Rudi

    Index Scriptorium Estoniae

    Rudi, Ülo

    2007-01-01

    Eesti osalemisest Euroopa Liidu V Raamprogrammi projektis "Energiapoliitika analüüs taastuvate energiaallikate rakendamisel ja energiatootmise tõhususe suurendamisel Euroopa Liidu kandidaatriikides". Uuring tehti aastate 1992-2004 kohta. Lisatud statistilised tabelid

  3. Harrison: Per aspera ad astra / Harda Roosna

    Index Scriptorium Estoniae

    Roosna, Harda, 1956-

    2009-01-01

    Kärdlast pärit Pille Harrison sai filosoofiadoktori kraadi Oxfordi ülikooli Green Templetoni kolledžist, teadustöö teemaks oli "Reumatoidartriidi geneetilised soodustavad ja raskendavad faktorid"

  4. Kotler : teiste inimeste arvamust usutakse enam kui meediat / Philip Kotler

    Index Scriptorium Estoniae

    Kotler, Philip

    2007-01-01

    Philip Kotler vastab küsimustele, millised faktorid mõjutasid tänapäevase turunduse kujundamist, millised vahendid on kasulikud tarbijate leidmiseks, meelitamiseks ja hoidmiseks ning milline on tema arvamus selle kohta, et internetti ja sotsiaalseid võrgustikke nähakse kui tuleviku turundusvahendeid

  5. Kiirusvastupidavuse arendamisele suunatud treeningukoormuse mõju verenäitajatele / Anatoli Landõr, Jelena Vider, Jaak Maaroos...[jt.

    Index Scriptorium Estoniae

    2002-01-01

    Uuringu eesmärgiks oli määratat jalgratturite kiirusvastupidavuse arendamisele suunatud kehalise koormuse mõju vere näitajatele ja välja selgitada nende muutuste taastumise kiirus ja seda mõjutavad faktorid

  6. Alcune osservazioni sui fenomeni dell'ansia nell'apprendimento di una lingua straniera / Vittoriano Renó

    Index Scriptorium Estoniae

    Renó, Vittoriano

    2009-01-01

    Võõrkeeleõpingutega seotud ängist. Artiklis püstitatakse hüpotees, et õppejõu informaalne suhtumine võib aidata õpilastel teadmisi omandada, sest kõrvaldaks ängitekitavad faktorid, mis on seotud õppejõu ja õpilase vahelise sotsiaalse distantsiga

  7. Abiturientide karjääriplaneerimine ja kutsevalikut mõjutavad tegurid / Heidi Antons ; juhendaja N. Randver

    Index Scriptorium Estoniae

    Antons, Heidi

    2010-01-01

    Kokkuvõte Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala üliõpilase lõputööst, mis uuris, millised on Lääne-Virumaa nelja gümnaasiumi abiturientide tulevikuplaanid ja eriala valikut mõjutavad faktorid

  8. Inimfaktorid töökeskkonnas - allikad ja lahendused / Virve Siirak

    Index Scriptorium Estoniae

    Siirak, Virve

    2008-01-01

    Töö, individuaalne isik ja organisatsioon inimfaktori aspektidena. Inimese töökindluse (usaldatavuse) analüüsist (Human Reliability Assessment) inimfaktori hindamisel. Vt. samas: Olulisemad stressi suurendavad faktorid; Näidisküsimustik tööülesannete ja seadmete ergonoomiliste probleemide väljaselgitamiseks; Töötervishoid ja -ohutus on eelkõige hoolimise kohustus

  9. Some views on evaluation and identification of artistic talent / Inkeri Ruokonen

    Index Scriptorium Estoniae

    Ruokonen, Inkeri

    2002-01-01

    Kunstikasvatusest õppekavas, kunstilisest andekusest. 1999.-2001.a. läbi viidud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Helsingi Ülikooli vahelisest uurimisprojektist "Andekas laps ja tema arengut soodustavad faktorid Eestis ja Soomes". Projekti eesmärk oli identifitseerida 6-8-aastaste laste andekus ja selle arengut soodustavad tegurid ühises kultuuris, kuid erineva sotsiaalmajandusliku arengutasemega ühiskondades Eesti ja Soome laste võrdleva analüüsi kaudu

  10. Re-conceptualizing mother tongue tuition of Estonian abroad as a transnational phenomenon

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Maarja Siiner

    2017-05-01

    Full Text Available The governmental initiative called the Compatriots Programme, which supports language tuition in Estonian schools and societies abroad, reveals an increased interest in developing intergenerational language transmission in the growing Estonian diaspora. This transnational language political activity signals a new era in language policy, where nation states are increasingly decentralized by migration. The evaluation of the program furthermore reveals that organizing such schools requires a willingness to take language political agency, typically conducted by well-educated and well-integrated resourceful transnational multilingual parents. The present article outlines the results of an ethnographic study of the process of establishing the Estonian School in Copenhagen. This step has demanded a change in the mindset still prevailing in Estonia that language political activities, such as planning language acquisition, are solely the responsibility of the state. Since the prevailing language ideology in Denmark is not favorable towards multilingualism in migrant languages, intergenerational language transmission furthermore presupposes a feeling of ownership of the language and high language self-esteem. "Hargmaise keelepoliitika sünd. Eesti keeleõppe korraldamise võimalikkusest välismaal Taani näitel" Hargmaisus, kasvav väljarändajate arv ja sellega ka eesti keele rääkijate hulk välismaal on jätnud oma jälje eesti keelepoliitikale. Kui varem uuriti peamiselt seda, kuidas eesti keel muukeelses kontekstis muutub, siis viimasel kümnendil on riik asunud aktiivselt toetama eesti keele jätkuvat kasutamist välismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme. Kuid millised faktorid määravad selle, kas uus eestlaste põlvkond oskab ja tahab eesti keelt rääkida? Artikkel hindab etnograafilises ja sotsiolingvistilises võtmes Kopenhaagenis kolm aastat tegutsenud Eesti Kooli ja Lasteklubi näitel, millised on keelekasutust

  11. With or without articles? A comparison of article-like determiners in Estonian and Finnish

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Helen Hint

    2017-10-01

    Full Text Available In this paper, we compare the use and functions of definite and indefinite article-like determiners in Estonian and Finnish. Our main aim is to explore whether the factors that explain the choice of particular determiner forms are similar in Estonian and Finnish. We use a picture-sequence based elicitation experiment to collect spoken narratives from adult native speakers of Estonian and Finnish, and apply non-parametric tree and forest models to analyze the data. Our findings indicate that number of mention and animacy are important predictor variables in both languages, but their exact effect is divergent. We also find that in Finnish, case of the determiner NP proves to be an important factor, while in Estonian, syntactic role of the NP explains some aspects of determiner form choice. Nevertheless, the overall usage frequency of determiners is modest in the Estonian and Finnish data, and the process of grammaticalizing articles is only in initial stages in both languages. *** Artikliga, artiklita? Eesti ja soome keele artiklilaadsete määratlejate võrdlus Siinses uurimuses analüüsime võrdlevalt artiklilaadseid definiitseid ja indefiniitseid määratlejaid eesti ja soome keeles. Eelkõige kõrvutame eesti keele definiitset määratlejat see ja soome keele definiitseid määratlejaid se ja tämä ning eesti ja soome indefiniitset määratlejat üks/yks(i. Samuti vaatleme eesti keele possessiivpronoomeni oma ning soome 3sg possessiivsufiksi (-nsa/-nsä, -Vn referentsiaalseid omadusi. Uurimuse põhieesmärgiks on selgitada, millised on peamised määratlejate kasutust mõjutavad keelelised faktorid eesti ja soome keeles ning kas need faktorid on keeliti sarnased või erinevad. Ühtlasi otsime vastust küsimusele, kas eesti ja soome keeles on põhjust rääkida määratlejate grammatisatsioonist artikliteks. Uuritav keelematerjal pärineb pildiseeria põhjal kogutud suulistest narratiividest. Uurimuses osales 20 eesti ja 20 soome keele