Eesti tippteadlaste panus maailma : päästvad bakterid ja täiustatud elektroonika / koost. Jüri Allik

Index Scriptorium Estoniae

2007-01-01

Jüri Allik lappas maailma suurimat teaduskirjanduse andmebaasi ISI Web of Science. Enimviidatud Eesti teadlased on: Jaan Aarik, Jaak Jürimäe, Mati Karelson, Marco Kirm, Eero Vasar, Mihkel Zilmer, Ülo Niinemets, Kaupo Kukli, Enn Lust

Liha tootmine : [2000-2004 Eestis liikide kaupa, s.h. ka kitseliha] / Matti Piirsalu

Index Scriptorium Estoniae

Piirsalu, Matti, 1947-

2005-01-01

Ilmunud ka: Agriculture and the development of rural life : overview 2004/2005. - Tallinn, 2005, lk. 20-22. 2004. a. vähenes sealihatoodang 3%, lamba- ja kitseliha toodang 25%.Veise- ja linnuliha tootmine kasvas kubki 5%. Tabel: Lihatoodang aastatel 2000-2004

Loomakasvatus esimesel poolaastal / Matti Piirsalu

Index Scriptorium Estoniae

Piirsalu, Matti, 1947-

2005-01-01

Ülevaade loomakasvatusest ning veise-, sea-, kitse- ja linnuliha tootmisest 2005. a. esimesel poolaastal, mis võrreldes eelmise aastaga on vähenenud. Tabelid: Loomade ja lindude arv 2004. ja 2005. a 30. juunil; Lihatoodang eluskaalus 2004. ja 2005. a I poolaastal (tonnides)

Need sinihallid veised... : Marie Under ja Villem Ridala / Ruth Mirov

Index Scriptorium Estoniae

Mirov, Ruth, 1928-

2008-01-01

Vaadeldakse kahte ühest ja samast muistendist - merest tõusnud lehmakarjast - inspireeritud ballaadi: Marie Underi "Merilehmi" (ilm. kogus "Õnnevarjutus", 1929) ja Villem Ridala "Sinist karja" (ilm. kogus "Sinine kari", 1930)

Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Michele Knobel

2017-10-01

Full Text Available Loovust on hakatud pidama riikide majanduskasvu võtmeteguriks, mis tagab ühiskonnas toimetuleku ja mille abil tagatakse isiklik või ühiskondlik heaolu. Seda silmas pidades on mõistlik süveneda loovuse käsitusse ja praktilisse olemusse ning uurida nende seostamise võimalusi hariduse kontekstis. Olukord koolides on mahukate uurimistulemuste põhjal koolivälise tegelikkusega teravas vastuolus, sest vähe võetakse arvesse inimeste loomingulisust ja suurt kujutlusvõimet tähenduste loomisel, mille üks väljendusvorme on remiksimine. Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest ingliskeelsetest uurimustest, milles käsitletakse digitaalset remiksimist ja kirjaoskust, ning selgitada välja mustrid, mis näitavad, kuidas tavalised inimesed on ennast loominguliselt väljendanud. Analüütilise ülevaate koostamisel uuriti viimase kahe kümnendi jooksul inglise keeles ilmunud empiirilisi publikatsioone ning koostati ülevaade avaldatud teadusartiklitest koolivälise remiksimise ja kirjaoskuse kohta. Uurimise käigus selgitati välja need loominguliste püüdluste ja tähenduste loomise viisid, millest koolipedagoogika saaks midagi kasulikku õppida. Ühtlasi vaadeldi, kuidas digitaalset remiksimist ja kirjaoskust on uuritud. Kõigis 36 analüüsitud uurimuses rõhutati, et lähenemine loovusele kui sügavalt sotsiaalsele nähtusele aitab vastu seista kasulikkust taga ajavatele lähenemisviisidele. Uurimustes vaatluse all olnud remiksitud tööd näitavad teadlikku loovuse arendamise püüdlust, mis võib aidata inimestel loominguliselt hakkama saada või reageerida kiiretele muutustele ning ühiskondlikele, riiklikele ja keskkondlikele probleemidele praegu ja tulevikus, luues ja säilitades samal ajal suhteid suurte vahemaade ja erinevuste kiuste.   Full text

Sõdadevaheline vene emigratsioon suures ilmas ja väikeses Eesti / Interwar Russian Emigration in the Larger World and "Little Estonia"

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Irina Belobrovtseva

2015-06-01

Full Text Available Teesid: Oktoobrirevolutsiooni järgne vene emigratsioon, mida teaduskirjanduses traditsiooniliselt nimeta takse esimeseks laineks, valgus mööda ilma laiali ning oli seninägematult arvukas, haarates kaasa miljoneid endise Tsaari-Venemaa elanikke. Sellele nähtusele on pühendatud tuhandeid humanitaartea duslikke, sotsioloogilisi, politoloogilisi jm uurimusi, mis kajastavad vene eksiilkultuuri eri tahke. Vene emigratsioon puudutas ka Eestit ning enamik käsitletud ilmingutest olid otseselt seotud siinse vene kogukonnaga, ent kohati väga erineva tähendusega. Käesoleva artikli eesmärk on lühidalt kirjeldada vene emigratsiooni sotsiaalset ja demograafilist struktuuri, selle keskusi, emigrantide rolli oma ja võõra kultuuri säilitamisel, põlvkondadevahelist aspekti, eelkõige kirjanduselus, ning haridusküsimusi. Lähemalt on käsitletud vene emigrantide rolli Eesti kultuuris muu maailma taustal.    SU M M A R Y   After the October Revolution a mass of emigrants, all citizens of the former Tsarist Russia dispersed in the world. In the scholarly literature this dispersal of upwards of a million people has come to be referred to as the first wave of Russian emigration. Thousands of scholarly articles from the humanities, sociology, political science and other disciplines have been devoted to various aspects of Russian exile culture: descriptions of exile cultural centres (including Paris, Berlin, Constantinople, Brazil, and the USA; various cultural phenomena (literature, film, theatre, fashion, journalism, art, etc.. As was true of the large part of Europe, the Russian emigration impacted Estonia, as it did across the rest of Europe; however, the fate of the Russian community in Estonia had strikingly original features. Some of these derived principally from Estonia’s position as a border state, as well as from the fact that even in the days of the Russian Empire, over 40000 Russians resided in Estonia. Theoretically, this should have