Sample records for tegur petajakoolituse ajakohastamisel
-
Pedagoogiline koolipraktika kui otsustav tegur õpetajakoolituse ajakohastamisel / Edgar Krull
Krull, Edgar
2003-01-01
Pedagoogilise praktika roll õpetajakoolituses. Õpetajakoolituse orientatsioonid ja õpetajate kutsepildi kujunemine. Kutsekompetentsuse sõltuvus koolipraktikast. Pedagoogilise koolipraktika uuendamisvajadused ja kohanemisaasta
-
Transporditeenistus / Sergei Federenko
Federenko, Sergei
2004-01-01
Ilmunud ka: 2003 : annual report : [Eesti Raudtee]. - Tallinn, 2004, lk. 22-23; 2003 : godovoi ottshjot : [Eesti Raudtee]. - Tallinn, 2004, lk. 22-23. 2003. a. oli AS-ile Eesti Raudtee transporditeenistuse tööprotsesside ajakohastamisele suunatud aasta. Tabelid
-
Karjahärm, Toomas, 1944-
2005-01-01
Peamine tegur, mis destabiliseeris olukorda Eestis 1939. aasta sügisest, ei tuleneud mitte Eesti sisepoliitikast ja võimul olnud valitsusest, vaid rahvusvahelisest kriisist, millest Balti riikidel ei õnnestunud eemale jääda, leiab autor. Tabelid
-
Kas Euroopa kultuur on jõudmas sadamasse, muutmas kurssi või põhja minemas? / Lennart Meri
Meri, Lennart, 1929-2006
2007-01-01
Euroopa fenomen avaldub selles, et loodusressursside poolest vaesele ja väikesele kontinendiosale on ajalugu, õiguskord, antropoloogia, kultuur ja muud tegurid kokku kuhjanud kireva rahvaste koosluse. Euroopa kultuuride paljusus ongi Euroopa kiirete muutuste peamine tegur, sest paljusus tähendab väiksust ja väiksus tähendab stabiilsust. Esinemine Linzis 21. novembril 2003. a.
-
Themes of state power : people / Frederic Labarre
Labarre, Frederic
2004-01-01
Riigi rahvaarv kui üks riikide vahelist võimutasakaalu mõjutav tegur. Inimressursside strateegiate puudumine Balti riikides on põhjustanud olukorra, kus ametnike seas toimib ainult lateraalne mobiilsus ja ülespoole liikumine karjääris on harv ning võib toimuda tänu onupojapoliitikale. Autor analüüsib noore ametniku võimalikku karjääriredelit ministeeriumis. Skeem: Näide karjääriredelist
-
Õpetajakoolituse ümarlaud / Inge Timoštšuk
Timoštšuk, Inge
2001-01-01
TPÜ algatusel kutsuti ümarlauaarutelule kokku Eesti õpetajaid koolitavate kõrgkoolide esindajad eesmärgiga arutada õpetajakoolituse aktuaalseid päevaprobleeme. Esimene kohtumine toimus 20. apr. TPÜs ja oli pühendatud õpetajakoolituse õppekavade arendamise küsimustele Bologna deklaratsiooni valguses. Osalesid haridusministeeriumi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Põllumajandusülikooli, Tallinna Haridusameti, Tallinna Pedagoogilise Seminari, Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, TPÜ Haapsalu kolledži ja Rakvere kolledži esindajad. Teine õpetajakoolituse ümarlaud oli pühendatud pedagoogilise praktika ja stažööriaasta probleemidele ning mentorõpetaja rollile, toimus 11. mail TÜ-s. Kolmas kohtumine toimub 31. mail EMA-s arutamaks haridustöötajate täienduskoolitusega seonduvat
-
Õpetajakoolituse ümarlaud / Inge Timoštšuk
Timoštšuk, Inge, 1970-
2001-01-01
Tallinna Pedagoogikaülikooli algatusel kutsuti kokku Eesti õpetajaid koolitavate kõrgkoolide ümarlaud, et hakata regulaarselt arutama õpetajakoolituse päevaprobleeme. Esimesel kohtumisel 20. aprillil käsitleti õpetajakoolituse õppekavade arendamist Bologna deklaratsiooni valguses. Osalesid haridusministeeriumi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Põllumajandusülikooli, Tallinna Haridusameti, Tallinna Pedagoogilise Seminari, Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, TPÜ Haapsalu kolledži ja Rakvere kolledži esindajad
-
Pedagoogilisel praktikal ja kutseaastal osalejate kogemused blogipostituste põhjal
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Piret Luik
2016-04-01
Full Text Available Õpetajakoolitus on viimastel aastatel olnud Eestis suure tähelepanu all. Pedagoogiline praktika ja kutseaasta kui õpetajakoolituse esimesed etapid avaldavad väga suurt mõju üliõpilase isiklikule ja professionaalsele arengule. Seepärast on oluline uurida, mida üliõpilased kogevad oma esmasel kokkupuutel õpetaja elukutsega. Üht võimalust selleks pakuvad hariduslikud blogid, milles käsitletavad teemad võimaldavad jälgida praktikantide ja algajate õpetajate õppimis- ja mõtlemisprotsessi. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millest ja kuidas kirjutavad blogis õpetajakoolituse üliõpilased pedagoogilisel praktikal ja algajad õpetajad kutseaastal. 2010/11. ja 2012/13. õppeaastal korraldatud uuringus osales 243 blogijat. Andmeid koguti blogist, mida õppijad kasutasid praktika või kutseaasta jooksul vabatahtlikult omavaheliseks suhtluseks. Artiklis analüüsitakse saadud tulemusi kvantitatiivselt ning antakse nende põhjal soovitusi pedagoogilise praktika ja kutseaasta korraldajatele. Summary
-
Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Eve Mägi
2016-04-01
Full Text Available Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii hariduse omandamisel kui ka tööelus. Kuna haridusel, sh õpetajakoolitusel, on väärtuste ja hoiakute kujundamisel oluline roll, käsitletakse seda sageli soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühe võtmevaldkonnana. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eesti õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste hoiakuid ja teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, sh osutada nende erinevustele üliõpilaste üldkogumist. Selleks kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisviisi. Uuringus küsitleti üliõpilasi (N = 2748 soolise võrdõiguslikkusega seotud hoiakute ja kogemuste teemal ning intervjueeriti õpetajakoolituse üliõpilasi (N = 20 fookusrühmades, et mõtestada kõrgkoolide õpetamispraktikat ning seda mõjutavaid väärtusi ja norme soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Ilmnes, et üliõpilased suhtuvad soolisesse võrdõiguslikkusse soosivalt ja tajuvad ebavõrdset kohtlemist soo alusel probleemina. See on hea potentsiaal, mille varal arendada tulevaste õpetajate valmisolekut sootundlikuks pedagoogikaks. Selgelt eristusid ka nende üliõpilaste rühmad, kelle hoiakutes väljenduvad teiste rühmadega võrreldes enam soolised stereotüübid (algajad üliõpilased ja mehed. Uurimuse tulemused täiendavad varasemate uurimuste omi, milles käsitletakse sugupoolte aspekti arvestamist hariduses, ning neil on praktiline väärtus õpetajakoolituse õppekavade kujundamisel. Summary
-
USE OF MOTORCYCLE HELMETS IN YOGYAKARTA : SOME OBSERVATIONS AND COMMENTS
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Peter Conrad
2012-09-01
Full Text Available Cedera kepala merupakan sebab utama kematian dalam kecelakaan sepeda motor. Penelitian di Amerika Serikat, menunjukkan pemakaian helm mengurangi risiko cedera dan kematian. Penelitian ini meneliti ketaatan terhadap peraturan pemakaian helm di Yogyakarta. Data dikumpulkan melalui observasi sistematik (N=9242 dan wawancara terbuka (n=150 di lima jalan utama yang berbeda di seluruh kota. Ketaatan umum terhadap peraturan pemakaian helm adalah 87% untuk pengemudi, dengan variasi kepentingan terhadap waktu dan tempat.Hanya 55% pengemudi memakai helm dengan baik (dengan tali di ikatkan dan hanya 20% penumpang memakai helm. Jadi hanya 50% orang yang naik sepeda motor terlindungi secara maksimum. Di dalam wawancara, responden mengatakan ketidak-enakan fisik dan "malas" sebagai alasan paling umum untuk tidak memakai helm; beberapa orang menyatakan helm tidak perlu di jalan-jalan kota dan di waktu malam. Wawancara mengisyaratkan bahwa orang yang naik sepeda motor memakai helm kebanyakan karena takut di tegur polisi dan responden hanya tahu sedikit tentang nilai keselamatan helm. Banyaknya pemakaian helm sekarang ini merupakan ketaatan semu ("token compliance" terhadap peraturan. Dari hasil studi diusulkan cara-cara agar keselamatan pemakaian helm di Indonesia bisa ditingkatkan.
-
EKSISTENSI DELIK ADAT DI LINGKUNGAN MASYARAKAT SENTOLO, KABUPATEN KULONPROGO YOGYAKARTA
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Agus Sudaryanto
2016-05-01
Full Text Available This research is empirical law research. The collecting data were analyzed by qualitative and presented descriptively. The research can be concluded as follows: reasons for maintaining delict adat law are religious environment, maintaining norms politeness, adat executed as long as no conflict with the written law and the protection of women. Types of sanction are warning in a visit at night, asked to leave the house for interrogation, community sanctions; the reasons of sanction are near the mosque, maintaining delict adat law, neglection of verbal warning, anticipation pregnant before marriage and aruh-aruh culture must be maintained. Jenis penelitian ini adalah yuridis empiris. Data yang terkumpul dianalisis secara kualitatif dan disajikan deskriptif. Kesimpulan riset adalah: Pertama, alasan mempertahankan hukum delik adat karena lingkungan riligius, menjaga norma kesopanan, adat dijalankan asalkan tidak berbenturan dengan peraturan tertulis dan perlindungan perempuan. Kedua, proses penerapan sanksi masyarakat adalah peringatan dalam bertamu di malam hari, diminta keluar rumah untuk diinterogasi, diberi sanksi yang ditentukan musyawarah masyarakat. Ketiga, alasan penjatuhan sanksi pengusiran adalah lingkungan dekat masjid, mempertahankan hukum delik adat, tidak mengindahkan peringatan, pencegahan hamil di luar nikah, perlunya budaya aruharuh (tegur sapa harus dipertahankan.
-
Ainsaar, Mare, 1966-
2013-01-01
Artiklis analüüsitakse Eesti inimeste töö- ja pereelu ühitamise raskusi ja nende mõju lapsesaamise plaanile. Teoreetilise lähtekohana kasutatakse Icek Ajzeni planeeritud tegevuse teooriat ja andmetena 2008. a. läbi viidud uuringut "Sündimust mõjutavad tegurid Eestis"
-
Talts, Leida, 1943-
2013-01-01
Artikkel käsitleb õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete seoseid koolirõõmuga. Andmed tuginevad projekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev - SAS" raames korraldatud uuringu osale, mis käsitleb õpilaste arvamusi suhete kvaliteedist koolikeskkonnas