Tähelepanu! Valmis olla! Jääme vanaks... / Luule Sakkeus ; kommenteerinud Bianca Mikovitš
Sakkeus, Luule, 1956-
2015-01-01
Eestis algab kolmas SHARE uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mille käigus saadakse ülevaade 50-aastaste ja vanemate elanike tervislikust seisundist ja toimetulekust. Intervjuu TLÜ Eesti demograafia instituudi direktori ja Eesti 50+ elanikkonna eluoluküsitluse teaduskoordinaatori Luule Sakkeusega eakate olukorrast Eestis
Eesti saatus - "ajude äravool" või "ajude ringlus"? / Katrin Oja
Oja, Katrin
2005-01-01
Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumisest ja sellealastest uuringutest maailmas. Luule Sakkeuse ja Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse korraldatud uuringust "Scientific Personnel in Estonia during the Transition Period" aastate 1989-1994 kohta ning 2003. aastal artikli autori poolt tehtud kvalitatiivsest uuringust Ameerika Ühendriikides elavate eestlaste seas. Skeem
Luuleõhtu "Sitikas suudleb kuud"
2009-01-01
29. okt. toimub Adamson-Ericu muuseumis luuleõhtu, kus esinevad Andres Ehin luule ja häälutustega, Mart Soo kitarril ja Brian Melvin löökriistadel. Üritus toimub Kōkyō Hatanaka (sünd. 1947) näituse "Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" raames
Teadlased: Pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist / Marju Himma
Himma, Marju
2017-01-01
Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Selgitusi jagavad TLÜ Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeus ja SHARE uuringu projektijuht Tiina Tambaum
Moodsa luule maailmakeel / Märt Väljataga
Väljataga, Märt, 1965-
2007-01-01
Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNE della poesia / tõlkinudk Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006 ; Enzensberger, Hans. Tõmba sobimatu maha : [luuletused] / saksa keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Maarja Kangro. Tallinn : Kultuurileht, 2006 ; Kronbergs, Juris. Maa-alune luule / läti keelest tõlkinud Guntars Godinsh, Livia Viitol. Tallinn : Kultuurileht, 2007
Esitleti kakskeelset luulekogu "Luule DNA"
2007-01-01
Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNA della poesia / tõlkinud [ja saatesõna:] Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006. Sisaldab autori teksti. Esitlus 24. jaan. Kirjanike majas Tallinnas
Tartus esitleti ingliskeelset eesti luule antoloogiat
2009-01-01
29. sept. esitleti Tartu linnamuuseumis Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 8. rahvusvaheline konverentsi raames tänapäeva eesti luule ingliskeelset antoloogiat "On the way home. An anthology of contemporary Estonian poetry"
Luule kui sõjakunst / Mihhail Lotman
Lotman, Mihhail, 1952-
2005-01-01
Luulekeele arhetüüpset motiivi, luule ja sõjanduse omavahelist seost, kirjeldatakse värsistruktuuri semiootiliste meetoditega. Näidetena kasutatakse kahte poeemi: Puškini "Majake Kolomnas" ning Majakovski "150 000 000"
Eimiski-kunst. Nihilistlikust loomest eesti luule näitel
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Leo Luks
2009-10-01
Full Text Available Artiklis käsitletakse nihilistliku kirjandusloome võimalusi eesti luule näitel. Nihilismi ei mõisteta artiklis väärtusprobleemina, vaid ontoloogilise probleemina. Nihilistlikku kirjandusloomet käsitletakse taotlusena tuua sõnasse teine, eimiski. Artikli teoreetiline raamistik toetub põhiliselt Gianni Vattimo languse ontoloogia kontseptsioonile, aga ka Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri ja Maurice Blanchot' töödele. Samuti analüüsitakse artikli teoreetilises osas eimiski väljendamise võimalusi eesti keeles, tuginedes Uku Masingu ning Jaan Kaplinski mõttekäikudele. Luuletajatest käsitletakse artiklis enim Jaan Oksa ja Juhan Liivi. Analüüsi käigus tuuakse esile järgmised eimiskiga seotud poeetilised figuurid: ootus ja luhtumus, langus ja loojak, hullus, surm. Analüüsi tulemusena selgub, et nihilistlik loome on eesti luules tugevalt esindatud, kuid ei filosoofias ega luules pole võimalik saavutada otsest juurdepääsu eimiskile, tuleb piirduda aimamisega, vihjamisega.
Ingliskeelne eesti luule ja glokaalsuse keskenduvad keerud / Lauri Pilter
Pilter, Lauri, 1971-
2010-01-01
Inglise keele rollist eesti luuleteadvuses üldiselt, Bernard Kangro kogust "Earthbound" (1951) kui esimesest ingliskeelsest eesti luuletaja valikkogust ning võimalikest järeldustest, milleni võiks viia metafooride võrdlev uurimine eesti ja inglise luules
Eesti luule Kajaani sõnakunsti päevadel / Endel Mallene
Mallene, Endel, 1933-2002
1996-01-01
Ülevaade Kajaani sõnakunsti päevadest 'Sõna ja heli' ('Sana ja sävel'), kus toimus ka eesti kirjanike luuleõhtu ja Sass Suumani valikkogu esitlus: Suuman, Sass. Viisaampaa ei ole / Tlk. Pirkko Huurto, Ritva Hyry, Hannu Oittinen. Saarijärvi : Pohjoinen, 1996
[Literaturwerkstatt Berlin`i loodud ja koordineeritud rahvusvaheline kaasaegse luule portaal
2014-01-01
42 riigi kirjandusorganisatsioonide ühistöö varal täienevas kaasaegse luule portaalis http://www.lyrikline.org saab kuulata ja lugeda 1000 luuletaja loomingut ja neist 11 on eesti autorid: Elo Viiding, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Birk Rohelend, Kaur Riismaa, Indrek Mesikepp, Maria Lee, Asko Künnap, Hasso Krull, Veronika Kivisilla ja Igor Kotjuh
Viiv: sügis 1963-1973 : Viivi Luige luule jaapanlikkus / Külliki Kuusk
Kuusk, Külliki, 1975-
2007-01-01
Viivi Luige luulekogude "Taevaste tuul" (Tallinn : Eesti Raamat, 1966), "Lauludemüüja" (Tallinn : Eesti Raamat, 1968) ja "Hääl" (Tallinn : Perioodika, 1968) poeetikast. Uku Masingu ja Viivi Luige seotusest, jaapani luule mõjudest Viivi Luige loomingule
212ʻ Fahrenheiti : eesti luule 2006 / Piret Bristol
Bristol, Piret, 1968-
2008-01-01
Järgmistest 2006. a. ilmunud luulekogudest: Ryytle, Indrek. Inglid rokijaamas. Puhja : I. Rüütle ; Runnel, Hando. Viru veri ei värise. Tartu : Ilmamaa ; Vabat, Martin. Mina olengi kirjandusklassik. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts ; Korts, Eliina. Lööklaused murravad metsi. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts ; Koff, Indrek. Vana laul. Luige : Verb ; Teede, Andra. Takso Tallinna taevas. Luige : Verb ; Vusser, Kaspar. Vusserduste võnked. Tallinn : P. Kukk ; Elbing, Andrus. Siin Beebilõust, tere! : häired pimelinna tänavalt = Ciao, it's Babyface : trouble from the streets of a blind city. Tallinn : Epifanio ; Hint, Miina. Vabaduse vang, ehk, Põrandaalune kirjandus. Tallinn : MR ; Jüriado, Tiiu. Luule on ime. Habaja : Kentaur ; Ligi, Katre. Naabrivalve. Tartu : Ilmamaa ; Krull, Hasso. Talv. Tallinn : Tuum ; Mets, Mae. Pühapäeval on reede. Tartu : Ilmamaa ; Ploom, Ülar. Porr ja sorry. Tallinn : Tuum ; Hirv, Indrek, Surmapõletaja. Tallinn : Tuum ; Piir, Milvi Martina. Kõrkjavaas. Tartu : Fantaasia ; Soomets, Triin. Väljas. Tallinn : Tuum ; Mathura. Kohalolu. Rapla : Allikäärne ; Afanasjev, Vahur. Katedraal Emajões. Tartu ; Brüssel : ID Salong//Sild, Ivar. Spermaga ja puha. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Meiel, Kaupo. Polügrafisti käsiraamat. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Kivisildnik, Sven. Vägistatud jäämägi. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Arder, Ott. Luule sünnib kus sünnib kui sünnib / koost. Leelo Tungal. Tallinn : Tänapäev ; Kompus, Marko. Vallaliste jõgede tõkkejooksja. Tartu : M. Kompus
Mõned noad luule selga / P. I. Filimonov ; vene keelest tõlkinud Aare Pilv
Filimonov, P. I., pseud., 1975-
2011-01-01
Autori arvates ei ole luule midagi sakraalset, ta on nii rahvuslik kui rahvusülene - ükski tõlge ei anna täielikku pilti tekstist sellisena nagu see oli autori emakeeles. Luuletused on eelkõige reaktsioon mingile sündmusele. Samuti sünnivad-valmivad erinevatel inimestel erinevad luuletused-värsid
"Mis on see luuletaja luule..." : [luuletused] / Juhan Viiding
Viiding, Juhan, 1948-1995
2001-01-01
Tekst eesti ja inglise k. J. Viidingu lühibiograafia eesti ja inglise k. lk. 151. Sisu: "Mis on see luuletaja luule..." = "So what is a poet's poetry then..." ; Eluküsimus = A question of life ; "sügisemees..." = "the autumn man..." ; "Lamades, seistes ja istudes..." = "Lying, standing or sitting..." ; "öö käest pannakse päeva käele..." = "from the hand of night to the hand of day..." ; "sa karjatad pikalt ja valuga..." = "you scream long and hard..." ; Tee = The road ; "tuisk on kolmandat päeva..." = "its's day three of the blizzard..." ; Latern = Street lamp ; "Eluaeg olen tahtnud õue..." = "All my life, I've wanted out..." ; "su südamepuuris on vaikus..." = "In the cage of your heart there is silence..."
Soovik, Ene-Reet, 1968-
2000-01-01
Kaasaegse eesti luule ja Walesi ingliskeelse luule võrdlemiseks on kasutatud uusi antoloogiaid: Eesti luule antoloogia II (koost. Raivo Kuusk, 1998), Twentieth-century anglo-welsh poetry (ed. Dannie Abse, 1997)
Teadusmalevlased meisterdasid magnetpuuri / Karl Reinkubjas
Reinkubjas, Karl
2015-01-01
Mart Noorma algatatud Teadusmaleva projekti eesmärk on pakkuda noortele võimalust sisustada oma suvi ning töötada teadusasutuses. Tänavu oli ülesandeks ehitada magnetvälja tekitav Helmholtzi puur
Slow Food moet niet anti-technologisch worden
Boekel, van M.A.J.S.
2011-01-01
Veel gemaksvoedsel in de supermarkt staat op gespannen voet met de beginselen van 'lekker, puur en eerlijk'. Maar, zegt hoogleraar voedseltechnologie Tiny van Boekel, dat neemt niet weg dat de voedselindustrie een revolutionaire bijdrage heeft geleverd aan de beschikbaarheid van voldoende,
Valgussähvatused saalipimedusest / Katrin Rajasaare
Rajasaare, Katrin
2002-01-01
6. Pimedate Ööde Festivali filmidest : "Puur" ("La Cage"), režissöör Alain Raoust : Prantsusmaa 2002, "Kuuvalgel" ("Kuutamolla"), režissöör Aku Louhimies : Soome 2001, "Kaunis Martha" ("Bella Martha"), režissöör Sandra Nettelbeck : Saksamaa 2001
Gender equality and fertility intentions revisited: Evidence from Finland
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Anneli Miettinen
2011-03-01
Full Text Available Stimulated by the recent debate on gender roles and men's fertility behaviour (Puur et al. 2008; Westhoff and Higgins 2009; Goldsheider, Oláh and Puur 2010, we present evidence from Finland as a country well into the second phase of the so-called gender revolution. We examine how gender role attitudes relate to childbearing intentions at the onset of family life, intentions to have many (3 or more children, and high personal fertility ideals among low-parity men and women. Gender equality attitudes are measured for both the public and the domestic sphere and the influence of work and family orientation is controlled for. Finding signs of a U-shaped association among men, we conclude that both traditional and egalitarian attitudes raise men's expected fertility compared to men with intermediate gender attitudes and independently of family values. Among Finnish women the impact of gender attitudes is smaller and more ambiguous.
Saal. Ovaal. Salong. Gong / Erik Linnumägi
Linnumägi, Erik, 1925-2004
1996-01-01
Tartu 'Vanemuise' ovaalsaalist ja seal toimuvatest salongiõhtutest. 'Mu kurbused on alasti' (I. Hirve luule); 'Lõpetamata romanss' (I. Bunin ja tema novell 'Zoika ja Valeria'); 'Elulootus' (D. Kareva, A. Alliksaare, J. Viidingu ning U. Masingu luule)
A demographic outline / Kalev Katus, Allan Puur
Katus, Kalev, 1955-2008
2002-01-01
Ajalooline ülevaade Eesti elanikkonna kujunemisest ning Eestit läbinud migratsioonivoogudest Nõukogude okupatsiooni perioodil, mis on suuresti mõjutanud Eesti tänast demograafilist olukorda. Tabel ja diagrammid: Eestlaste ja välismaalaste arv Eestis 1922-2000; Välismaalaste osakaal Eestis päritolumaa järgi; Rahvusvahelised migratsioonivood Eestis 1946-1999; Välismaalaste osakaal valitud Euroopa riikides. Kaart.
Jõgi, Mall, 1947-
2001-01-01
Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine)
Suudab ta pensionäre toita? / Merike Lees
Lees, Merike, 1976-
2000-01-01
Kuna Eesti rahvastiku vananemine suurendab ülalpeetavate hulka ühiskonnas, siis ei saa praegust solidaarsuspõhimõttel rajanevat pensionisüsteemi enam kasutada, vaid tuleb pensionisüsteemi muuta. Pensionisüsteemi koormusest ja kohustuslikust kogumispensionist. Diagrammid: Eesti rahvaarv 1999-2050; rahvastikupüramiid 1997, 2025 ja 2050; kaua saavad/said mehed ja naised pensionipõlve nautida 1960-2010; vajaliku sotsiaalmaksu % palgast 2000-2070; keskmise pensioni ja brutopalga suhe 1965-2000; vanurite osatähtsus 1881-2030; keskmine eluiga 1950-2050. Kommenteerivad E. Nestor, K. Katus, L. Sakkeus
2001-01-01
Riigi kultuuripreemia: Andres Ehin (koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest); Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Jaan Kaplinski (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse"; Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad: Udo Uibo ajakirja Looming uuendamise eest ning Märt Väljataga raamatusarja "Avatud Eesti raamat" algatamise ja suunamise eest; Eesti kirjanduse aastapreemia: Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine); Romaanivõistluse võitjad: I koht - Aarne Ruben ""Volta" annab kaeblikku vilet"; II koht - Leo Kunnas "Sõdurjumala teener"; III koht - Maimu Veske "Continental" ja Lehte Hainsalu "Kellakuuljad"; Ulmekirjanduse eripreemia Varrakult - Indrek Hargla "Baiita needus"; B. Alveri kirjandusauhind: Jürgen Rooste (esikkogu "Sonetid"); Virumaa kirjanduspreemia: Andrus Kivirähk (romaan "Rehepapp"); F. Tuglase novelliauhind: Mati Unt ("Nouvelle") ja Tarmo Teder ("Kohtumine")
Short outlines of books by Estonian authors / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg
Hinrikus, Rutt, 1946-
2001-01-01
Arvo Valton. Leidik; Mats Traat. Valge lind; Mats Traat. Harala elulood; Kärt Hellerma. Kassandra; Uku Masing. Luule 1.; Ilmar Vene. Trotsija : katse mõista Uku Masingut; Eesti identiteet ja iseseisvus / koost. A. Bertricau; Ene Mihkelson. Kaalud ei kõnele : valitud luuletusi 1967-1977; Mehis Heinsaar. Vanameeste näppaja; Eesti kirjanduslugu / Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt.; Aarne Ruben. Volta annab kaeblikku vilet; Mart Kivastik. Näidendid; Kaardipakk / Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, Asko Künnap; Hasso Krull. Kornukoopia : sada luuletust; Tiia Toomet. Vana aja koolilood; Aidi Vallik. Kuidas elad, Ann?; Enn Vetemaa. Neitsist sündinud
Martin Opitzi kirjandusreformi rakendamisest Tallinnas aastatel 1634-1643 / Aigi Heero
Heero, Aigi, 1971-
2012-01-01
Opitzi poeetika tõi Tallinnasse tõenäoliselt Timotheus Polus. Tallinnas oli saksakeelse luule juurutamisel kõige kandvam osa Tallinna Gümnaasiumi õpetlaskonnal. Pulmaluuletuste vormist ja sisust
Maailmakuulus kirjandusteoreetik Uku Masingust / Vincent B Leitch
Leitch, Vincent B
1999-01-01
Refereering ameerika professori Vincent B. Leitchi 25 aastat tagasi ajakirjas Journal of Baltic Studies avaldatud artiklist "Usuline nägemus uuemas luules. Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga"
Kestusmudelid eesti trohheilises värsis / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu
Lehiste, Ilse, 1922-2010
2000-01-01
Orig.: Durational patterns in Estonian trochaeic verse. Varem ilmunud: FUSAC 91: Proceedings of the eigth meeting of the Finno-Ugric Studies Assotiation of Canada. 1992. Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist
Vaikimine - vabastav võimalus kõnelemiseks. Kas võimalus kohandumiseks? / Külliki Vulf
Vulf, Külliki, 1975
2002-01-01
Summary: Silence - a liberating opportunity to talk. Is it also an opportunity to conform? Lk. 364; 1970ndate ja 1980ndate eesti luule eksistentsiaalsusest, teksti kodeerimisest, ütlematajätmisest, ambivalentsusest
Kadriorus jagati riiklikke autasusid / Tõnu Anton
Anton, Tõnu, 1953-
1999-01-01
Seoses Eesti Vabariigi 81. aastapäevaga said Valgetähe teenetemärgid juristid Tõnu Anton, Rait Maruste, Kaido Pihlakas ja Luule Käis. Kommenteerib Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Tõnu Anton
Mirovaja kultura s dostavkoi na dom / Ilja Sundelevitsh
Sundelevitsh, Ilja
2003-01-01
Kunstinäitustest Tallinnas. Raul Meele käsikirjaliste tekstide (konkreetne luule) näitus "Kirjutatud lugu/kiri" Kastellaanimaja galeriis ja Jaak Arro segatehnikas inglipildid näitusel "Linnud" Kunstihoone galeriis
Jambiline või anakruusiga trohheiline / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu
Lehiste, Ilse, 1922-2010
2000-01-01
Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist Orig.: Iambic - or trochaeic with anacrusis. Varem ilmunud: In honor of William S.-Y. Wang: Interdisciplinary studies on language and language change. Taiwan : Pyramid Press, 1994
Tungal, Leelo, 1947-
2010-01-01
Lugemisaasta raames esines Leelo Tungal eesti koolides Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg'is, Helsingis ja Pariisis. Pariisis toimus veel luuleõhtu Põhjamaade raamatukogus, ka selle ürituse korraldajast Tarah Xaintorxare'ist
Oras, Ants
2007-01-01
Sisu: William Shakespeareþi sonetid (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 10, lk. 1142-1143, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Alexander Popeì "Lokirööv" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Burns (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 7, lk. 756, pealkirjaga "Märkus") ; Lord Byroni "Don Juan" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga: "Sissejuhatav märge") ; John Keatsi luule (ilmunud ka: Looming 1936, nr. 10, lk. 1162, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Aleksandr Pushkini looduslüürika (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 1, lk. 68-70, pealkirjaga "Järelmärge") ; Heinrich Heine (ilmunud ka: Looming, 1933, nr. 5, lk. 515-516, pealkirjaga "Saateks") ; Leconte de Lisleì luule (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 8, lk. 869-870, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Algernon Swinburne (ilmunud ka: Looming, 191937, nr. 1, lk. 40, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Bridges (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 379, pealkirjaga "Inglise poet laureate surnud" (lüh.)) ; Rudyard Kipling (ilmunud ka: Kunst ja Kirjandus, 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4, autorinimeta, pealkirjaga "Rudyard Kipling 70-a." ; Robert Frosti luule (ilmunud ka: Tulimuld, 1954, nr. 4, lk. 227-229, 233) ; Vachel Lindsay (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 319-320, pealkirjata)
[Aktsioon "Aeg üheks luuletuseks"] / Lauri Eesmaa
Eesmaa, Lauri
2003-01-01
20 aastat Viinis suviti korraldatud luuletekstide eksponeerimine on tänavu laienenud ka teistele Euroopa linnadele. Tänavune teema on "Piirideta luule - kohtumised". PEN-klubi on valinud oma riiki esindama ühe luuletaja
Kivimäe, Juta, 1952-
2003-01-01
Poola skulptori Magdalena Schmidt-G̤ra installatsioonid "Genesis I, II" rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis, kus oli samal ajal eksponeeritud eesti nahakunstnike Luule Maari ja Ruuda Maarandi köitenäitus
Süld, Elo, 1979-
2012-01-01
Ajaloolis-kriitiline pilt usklike ja märtrite tasuna oodatavast paradiisist, paradiisineitsite tõlgendamisest. Paradiisimotiivide aluseks olevatest religioossetest ettekujutustest (Koraan, judaistlik, kristlik ja zoroastrismi kontekst, sufismi allegooria, araabia luule, kreeka antiikmütoloogia)
Casas Vales, Arturo
2002-01-01
Santiago de Compostelas ilmus galeegi keeles eesti luule antoloogia "Vello ceo n̤rdico" (2002), kogu ilmus kirjandusajakirja Boletin Galego de Literatura erinumbrina. Intervjuu ilmus eesti k.: Postimees, 2002, 28. märts
Ginsbergi vennaskond, värskelt ühendatud / Marko Mägi
Mägi, Marko
2005-01-01
Poetry slami laadis luuleõhtul "Poesie United" esinesid 21. mail KuKu klubis Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann (Saksamaa), Ben Porter Lewis, Milo Martin (USA), Antoine Faure (Prantsusmaa), fs, Asko Künnap, Jürgen Rooste
Luuletuse mälukaja Ungarist kauge Põhjalani / Livia Viitol
Viitol, Livia, 1953-
2004-01-01
Arvustus: Mu ema must roos : XX sajandi teise poole ungari luule antoloogia. Tallinn : Varrak, 2004 ; Teisele poole sinist : luulet kümnelt maalt : tekste kolmandalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2003. aasta kevadel. Tallinn : Eesti Raamat, 2004
2007-01-01
2006. aasta lõpus ilmus India kirjastuse Sarup & Sons vahendusel Jüri Talveti koostatud ingliskeelne raamat eesti luulest "On the way home. An anthology of contemporary estonian poetry", mis koondab luulet Andres Ehinilt, Jaan Kaplinskilt, Hasso Krullilt, Ene Mihkelsonilt, Paul-Eerik Rummolt, Hando Runnelilt, Triin Soometsalt, Jüri Talvetilt, Mari Vallisoolt ja Juhan Viidingult
2006-01-01
Rahman, Jan ; Heli Laaksonen. Maapuupäiv : [luulõtuisi : runoi]. Võru : Võro Selts VKKF : Sammakko, 2000. Kohtumine väljaande tutvustamiseks Tartu Kirjanduse Majas 13. jaan. Vt. ka Eesti Päevaleht : Arkaadia, 13. jaan., lk. 16
Purje, Pille-Riin, 1963-
2006-01-01
Sagar Sagitta lavastus "Ajatud" eesti folkloori, Uku Masingu ja Jakob Mändmetsa luule ja proosa põhjal Tartus Tampere majas, esitavad Jaan Tooming, Anne Maasik, Anne Türnpu, Madli Võsoberg, Heikki-Rein Veromann. Esietendus 26. jaan
Kassinurme saab Kassirabaks / Riina Mägi
Mägi, Riina, 1957-
2006-01-01
30. juulil esietendub Jõgeva Linna Teatri vabaõhulavastus "Kassirabal", milles teevad kaasa ka professionaalsed näitlejad Ülle Lichtfeldt, Ines Aru ja Luule Komissarov ning Jõgeva, Põltsamaa, Tallinna, Mäetaguse ja teiste paikade harrastusnäitlejad
Ritter, Joachim
1996-01-01
Loodus kui esteetiliselt vahendatud maastik: uusaja maailma kuulub loodus maastikuna, kusjuures luule ja kunst kordavad teaduse kaudu vahendatud 'objektiivset' loodust esteetiliselt. Ka Francesco Petrarca kirjast Francesco Dioginile Borgo San Sepolcrost ja Friedrich Schilleri luuletusest 'Jalutuskäik'
Jüri Talveti luulepiiriületamised / Jüri Talvet ; intervjueerinud Rein Veidemann
Talvet, Jüri, 1945-
2010-01-01
IX Moncayo luulefestivalist Aragoonias 10. aug. 2010 ja Jüri Talveti luule tõlgetest: Del sueno, de la nieve / tõlkinud Albert Lázaro Tinaut (Olifante, 2010) ; Of Snow, of Soul / tõlkinud H. L. Hix (Guernica, 2010)
Apollo külastajate lemmikuks on Jan Kausi ja David Mitchelli raamatud / Jaak Urmet
Urmet, Jaak, 1979-
2006-01-01
Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem"
Riimi sunnil sündinud elukas / Kristiina Ross
Ross, Kristiina, 1955-
2013-01-01
Käsitletakse lõppriimilise luule algusaastatel 17. sajandil riimimiseks sobilike sõnapaaride otsingul tekkinud sõna "põrgukonn", mis arvatavasti on jõudnud Kreutzwaldi juttudesse põhjakonna kujul ja esineb ka Andrus Kiviräha "Ussisõnade" raamatus
1986-01-01
Liivia Leškin on kavandanud mantleid, kostüüme, veste ja kleite, mis on omavahel vahetatavad (18 fotomudelit, 5 moejoonist).Põhitoonideks punane ja must. Luule Heapost ja Liivi Raid on kavandanud 10 (moejoonised) päevast komplekti.
Rein Veidemann ja Erkki Bahovski tulevad lugejale külla
2016-01-01
Emeriitprofessor Rein Veidemann esitleb Pärnu keskraamatukogus oma uusi raamatuid: luuleantoloogiat "Sada hetke Eesti luules" ja debüütluulekogu "Lausungid ja pausid". Ajakirjanik Erkki Bahovski räägib huvilistele päevapoliitikast, Eesti ajaloost ja rahvusvahelistest suhetest
Meetrika foneetikast / Ilse Lehiste
Lehiste, Ilse, 1922-2010
1995-01-01
Järg: nr. 9, lk. 596-603. Soome, eesti ja rootsi keele prosoodilise struktuuri ja nendes keeltes loodud luule meetrilise struktuuri omavahelistest suhetest; Leedu keele trohheilised mudelid; Rõhkude ajaline jaotus värsireas; Kokkuvõte ja järeldused
Teatriteadlased loovad võrgustiku
2006-01-01
19.-21. okt. võtsid kirjanduse ja rahvaluule osakonna teatriteaduse õppejõud Luule Epner ja Anneli Saro osa Helsingis toimunud Balti- ja Põhjamaade teatriõpetuse võrgustiku loomise (Baltic-Nordic-NW Russia Network in Theatre Studies and Education) nõupidamisest
Poeetilisest mõõtmest / Aare Pilv
Pilv, Aare, 1976-
2016-01-01
Luule tõlkimisest, selgitades mõistet "poeetiline mõõde". Artikli teises pooles käsitletakse ka sama keeleruumi klassikaliste luuletuste tõlkimist tänapäeva keelde, kasutades Aleksandr Puškini luuletuse "A. P. Kernile" näidet
Riigi teaduspreemiate 2003 kandidaadid / Villi Ehatamm
Ehatamm, Villi
2003-01-01
2003. a. teaduspreemia kandidaadid: J. Einasto, A.-E. Kaasik, R. Hagelberg, H. Rätsep, R. Pullat, M. Kilp, V. Laan, P. Normak, S. Keevallik, V. Hižnjakov, M. Selg, T. Pehk, T. Rang, M. Mihkla, A. Eek, E. Meister, H.-J. Kaalep, J. Harro, A. Metspalu, T. Jürimäe, J. Haberman, A. Miidel, T. Nõges, E. Pihu, A. Raukas, R. Gross, T. Paaver, A. Valdmann, Ü. Tamm, M. Mandre, K. Ots, H. Pärn, J. Klõseiko, T. Rajasalu, V. Vensel, E. Berg, J. Reiljan, U. Varblane, K. Katus, A. Puur, A. Põldma, K. Rebane, M. Hallik, M. Must, A. Univere, E. Juhkam, I. Käsi, V. Lonn, E. Niit, K. Kirme
Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog? / Külliki Vulf
Vulf, Külliki, 1975
2002-01-01
Bibl. joonealustes viidetes. Kokkuvõte: Estonian literary critics addressing Uku Masing: monologue or dialogue?, lk. 456. Uku Masingu loomingu, eriti luule retseptsioonist. Vastukaja: Muru, Karl. Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole : (Külliki Vulfi ärgitusel) // Keel ja Kirjandus (2002) nr. 11, lk. 809-814
Arved Viirlaid teises kaanonis / Jüri Talvet
Talvet, Jüri, 1945-
2002-01-01
Arved Viirlaid 80. Ka tema juubeliks ilmunud ingliskeelsest luulekogust "Selected poems" (tlk. Taimi Ene Moks ja R. W. Stedingh). Ilmunud ka kogumikus: Talvet, Jüri. Tõrjumatu äär. Tartu : Ilmamaa, 2005, lk. 417-420, pealk.: Teises Kaanonis: Viirlaiu luule inglise keeles
2007-01-01
31. okt. toimub Tallinna Kirjanike Majas Eeva-Liisa Manneri luuleõhtu. Loetakse värskelt ilmunud tõlkeluulet: Manner, Eeva-Liisa. Hüüd tuulde : valik luuletusi / soome keelest tõlkinud Ly Seppel ; [järelsõna: Ly Seppel ja Andres Ehin. Tallinn] : Huma, 2007
Apollo lugejate lemmikraamatud
2006-01-01
Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem". Vt. ka SL Õhtuleht, 14. dets., lk. 13
Teater kui teater / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2003-01-01
Vaadeldakse fenomenoloogilisest aspektist eesti teatrit, erinevaid lavastusi ("Peiarite õhtunäitus", "Potteri lõpp", "Tango", "Hot", "No More Tears", "Roberto Zucco", "Merimees") ja erinevaid lavastajakäekirju (P. Pedajas ja Kõivu-teater, M. Unt, L. Peterson, T. Ojasoo)
Teater post-perspektiivis / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2006-01-01
Post-mõistetest - poststrukturalistlikud teooriad, postdramaatiline teater - ja uuest teatrist. Näiteina Tiit Palu lavastus "Mis värvi on vabadus" Mati Undi romaani "Mõrv hotellis" põhjal Endlas, Sasha Pepeljajevi "Kirsiaed" Anton Tshehhovi näidendi ainetel, EMA Kõrgema Lavakunstikooli XXII lennu üliõpilaste ja NO99 näitlejatega, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" ja "Seitse samuraid" NO99 teatris ja Kristian Smedsi lavastus "Jänese aasta" Von Krahli Teatris, Aare Toikka lavastus "Klammi sõda" VAT Teatris
Eesti luule 2008 / Maarja Kangro
Kangro, Maarja, 1973-
2009-01-01
Ülevaade 2008. aasta eesti luulest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende luulekogusid: Kalju Kruusa "Pilvedgi mindgi liigutavadgi", Andrus Kasemaa "Poeedirahu", Jürgen Rooste "Tavaline eesti idioot" ja "21. sajandi armastusluule", fs "Alasti ja elus", Asko Künnap "Su ööd on loetud", Mats Traat "Soe õhtu", Paavo Piik "Lakoonia", Mathura "Inimene on rohi" ja "Luuletused Atitlani järvelt", Lauri Sommer "K. L. ja N.", Jaan Kaplinski "Teiselpool järve", Andres Langemets "Vooder", Jüri Talvet "Silmad peksavad une seinu", Kätlin Kätlin "Üks pole ühtegi", Bibi-Mai Suumann "Imelik võõramaa puu", Andres Ehin "Udusulistaja", Meelis Oidsalu "Koertepõud", Marko Kompus "Surnud kuldnokkade märjad esmaspäevad", Kaupo Meiel "Eesti elulood", (:)kivisildnik "Joosepi kahtlused", Leonhard Lapin ja Albert Trapeež "Isiklik. Üleüledine", Hando Runnel "Armukahi", Contra "Tahaksin olla autobuss", Gregor Elm "Varastatud jalajälg", Mart Juur "Pane Eesti peale tagasi", Esa Tarik "Kompuutertomograafilise madaltiheda mana kõrgtehnoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogika", Liisi Ojamaa "Jõgi asfaldi all", Jana Lepik "Tuhahelbed", Krista Ojasaar "Unemuusika", Marje Ingel "Sulg", Elo-Mall Toomet "Nagu ei kusagil mujal", Joanna Ellmann "Liivaterade lend", Ingel Tael "Aja elu"
Taimedega kahjurite vastu / Luule Metspalu
Metspalu, Luule, 1941-
2012-01-01
Praegu kogub tuntust nn. peleta-meelita (push-pull) meetod, kus kasutatakse teadmisi putukate toidutaime eelistustest. Põhikultuuri lähedusse istutatakse-külvatakse kahjuritele atraktiivne toidutaim, sellele kogunenud kahjurid hävitatakse; vähem atraktiivne põhikultuur saab nii vähem kahjustada, mis omakorda võimaldab mürgitamist vähendada
The tyger = Tiiger : [luuletus] / William Blake
Blake, William
1997-01-01
W. Blake'i luuletus 'Tiiger' originaalis ja seitsmes eri tõlkes, tõlkijateks Ilmar Laaban, Toivo Pilli, Rein Sepp, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet, Udo Uibo ja Märt Väljataga.Vt. ka Märt Väljataga artiklit 'Luule tõlkimine ja 'Tiiger'' Vikerkaares 1997, nr. 6
Riiulifilmide taassünd / Jaan Ruus
Ruus, Jaan, 1938-2017
2009-01-01
Ülevaade kunstnik Evald Okase poja Jüri Okase ja dokumentaalfilmi "Seal, kus lõpeb luule" (rež. Arko Okk) tegijate, levitajate ja vastutavate ametnike vahel toimunud kirjavahetusest, mille sisuks on J. Okase nõudmine keelustada filmi levitamine, kuni sealt pole eemaldatud E. Okast käsitlev osa
Sirkel, Mati
1999-01-01
Eesti luule antoloogiad 1989-1999: Van haast naamlose kusten. Leiden, 1989 ; Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1990 ; Salatanssija tilantyhjää. Oulu, 1990 ; Das Leben ist noch neu. Karlsruhe, 1992 ; [Eesti luulekassett läti keeles.] Riia, 1998. Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1999. Die Freiheit der Kartoffelkeime. Bremerhaven, 1999.
"Vesi - elu lähte mineraal" / Marju Riisikamp
Riisikamp, Marju, 1958-
2009-01-01
5.-7. juunini toimunud III Türi kevadfestivalist, kus leidsid aset järgmised kultuurisündmused: luuleõhtu, Raadioteatri kuuldemäng-põimik, Ööülikooli päevase osakonna loengud, fotonäitus, filmiõhtu, loodusmatkad ja kontserdid. Festivali algataja, kunstiline juht ja produtsent Iren Lill
Hispaania romanss / Klaarika Kaldjärv
Kaldjärv, Klaarika
2008-01-01
Ain Kaalepi tõlketeoreetilistest seisukohtadest. Tema Federico GarcÍa Lorca luule tõlgete analüüs (kogud "Kaneelist torn" ja "Mu kätes on tuli") ning F. GarcÍa Lorca luuletuse "Romance son{u00E1mbulo" tõlke analüüs. Bibl. lk. 74
Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid / Kalev Katus, Allan Puur
Katus, Kalev, 1955-2008
2006-01-01
Järg nr. 3 lk. 491-522. Bibl. lk. 511-521. Rahvastikuteaduse tekke- ja arenguloost, rahvastikuarengu kui iseseisva sotsiaalsüsteemi seaduspärasustest ning demograafilisest üleminekust rahvastikutaaste arenguetapina. Tabelid
Ülikooli kirjandusauhinna said Kangro ja Valton
2008-01-01
Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna pälvisid noor luuletaja ja tõlkija Maarja Kangro luulekogu "Tule mu koopasse mateeria" eest ja Arvo Valton tõlkesarjade "Väikeste rahvaste suur kirjandus" ja "Noorte luule" väljaandmise eest. Vt. ka Keel ja Kirjandus, nr. 4, 2008, lk. 317; Looming, nr. 4, 2008, lk. 634
Naturen i den estniska poesin : från animism och panteism till zenbuddhism / Andres Ehin
Ehin, Andres, 1940-2011
2001-01-01
Orig.: Loodus eesti luules: animismist ja panteismist kuni zen-buddhismini. Tekstis on rootsikeelseid luulenäiteid järgmiste eesti luuletajate loomingust: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Villem Ridala, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Artur Alliksaar ja Hando Runnel.
Sang, Joel, 1950-
2011-01-01
Auhinnažürii esimees iseloomustab Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade laureaate: Indrek Koff (luule), Maarja Kangro (proosa), Urmas Vadi (näitekirjandus), Toomas Haug (esseistika), Lauri Sommer (vabaauhind), Amar Annus (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde), Ilmar Lehtpere (ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde), Kristiina Kass (lastekirjandus), Sergei Issakov (venekeelse autori kirjandusauhind) ja Mart Velsker (artikliauhind)
Kormašovid Helsingis / Martti Soosaar
Soosaar, Martti, 1933-2017
1998-01-01
Helsingi Kanneltalos kunstinäitus "Dünastia" tsüklist "Paljukultuuriline Eesti". Eksponeeritud Kormašovide perekonna - maalijad Nikolai (1929), Orest (1964), keraamikud Luule (1935), Jaana (1966), graafik Andrei (1957) - loomingut. Kuraator Martti Soosaar. Eesti Instituudi väljaandel ilmub temaatiline kalender, mis tutvustab soomlastele sajandi alguse Eesti arhitektuuri. Aasta viimane näitus on Helsingi Malmitalos eesti klaasikunstnikelt
10 aastat - 30 ettevõtet : KPMG kogemus tasakaalus tulemuskaardiga / Jüri Sakkeus
Sakkeus, Jüri
2008-01-01
Tasakaalus tulemuskaardi koostamise ja rakendamise nõuded, selle plussid ja miinused ning mõju ettevõtte arengule. Vt. samas: Tarmo Noop. Loon süsteemi, mis töötab ise; Kaido Kangur. Kas teate, millal teie äri kokku kukub?; Marko Rillo. Tasakaalus tulemuskaardi sobivusest ja mittesobivusest. Skeemid
Mati Undi teater revisited / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2009-01-01
Teatrilavastuste taastamisest üldisemalt. Pikemalt festivali UNT! programmis etendunud Mati Undi lavastustest "Majahoidja", "Vaimude tund Jannseni tänaval", "Helene, Marion ja Felix", originaali ja taastatud variandi võrdlus
Eesti luule 1935. aastal / Ants Oras
Oras, Ants, 1900-1982
2009-01-01
Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Anna Haava "Laulan oma eesti laulu", Nikolai Päts "Valgeil öil", Villem Ridala "Meretäht", Marie Under "Kivi südamelt", Eduard Visnapuu "Öö ja päev", Juhan Sütiste "Päikese ootel", Erni Hiir "Sinimäed", Mart Raud "Kauge ring", Roopi Hallimäe "Päikese maja", Paul Viiding "Traataed", Bernard Kangro "Sonetid", Hugo Masing "Neemed vihmade lahte"
Eesti luule 1937. aastal / Aleksander Aspel
Aspel, Aleksander
2000-01-01
Ka Gustav Suitsu tõlgitud "Hollandi värsipõimikust" (Tartu : Eesti Kirjanikkude Liit, 1937) ja Ants Orase tõlgitud William Shakespeare'i sonettidest (ilmus raamatus Shaksepeare, W. Sonette ; Suveöö unenägu ; Othello. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1937). Varem ilmunud: "Eesti Kirjandus" 1938, nr. 3, lk. 141-159
Makita kalmistu antropoloogiline aines / Luule Heapost
Heapost, Luule
1993-01-01
Tabel : Makita koljude keskmised mõõtmed ; Tabel : 13.-15. sajandi Makita koljud ja võrdlusmaterjalid Eestist ; Tabel 3 : 13. -15. sajandi Makita koljud ning võrdlusandmeid soome-ugri hõimude asualadelt ; Tabel 4 : 15.- 17. sajandi Makita koljud ja võrdlusandmed ; Tabel 5 : Makita koljude võrdlusandmed (Pernose'i meetodil) ; Tabel 6 : Makita luustike pikkade luude keskmine pikkus ; Tabel 7 : Kehapikkuse võrdlusandmed
Short outlines of books by Estonian authors : [annotations] / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg
Hinrikus, Rutt, 1946-
1999-01-01
Ehin, Andres. Seljatas sada meest; Ilmet, Peep. Tuuldunud luule; Kaplinski, Jaan. Öölinnud. Öömõtted; Kender, Kaur. Iseseisvuspäev; Kesküla, Kalev. Vabariigi laulud; Luik, Viivi. Maa taevas; Nõu, Helga. Hundi silmas; Raun, Mait. Wake up; Remsu, Olev. Haapsalu tragöödia; Sauter, Peeter. Kogu moos; Undusk, Jaan. Maagiline müstiline keel; Vint, Toomas. Kunstnikuromaan
Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks / Vaapo Vaher
Vaher, Vaapo, 1945-
2003-01-01
Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2003) 28. apr., lk. 9 ; Kalamees, Katrin ; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele // Eesti Päevaleht (2003) 2. mai, lk. 17
Viiding, Juhan, 1948-1995
1999-01-01
Sisu: "kak govorjat do svidanija zveri..."; "ah vot v tshom delo..."; "Zemlja gde izdavna..."; ""medlennogo samoubiistva..."; Utro; "Na vospominanjah vshodjat travõ..."; Ptitsa; "Vsjo ego nasledeje...". Orig.: "nagu loomad ütlevad hääd aega..."; "paljusõnaline aga tõsi..."; "Maa kus ei ela pelikanid..."; ""aeglast enesetappu ei anna..."; Hommik; "Mälestuste pääle kasvab rohi..."; Lind; "Kogu tema luule..."
20. V - 3. VI toimub Sakala t. 9 maja korterites "Kobarnäitus"
2005-01-01
Saab võtta osa 18 toas toimuvatest muusika- ja luuleüritustest ning vaadata Jussi Valtakari, Eeva-Kaisa Jäkkilä, Tarja Pitkaneni (Soome), Gudrun Hrönn Ragnarsdottiri (Island), Janna Holmstedti (Rootsi), Erki Kasemetsa, Priit Joala, Peeter Lauritsa, Mall Nukke, Jasper Zoova, Valev Seina, Mark Raidpere, Kirke Kangro, Merle Jäägeri, Andres Koorti ja Katja Koorti töid
Ameerika bestsellerid jäid auhindadest ilma / Neeme Raud
Raud, Neeme, 1969-
1999-01-01
Ameerika Raamatukriitikute Ühenduse (National Book Critic Circle) aastapreemiad 1998: ilukirjandus - Alice Munro novellikogu "The love of a good woman"; tõsielukirjandus - Philip Gourevitchi raamat "We wish to inform you that tomorrow we will be killed with our families" (Rwanda 1994. a. massimõrvadest); biograafiad - Sylvia Nasari "A beautiful mind" geniaalsest matemaatikust John Forbes Nashist ; luule - Marie Ponsot' "Bird catcher".
Harrastusteatrite kirev pidu Koreas / Auri Jürna
Jürna, Auri
2007-01-01
Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Harrastusteatrite Liidu ehk AITA/IATA (International Amateur Theatre Association) teatrifestivalist. Mõningatest lavastustest: Bungeiza (Jaapan) Anton Tshehhovi "Abieluettepanek", Oliver (Rootsi) "Õnnelikud igavesti", Tempus Fugit (Saksamaa) "Väike must kala", Compendia Theatre Costellazione (Itaalia) "Narr", CIRK (Taani) "Tantsitud luule", De Facto Mimo (Tšehhi) "Groteska", Inside Hekneby (Norra) "Tapamaja oodates", Hugleikur and Leikfelag Kopavogs (Island) "Memento mori"
Las jääda ükski mets! / Ilme Loik-Pärnoja
Loik-Pärnoja, Ilme
2003-01-01
Tõrva loodusfestival algas 3. VIII näituste avamisega. Kirikus olid väljas Milvi Torimi akvarellid, Ilme Loigu (Pärnoja) õlimaalid, Luule Luuse haldjapildid, Reet Ohna minivitraažid ja Leonhard Lapini graafika, koolimajas - Laine Vettiku tikandid ja lapitööd, Peeter ja Rein Einasto loodusfotod, Aleksander Tulluse suuremõõdulised maalid. 8. VIII lillestuudio Florist korraldatud lillepeost. Toimus ka palju muusikalisi ülesastumisi
Смешение настроений в "Углах" / Ксения Репсон
Репсон, Ксения
2005-01-01
Pealinna kirjandusliku ühenduse "Углы" muusikaline luuleõhtu "Re-Start" Tallinna kohvikus Double Coffee. Esinevad internetilehekülje "Современная литература в Таллинне" looja P. I. Filimonov ja tema kaaskond: Sergei Trofimov, Nikita Dubrovin, Art Noir [Deniss Kuzmin], Ligija Tenina, Jevgeni Zolotorevski
Julia - teater ja tõelisus / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2006-01-01
W. Shakespeare'i "Romeo ja Julia" moderniseeritud versioon "Julia", lavastaja T. Ojasoo. Arvustus kirjut. etenduste põhjal, mis nähtud 26. okt. 2004, 3. veebr. ja 21. mail 2005. Kasut. kirjandus, lk. 113-114
Mõtisklusi noorima luule üle / Aivo Lõhmus
Lõhmus, Aivo, 1950-2005
2002-01-01
Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus, 1977, nr. 8, lk. 456-461. Kogumikust : Viis tüdrukut ja kaheksa poissi : valik "Noorte kirjandussündmusest '76" / koostanud V. Luik, J. Jõerüüt, M. Unt. Tallinn : Perioodika, 1977, (Loomingu raamatukogu) ja ajakirjas "Noorus" 1973-1976 ilmunud noorte luuletajate esmapublikatsioonidest
Endla teater 2006 : aasta omadramaturgiat / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2007-01-01
Andrus Kivirähki "Rehepapp" (lav. Priit Pedajas), Liisu Krassi/ Sandra Sillaotsa "Sõbrapäev" (juh. Enn Keerd), August Kitzbergi "Kauka jumal" (lav. Andres Noormets), Silvi Väljali/Kiti Põllu "Jussikese seitse sõpra" (lav. Piret Rauk), A. H. Tammsaare /Urmas Lennuki "Vargamäe kuningriik" (lav. Jaanus Rohumaa), Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma käes" (lav. Andres Noormets), Jaan Kruusvalli "Võikõllane üü" (lav. Enn Keerd), Friedebert Tuglase/Tiit Palu "Väike Illimar" (lav. Tiit Palu), Asrtid Reinla "Koduabiline" (lav. Tiit Palu), Jaan Kaplinski "Liblikas ja peegel" (lav. Madis Kalmet), Eva Koffi "Sabaga täht" (lav. Andres Noormets). Kasut. kirjandus lk. 39
Poola luule ime / Märt Väljataga
Väljataga, Märt, 1965-
2008-01-01
Arvustus: Rozewicz, Tadeusz. Alati fragment / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2007 ; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008 ; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008
Poola luule ime / Märt Väljataga
Väljataga, Märt, 1965-
2008-01-01
Rets. rmt. : Różewicz, Tadeusz. Alati fragment / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008
Õispuu, Jaan
2006-01-01
Soome-ugri kirjanduse eestindamisest Arvo Valtoni eestvedamisel, ka Eva Vingiano de Pina Martinsi (Eva Toulouze) tõlkekogumikele kirjutatud mahukatest saatesõnadest. Ülevaade soome-ugri rahvaste kirjanduslugudest. Sarjast "Soome-ugri luuleklassika": "Enne koitu" (1996), "Kevadhommik" (2002), "Suvepäev" (2004). Soome-ugri naisluuletajate sarjast: "Neli mordvalannat" (1998), "Neli komilannat" (1998), "Neli marilannat" (1998), "Neli udmurditari" (2002). Sarjast "Väikeste rahvaste suur kirjandus": Ashaltshi Oki "Mu kullerkupud" (2005), "Hõbepaat" (udmurdi luule antoloogia, 2005)
Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry
Lauri Pilter
2016-01-01
Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandu...
Eestis toodetud ilu / Kristel Kirss
Kirss, Kristel, 1967-
2008-01-01
Valik Eesti väljapanekutest mais 2008 Eesti Näituste Pirita messikeskuses toimunud messilt "Interjöör 2008": OÜ Valley lammastega vaip ja mängumuruga tumbad (disainerid Ruth Vassel, Luule Aasma), istumispadjad (tekstiilikunstnikud Liisa Tomasberg, Liisa Kallam), kõlarid (disainer Aleksandr Gorodenkov, nahatükkidest tumba ja lastemööbel (disainer Ingeborg Ahlberg), iste "Põder" (disainer Sirli Ehari), OÜ Seos jonnipunn-tool (disainer Merike Rehepapp), OÜ Resvok lesimisase "Lazy" (disainer Tõnis Krik)
Oda brjutshnomu remnju : [luuletused] / Mats Traat ; lühibiograafia: Irina Belobrovtseva
Traat, Mats, 1936-
1999-01-01
Sisu: Oda brjutshnomu remnju ; Vazhnja ; Lebed ; Tartu, dekabr ; Pozdnije jagnjata ; Ultima Thule ; Poezija 1-2 / tlk. Svetlan Semenenko ; Utrennaja muzõka ; Lipovaja alleja ; Slova dlja zagovora ; Adrian Virginius 1706 ORH / tlk. Boris Baljasnõi ; Malev Suits (tsüklist "Haralsaskije zhizneopissanija") / tlk. V. Kalabugin. Orig.: Ood püksirihmale ; Kaalukoda ; Luik ; Detsember, Tartu ; Hilised talled ; Ultima Thule ; Luule 1-2 ; Hommikumuusika ; Adrian Virginius AD 1706 ; Malev Suits (tsüklist "Harala elulood")
Preemia maitseb paremini targa laitusest ja lolli kiitusest / Ilona Martson
Martson, Ilona, 1970-
2000-01-01
Lisa: Kirjanduspreemiad 2000. Proosa: Jaan Kaplinski, romaan "Silm" (Looming, 1999, 1-3). Mari Saat, romaan "Sinikõrguste tuultes..." (Looming, 1999, 10-11). Luulepreemia jäi välja andmata. Lastekirjandus: Ellen Niit, "Ühel viivul vikervalgel". Esseistika: Mihkel Mutt, artiklitekogu "Muti tabloid". Näitekirjandus:¡ Jaan Undusk, "Goodbye, Vienna (Gertrud)" (Vikerkaar, 1999, 8/9). Tõlked: Paul-Eerik Rummo, T. S. Elioti "Ahermaa ja teisi luuletusi" eestindus; venekeelse "Eesti luule antoloogia" tegijad Elviira Mihhailova ja Svetlan Semenenko
Lesnoi tsvetok : [luuletused] / Anna Haava ; lühibiograafia: O. K. [Oskar Kruus
Haava, Anna, pseud., 1864-1957
1999-01-01
Sisu: Lesnoi tsvetok 1-2 / tlk. Bronislav Kezhun ; Net, stih ne vetrõ navevajut / tlk. Nora Javorskaja ; Odin lish raz ljubov bõvajet / tlk. B. Kezhun ; "Zabotõ svoi shoronila..." / tlk. Marina Tervonen ; Sodom i Gomorra / tlk. V. Sokolov ; Oh, rodina ; Vetra, tshto mansardu moju produvali / tlk. Nora Javorskaja. Orig.: Nõmmelill 1-2 ; Ei tule luule tuulest ; Üks ainus kord ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Sina, Soodom ja Gomorra ; Oh kodumaa ; Kui puhus mu katusekambri tuul
Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele / Katrin Kalamees, Maritsa Lens
Kalamees, Katrin
2003-01-01
Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17
Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid / Vaapo Vaher
Vaher, Vaapo, 1945-
2003-01-01
Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9
Ka luule võib olla tantsitav / Aija Sakova
Sakova, Aija, 1980-
2005-01-01
21. ja 23. mail esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad spoken word-kirjandusüritustega "Poesie united". Osalevad Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann, Milo Martin, Ben Porter Lewis, Antoine Faure, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja fs
"Enda" piiride ületamisest luules / Jüri Talvet
Talvet, Jüri, 1945-
2001-01-01
Artikkel põhineb Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) 16. ülemaailmsel kongressil "Transitions and Transgressions in an Age of Multiculturalism" Pretorias 14. aug. 2000 peetud ettekandel
Director as Playwright in Postdramatic Theatre / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2007-01-01
Kirjutatud tekstide kasutamisest postdramaatilises teatris. Lavastajadramaturgia näiteina analüüsitakse Mati Undi kahte lavastust : Gaston Bachelard'i filosoofilisel esseel põhinev "Vaimude tund Kadrioru lossis" (Eesti Draamateater 2000) ja Peet Vallaku lühijutule toetuv "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (Von Krahli Teater 2003)
Sofi Oksase luule muutus Vanemuises teatrireaalsuseks / Andres Laasik
Laasik, Andres, 1960-2016
2010-01-01
18. septembril Vanemuise teatri väikeses majas esietendunud lavastusest "Puhastus", autor Sofi Oksanen, lavastaja Liisa Smith. Vaatluse all on sündmused Eesti lähiminevikust (1936-1992). "Puhastust" mängitakse Helsingis Kansallisteatteri laval kaks korda jaanuaris 2011
Тух, Борис, 1946-
2003-01-01
Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17
2010-01-01
Nimetatakse konkreetseid teoseid, näiteks Berk Vaher kirjutab Andi Meistri romaanist "Valgus olematust aknast" (2009), Mihkel Mutt Marcin Świetlicki kriminaalromaanist "Kaksteist" (tlk. Hendrik Lindepuu, 2009), Aare Pilv, Eliina Kortsu luulekogust "Lööklaused murravad metsi" (2006), Jaak Tomberg Vahur Afanasjevi luulekogust "Katedraal Emajões" (2006), Birk Rohelend Siim Nurkliku näidendist "Kas ma olen nüüd elus" (2010), Igor Kotjuh Toomas Raudami proosapalast "Mees, kes kirjutas merd" (2006). Enim muretsetakse tõlkekirjanduse, eriti luule retseptsiooni puudumise pärast
Sisseminekuks : [luuletused] / Anna Haava ; [Impressioonid]: Viiu Härm
Haava, Anna, pseud., 1864-1957
2004-01-01
Sisu: Sisseminekuks ; Kartus ; Ööbikule ; Käokene, kuldalindu ; Mis sa tahad, kevade? ; Ei tule uni ; Hoia ennast; Tuksuv süda ; Sina oled kelm ; Hinge hellal' igatsusel' ; Kõik kallile ; Soov ; Unes nägin ; Võin ; Sinu silmad ; Sinu silmist pilk ; Kallis, sul on kuldne süda ; Sa kõige armsam mulle ; Oh võiksin ; Lill ; Nõmmelill ; Meie Mihkel ; Koidulale ; Ehitage rahukojad ; Emakeel ; Isamaja ; Väsinud ; Oh kuhu ma lähen? ; Ööbiku surm ; Ei saa mitte vaiki olla ; Ma olen näinud ; Südameta ; Sellepärast ; See oli ilusal õiekuul; Esimese lume ajal ; Mina vaat'sin muru pääle ; Ikka kurjalt sa mind vaatad ; Oh ma isegi ei tea ; Mis on luule paljalt sõnas? ; Oh oleksin ära surnud ; Lee ääres ; Sinu nimi ; Hoia vahest aken lahti ; Jumalaga jättes vaat'sid ; Ma laulan ; Ei oma õnne peita ; Küll oli ilus mu õieke ; Oh ära sa küsi ; Ei tule luule tuulest ; Köögis seisab ; Järv leegib eha paistel ; Sinu vanaema ; Nii ta on ; Tead küll, mu kuldkallis ; Ma lähen üle nõmme ; Lenda, lepatriinuke ; Vesi voolab, vesi kohab ; Üks ainus kord ; Oh kevade, oh õie-aeg ; Suur kontsert ; Kuupaistel ; Mets kohiseb ; Lind läks magama ; Kui sa tuled, too mull' lilli ; Sinilillekesed ; Ei ole sina minu ingel ; Ei mina õnne usu ; Viimast laulu ei saa laulda ; Kõige ilusam luule ; Üks on minul püham koda! ; Sa oled suurem kui su saatus ; Mu kodumaa, kus oled sa? ; Eest ära! ; Kui kandlekeeled katkevad ; Ma kõnnin koiduvalgel ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Kui ma sulle armas olen ; Kas tahad tulla minuga? ; Sa vaata ette, süda! ; Truus sõpruses ma tahan ; Su silmade sügavuses ; Siis mine! ; See oli siis ; Mu süda usub ; Sind teretame, kuldapäike ; Mind jumalaga jätsid ; Sääl kord kasvab kaunis kodu ; Me oleme põhjamaa lapsed ; Hilised lilled ; Sa küsid, kus mu kodu ; külm ; Sina vaikiv, sügav öö ; Ju õitsvad kõik hellerheinad ; Öösünges kohab ; Kui saaks mullegi kord kodu ; On püha mulle mu kodumaa muld ; Oma hind vaid vaba
Möödunud aasta olulisimad kirjandusteosed
2007-01-01
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominentide seas on Tiit Aleksejev, Nikolai Baturin, Jan Kaus, Peeter Sauter ja Mats Traat proosateoste eest, Vahur Afanasjev, Hasso Krull, Sven Kivisildnik, Mathura, Triin Soomets ja Indrek Ryytle luule eest, Jim Ashilevi, Andrus Kivirähk, Andrei Hvostov draamateoste eest ning Kristiina Kass, Andrus Kivirähk, Jaan Rannap, Üllar ja Rünno Saaremäe, Peeter Sauter lastekirjanduses. Vt. ka Eesti Ekspress, 8. veebr., lk. B11 ; Sirp, 9. veebr., lk. 8 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia : [kirjanduslisa], 17. veebr., lk. 3
Kiwa : Kiwanalüüs = Kiwanalysis / Elnara Taidre
Taidre, Elnara, 1983-
2007-01-01
Tegutsedes mitmes meediumis ja valdkonnas - tekstid (esseed, luule), visuaalne kunst (skulptuur, kehamaaling, maal, videod, performance, installatsioon) ja helikunst ning erinevad rollid kuraatori, toimetaja, modelli ja seltskonnategelasena, moodustavad need Kiwa loomingus kõik ühe terviku, kus üks teema väljendub eri vahendite kaudu. Kiwa puudutab paralleelselt nii subkultuure kui ka poliitilist kunsti, etendades oma ajastu antikangelast, kellel on tugevalt väljendunud automütoloogia, enese projitseerimine oma töödesse. Ta naudib kunstnikuna illusoorsust ja imaginaarsust, tema looming on kui labürint, mis on kui tema isiklik universum
Jumala ilmumine Pärnus. Vol. 2 : Luule / Arno Oja
Oja, Arno, 1950-
2016-01-01
Arvustus: Kressa, Kaarel. Vereurmarohumesi. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Salumaa, Priit. Viimased viisteist aastat. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Belials, Veiko. Sina ja vaikus ja pajud. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Kivisildnik. Liivlased ja saurused. Valuraamatu I köide. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011
Mõned sammud 2007. aasta eesti luule platool / Jan Kaus
Kaus, Jan, 1971-
2008-01-01
Ülevaade 2007. aasta eesti luulest. Käsitlemist leiavad järgmised autorid ja nende teosed: Eeva Park "Tulearm", Maarja Kangro "Tule mu koopasse, mateeria", Katrin Väli "Neli", Andra Teede "Saage üle", Merca "Narrivile", Doris Kareva "Lõige", Martin Oja "Pärastlõuna platoo", Kivisildnik "Torti ja aborti", Kivisildnik "Sumo", Timo Maran "Metsa pööramine", Lemming Nagel "Tahtetuse triumf", Aare Pilv "Näoline", Igor Kotjuh "Teises keeles", Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik", Neeme Põder "Kaktuste puiestee", Maria Lee "Äramõte"
Luulesõit kui bänditegemine : [reisikiri] / Igor Kotjuh
Kotjuh, Igor, 1978-
2011-01-01
Neli luuletajat, kes kirjutavad oma riigi vähemuskeeles, Rootsist saamikeelne Rose-Marie Huuva, Soomest rootsikeelne Agneta Enckell, Lätist liivikeelne Valts Ernštreits ja Eestist Igor Kotjuh tegid kirjandusliku tuuri viies linnas: Helsingis, Visbys, Stockholmis, Tallinnas ja Liepajas
Keerukas universum : mitmes keeles, luule omas ka / Mariliin Vassenin
Vassenin, Mariliin
2008-01-01
Arvustus: Kätlin, Kätlin, pseud. Üks pole ühtegi = One is none / Kätlin Kätlin ; [tõlkijad Mika Keränen ja Marina Tervonen ; illustratsioonid: Hanneleele Kaldmaa. Tallinn : Positive Projects], 2008
Kristiina Ehini ingliskeelne luule pälvis maineka preemia
2010-01-01
Luulekogu "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" pälvis The Poetry Book Society Recommended Translation preemia. Poetry Society annab välja ka inglise kõige mainekamat, T.S. Elioti luulepreemiat, mille sel aastal võitis Eesti juurtega Philip Gross
Siil-udus-strateegia ehk kuidas määramatus keskkonnas koju jõuda / Jüri Sakkeus
Sakkeus, Jüri
2005-01-01
Strateegilisest planeerimisest muutlikus keskkonnas kirjeldab London Business Schooli professor Donald N. Sull. Ärikeskkonna arengu jälgimiseks kasutatavast PEST analüüsist. Jätkusuutlikust arengust Viljandi Metall näitel. Lisad. Graafik. Skeemid
Pärnu "In graafika 2010" - allegooriad koomiksitest Wiiraltini / Siram
Siram, pseud., 1968-
2010-01-01
Prantsuse grupi Le Dernier Cri ja Soome rühmituse KutiKuti näitused Pärnu Kunstihallis kuni 31. 01. Eduard Wiiralti näitus Pärnu muuseumis kuni 31. 01. Toomas Kuusingu grand prix' pälvinud näitus ja Kursi koolkonna väljapanek Pärnu Kunstnike Majas kuni 2. veebruarini. Näitus "Respekt" (kuraatorid Marko Nautras, Tõnis Kenkmaa) Pärnu Linnagaleriis kuni 31. 01. Marko Nautrase "Mass" Pärnu Kontserdimajas kuni 31. jaanuarini. Näitus "Luul 2010" (kuraator Marian Kivila) Pärnu kolledžis kuni 31. jaanuarini. Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus (kuraator Sirje Eelma) Pärnu Teatrigaleriis kuni 28. veebruarini
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad
1998-01-01
Proosa : Toomas Vint. Lõppematu maastik (25 000 kr.). Luule : Kalju Lepik. Pihlakamarja rist (25 000 kr.). Laste- ja noorsookirjandus : Leelo Tungal ja Karel Korp. Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (15 000 ja 10 000 kr.). Esseistika : Ilmar Laaban. Marsyase nahk (25 000 kr.); Hasso Krull. Katkestuse kultuur (25 000 kr.). Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde : Maie-Merike Pau. Umberto Eco romaani 'Roosi nimi' tõlge itaalia keelest (12 500 kr.). Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde ('Via Estica') : Olga Nael (Rudneva). Karl Ristikivi romaanide 'Lohe hambad' ja 'Rõõmulaul' tõlked vene keelde (12 500 kr.).
Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2015-01-01
Ülevaade Esimesest maailmasõjast ajendatud ideede ja meeleolude jõudmisest eesti teatrisse, kaardistades tolleaegset eesti uuenduslikku teatrit, rõhuasetusega Hommikteatri tegevusele ning mõjule, mida see avaldas kutselistele teatritele
Kriitilisi märkmeid 1931. aasta luule puhul / Ants Oras
Oras, Ants, 1900-1982
2009-01-01
Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Erni Hiir "Kodutee", Henrik Visnapuu "Tuulesõel", Artur Adson "Pärlijõgi", Hendrik Adamson "Tõus ja mõõn", Betti Alver "Lugu valgest varesest"
Literary awards 2001 / Piret Viires
Viires, Piret, 1963-
2002-01-01
Riigi kultuuripreemia - Ain Kaalep (elutööpreemia) ; Haljand Udam (artiklikogu "Orienditeekond") ; Mati Unt (lavastuste eest Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Rakvere Teatris). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Ene Mihkelson (romaan "Ahasveeruse uni"). Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Mehis Heinsaar ("Härra Pauli kroonikad"), luule - Hasso Krull ("Kornukoopia"), esseistika - Jaan Puhvel ("Ulgvel ja umbes"), näitekirjandus - Jaan Kruusvall (näidend "Hullumeelne professor" kogumikust "Olen öösse eksind karjus"), lastekirjandus - Aino Pervik (Paula-sari), tõlge eesti keelde - Udo Uibo, tõlge eesti keelest - Guntars Godinsh, artiklipreemia - Toomas Haug, venekeelsete autorite kirjandusauhind - Larissa Vanejeva ("Liki"). B. Alveri kirjandusauhind - Mehis Heinsaar (jutukogu "Vanameeste näppaja"). F. Tuglase novelliauhind - Mehis Heinsaar ("Ilus Armin") ja Mats Traat ("Kohtupeegel")
Märts - kirjutajate lõikuskuu / Rein Veidemann
Veidemann, Rein, 1946-
2003-01-01
Kultuurkapitali kirjandusauhindadest ja nende saajatest. Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund"
1994-03-01
04N(I w Cto ACCA (A c U(n0 n (A 0n (A 00 0 0nu c u 1I (00.4N4u LA nLA Ln LALn co co -4.-4 .. () 4 -44 ) M I If (00 N4 w I 0000 0000 (0O(0 M) 0) N 0...lZ toz Ce>- M x Ix 0 w >- In 0 If Icc0w 1-’ 01l- 0 < 0- 1- >- La. Z on 1 mom 11 f6 -. .. in V) - 10o 1 U - in 1’) 0 u 1z I COON 11 0 LUUL 4 x U 4 U 0
Ernst Enno etluskonkursil kõlas saja aasta tagune luule / Krista Kumberg
Kumberg, Krista, 1959-
2007-01-01
Läänemaal toimus maakondlik Ernst Ennole pühendatud etluskonkurss. E. Enno nimelise etluskonkursi 2007 "Saja aasta tagused luuletused" parimad etlejad olid Mike Richard Koch, Janno Allika, Hanna Ring, Karl Poll, Britta Sool, Antero Rea, Jennifer Cohen, Brita Kaljuvee, Eva-Maria Brock, Kaupo Engel, Liisi Räli, Laivi Kovalenko, Merje Viigand, Carmen Freimann, Rauno Punk, Maarja Palmiste
Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2009-01-01
Rolli mõistest, näitleja ja rolli vahekorrast, postdramaatilisest teatrist. Näiteid lavastustest "Perikles" (NO99), "12 tooli" (Rakvere teater), "Harmoonia" (Von Krahl), "Stalker" (NO99), "Hamletid" (Von Krahl) jt.
Kultuurkapitali kirjandusauhinnad jagatud
2003-01-01
Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas"), ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund". Vt. ka: Postimees, 7. märts, lk. 15 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia, 7. märts, lk. 20 ; Looming, 2003, nr. 4, lk. 632-633
Vanaheebrea luule poeetika, juhatuseks / Ancient Hebrew Poetry: An Introduction to Its Poetology
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Urmas Nõmmik
2016-01-01
Using all of the above-listed poetic elements and figures, the author analyses the poem Isaiah 24:6–13, which belongs to the Apocalypse of Isaiah in chapters 24–27 and can be parsed into two literary layers written by different scribal hands (bicola in vv. 6–7, 9–10, 12–13 and tricola in vv. 8 and 11. In its present form, the poem consists of four strophes (6, 7–9, 10–12, 13, but evidence suggests that it originally consisted only of two strophes, which were then divided into two sub-strophes of two bicola (6–7+9 and 10+12–13. This paper illustrates the extensive sound play, the complex network of keywords, and the patterns of anacrusis found within the poem. The synonymous verse type dominates, even in tricola, but within the poetic framework, extrapolative bicola prevail.
Money as the temptation and the ordeal of modern man / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2009-01-01
Jaan Tätte näidendist "Ristumine peateega, ehk, Muinasjutt kuldsest kalakesest" ("The highway crossing, or, The tale of a golden fish", tuntud ka pealkirjaga "Bungee jumping" ) ja Inga Ābele näidendist "Tumedad hirved" (The dark deer")
Rupture and Continuity : how history and memory are represented on the stage / Luule Epner
Epner, Luule, 1953-
2007-01-01
Vaadeldakse ajalooteadvuse ja kollektiivse mälu kajastamist Eesti näidendites ja teatrilaval 1990ndatel aastatel ja 21. sajandi algul. Aluseks võetud Paul-Erik Rummo näidend "Valguse põik" (Viljandi Kultuurikolledzh 1993, lav. Lembit Peterson ja Ugala 1993, lav. Andres Noormets), Madis Kõivu "Tali" Oskar Lutsu ainetel (Vanemuine 1996, lav. Raivo Adlas) ja Mati Undi "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" samuti Lutsu ainetel (Eesti Draamateater 1988), Madis Kõivu "Stseene saja-aastasest sõjast" (Eesti Draamateater 1998, lav. Mikk Mikiver) ja Andrus Kivirähki "Helesinine vagun" (Ugala 2003, lav. Taago Tubin). Viited lk. 195-196
Uku Masingu luule arhailine kujundisüsteem / The Archaic Figurative System of Uku Masing’s
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Külliki Kuusk
2016-01-01
This paper illustrates the importance of the linguistic role of the ”I“ speech act in the interpretation of Masing’s poetic figures, including parallelism, and relies partially on pragmatics, since poetic figures in his poetry refer not only to the individual speech act of the here and now, but also to the subjective mythological reality of the ”I“ in an utterance. To describe a speech event in Masing’s poetry, one must first assume that his poetry is understood as a dialogical sensory or communication act. Secondly, when observing referentiality, one must assume that different levels of language use (i.e., the differentiation of Saussure’s langue and parole also exist, which influence the semantic understanding of the sentence and utterance level of his work. Until recently, the hidden and repetitive patterns in Masing’s work have largely gone unnoticed. To many, his poetic language consists of a lexicon known only to him. When considering the basis of his creative process, I find that conceptual theory of metaphor, a cognitive linguistic approach popularized in the 1980s, helps to make sense of his poetic language system and, additionally, to differentiate the archaic boreal mentality and mytho-poetic symbols containing universal cultural meaning. The current article primarily uses material from Masing’s 1930s body of work, but also references later periods when necessary. I will show how Masing’s creative conscious is based on image schema, which in turn are based on archaic mythological patterns. These patterns form a corresponding system of concept formation in the text. The primary goal of this analysis is to observe Masing’s body of work, regardless of genre, be it poetry or prose, fact or fiction. Although many critics have analyzed Masing’s linguistic and theological ideas, mostly drawing from his essays and articles, this paper’s author finds that Masing’s poetry and essays are not two separate phenomena, but rather originate from one cultural-philosophical foundation. The article starts by following Masing’s own three-step division of the evolution of culture/belief: primal symbiosis – analytical phase – new synthesis. These three steps are considered to be different aspects of the human mentality, and accordingly, can be used to differentiate conceptual metaphor as different degrees of the ”I“ identity. Masing’s metaphorical models are constructed from his poetic utterances and divided into two large groups. This article aims to explain how conceptual metaphor based on experience can be interpreted on a wider cultural level as well as how boreal spirituality gives rise to Masing’s poetic boreal identity.
Marie Underi luule : mõnest tõlkeprobleemist / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Ene-Reet Soovik
Lehiste, Ilse, 1922-2010
2000-01-01
Orig.: Marie Under's poetry: some problems of translation. Varem ilmunud: Lituanus, 1983, nr. 3. Kaasautor: Rimvydas Shilbajoris. M. Underi luuletuse "Täiskuu" tekst eesti k., tõlge inglise keelde (tlk. I. Lehiste) ja reaalune tõlge inglise keelde, lk. 256-260
Türgi luule. Kahekümnenda sajandi esimene pool : [järelsõna] / Andres Ehin
Ehin, Andres, 1940-2011
1997-01-01
Autorid: Ahmet Hasim, Nazim Hikmet Ran, Ercüment Behzat Lav, Cahit Sitki Taranci, Necip Fazil Kisakürek, Fazil Hüsnü Daglarca, Orhan Veli Kanik, Oktay Rifat, Melih Cevdet Anday, Cahit Kulebi, Ahmet Arif, Turgut Uyar
Rütm etteloetud lausetes ja loetud luules / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu
Lehiste, Ilse, 1922-2010
2000-01-01
Orig.: Rhytm in spoken sentences and read poetry. Varem ilmunud: Phonologica 1984: Proceedings of the V International Phonology Meeting, Eisenstadt, June 25-28, 1984. London : Cambridge University Press, 1987
Sule, Raili, 1944-
2000-01-01
A. Marguste autorikontserdist sarjas "Eesti heliloojad talveaias" 30. nov. Argentiina restoranis esitleti CD-plaati "Tango King Astor Piazzolla". 9. dets. esitleti rahvusraamatukogus uut CD-plaati eesti luulest ja muusikast "Maa meis ja maa maailmas"
Literary awards 2003 / Piret Viires
Viires, Piret, 1963-
2004-01-01
Riigi kultuuripreemia - Vello Salo (elutööpreemia) ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Toomas Liiv ("Luuletused 1968-2002") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Nikolai Baturin ("Kentaur"), luule - Asko Künnap ("Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)"), esseistika - Toomas Raudam ("Teie"), näitekirjandus - Mati Unt ("Vend Antigone, ema Oidipus", "Stiil, ehk, Mis on maailma nimi", "Kärbeste saar"), lastekirjandus - Katrin Reimus ("Haldjatants"), tõlge eesti keelde - Jaak Rähesoo (J. Joyce'i "Kunstniku noorpõlve portree" ja "Pagulaste" tõlked), tõlge eesti keelest - Eric Dickens (J. Krossi "Paigallennu" tõlge), artiklipreemia - Arne Merilai (järelsõna antoloogiale "Eesti ballaad"), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Marina Tervonen (luulekogu "Ületamine") ; B. Alveri kirjandusauhind - Erkki Luuk ("Ornitoloogi pealehakkamine") ; F. Tuglase novelliauhind - Lauri Pilter ("Teisik"), Ilmar Jaks (novell "Armer Adolf" ja novellikogu "Pimedus") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Rein Veidemann ("Lastekodu") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Eeva Park ("Lõks lõpmatuses") ; Nukitsa auhind - Janno Põldma ja Heiki Ernits ("Lepatriinude jõulud") ; K. E. Söödi nim. lasteluulepreemia - Jaanus Vaiksoo (luulekogu "Kellassepaproua") ; Eesti Raudtee ja Sirbi kirjandusauhind - Andres Vanapa ("Päti vile") ja Kristiina Ehin ("Simunapäev")
Sillaraamatutest Soome poolt vaadates : ¡ Aino Kallas ja Urho Kekkonen / Sirje Olesk
Olesk, Sirje, 1954-
2007-01-01
Soome ja Eesti kultuuri- kirjandussuhetest läbi aja. Aino Kallase ja Krohnide kohta ilmunud uurimustest: Kukku Melkas. Historia halu ja Hedon käärme Aino Kallaksen tuotannossa (2006) ; Maarit Leskelä-Kärki. Kirjoittaen maailmassa. Krohnien sisarat ja kirjallinen elämä (2006); Pertti Lassila. Ihanteiden isänmaa. Julius Krohnin romanttinen fennomania ja kirjallisuus (2004). Eesti-Soome ühiste kirjandusseminaride kogumikest: Võimu võrgud ja vaimu kavalus = Vallan verkot ja hengen neurokkuus (1994); Mõtle luulest = Luule runosta (1996); Taasleitud aeg = Kadonneen ajan arvoitus (2000); Kaks teed kaasaega = Kaksi tietä nykyisyyteen (1999); Viron kirjallisuus vuosituhannen vahteessa. Postmodernia ja modernia (2000); Ametlik poliitika, mitteametlik suhtlemine. Soome ja Eesti suhete pöördekohti 1860-1991 = Virallista politiikkaa - epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860-1991 (1997); Soome ja Eesti. Koos ja eraldi = Suomi ja Viro. Yhdessä ja erikseen (1998); Hingesild = Sielunsilta (1998); Tartu = Tartto. Kirjailijan kaupunki (2003); Eesti. Mõisate, kirikute ja lilleväljade maa = Viro. Kartanoiden, kirkkojen ja kukkaketojen maa (2004)
Kohapärimuslik luule nädalalehes Das Inland / Die Sagendichtung in der Wochenschrift Das Inland
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Liina Lukas
2012-01-01
Full Text Available Das spätromantische Interesse für Ortsüberlieferungen, angeregt von den “Deutschen Sagen” (1816–1818 der Brüder Grimm, blühte im Baltikum in den 1830er und 1840er Jahren auf und gipfelte – im estnischen Sprachgebiet – in der zweisprachigen Ausgabe des estnischen Nationalepos “Kalevipoeg” / “Kalew’s Sohn” (1857–1861, dem Friedrich Reinhold Kreutzwald seine Endgestalt gab, aber das von mehreren Sammlern und Bearbeitern geprägt wurde. Literarische Bearbeitungen von Volkssagen fanden schnell ihren Weg in Zeitungen und Zeitschriften, in Gedichtbände und Anthologien – oft in modischer Balladenform, die dem mythisch-romantischen Inhalt der Volkssage am besten zu entsprechen schien. Die Blütezeit der Sagendichtung im Baltikum sind die 1840er Jahre, als vor allem in der Zeitschrift „Das Inland“ mehrere dichterischen Bearbeitungen estnischer und lettischer Volkssagen erschienen (von Heinrich Blindner, Otto Dreistern, Eduard Pabst, Minna von Mädler, Theodor Rutenberg, Robert Falck, P. Otto u. a. 1845 erschien hier das nach einer Sage von Friedrich Robert Faehlmann verfasste Gedicht „Koit und Hämarik / Morgenroth und Abendroth“ von Minna von Mädler – fünf Jahre vor der Fassung von Friedrich Reinhold Kreutzwalds estnischsprachiger Ballade „Koit ja Hämarik“. Zwischen 1831 und 1836 verfasste Friedrich Reinhold Kreutzwald seine deutschsprachigen Balladen, von denen „Die Belagerung von Bewerin im Jahre 1207“ 1846 im „Inland“ gedruckt wurde. Das Jahr 1846 kann als „Balladenjahr“ der Zeitschrift bezeichnet werden. Die eigentliche Domäne der deutschbaltischen (lyro-epischen Dichtung ist die historische Ballade, die fußend auf baltischen Chroniken und Familiengeschichten zumeist von Ruinen alter Schlösser und den sie einst bewohnenden historischen Personen und deren Heldentaten berichtet. Doch schon im Jahre 1847 kann man im Inland die Kritik gegenüber diesem Balladenboom vernehmen, u.a. mit dem Argument, dass die livländische Geschichte zu wenig Großartiges für einen Dichter böte. Zur stofflichen Erweiterung bot sich das estnische und lettische Sagengut an – eine Fundgrube von Motiven, aus der man sich nach dem Zeitgeschmack frei bedienen konnte. Dieser Adaptionsdrang regt seinerseits estnische Literatur an, die ihren Weg im Strome der deutschbaltischen Lyroepik findet. Der estnisch-deutsche Kulturtransfer ist nie intensiver gewesen als in dieser Balladenära.
Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules / The Concept of Home in Jaan Kaplinski’s Poetry
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Ene-Reet Soovik
2013-12-01
Full Text Available The article focuses on the evolution of the concept of home in the poetry of Jaan Kaplinski, one of the internationally most acclaimed Estonian poets. The discussion draws on the understanding of the notion of home emerging in the classic works of the phenomenologically inclined human geographers Edward Relph and Yi-Fu Tuan, as well as the influential French philosopher Gaston Bachelard. Kaplinski’s early poetry features lonely wanderers who have been cast into the world; their being on the road is eternal with no points of security or attachment. Such poetry tends to be a poetry of homelessness that accepts the lack of the feeling of being at home. If the concept of home does appear, it is an abstract rather than a denoted space that can be experienced with the senses in an unmediated way.* This is connected with the human condition – being cast into the world in a state of existentialist alienation, the acknowledgement of which is the only way of creating a certain sense of belonging and fellow feeling with other people. It is difficult to differentiate between the feelings of being at home or in non-home in Kaplinski’s early poetry, which thus often features what might be termed as existentialist homes. For Bachelard, a home provides one with a sense of security, which the phenomenologist sees as being connected with one’s childhood home. When homes related to particular buildings appear in Kaplinski’s verse, these do not guarantee such security. They are perishable, crumbling houses that may disappear, particularly in a fire like that which consumed the centre of Tartu, the poet’s childhood home town, during WWII. Yet the texts that feature such an understanding of home become more dependent on bodily memory, on an actual reliving of space. The home that is retrospectively connected with the past may replace the more abstract existentialist home, but is no source of security, serving as an ephemeral home. However, Kaplinski’s poetic homes gradually develop the quality of being inhabited, appearing as nodes of lived relationships between people – interpersonal homes. Family members whose space is such a home, are now related to a certain location where the home space has developed around them. In addition to being the result of intimate relationships within a family, such a home that occupies a particular place requires permanent engagement and care to make it retain the quality of an intimate space; it needs to be inhabited and maintained. When a home acquires boundaries as a place, it is necessarily surrounded by non-place, an undivided space offering a plethora of possibilities for movement and travel, being away from home and the possibility of returning, particularly of returning to the second home in the country, experienced as authentic and intimate in Kaplinski’s verse. The house, the shell of the home, now becomes established with a certainty that allows leaving it without the sense of it disappearing. While the poet occasionally still contemplates [or, “reflects on”] being an exile in Estonia, his father having been originally from Poland, and thus questions the sense of rootedness connected with the concept of home, the real home is still defined by the presence of children rather than by ancestors. Kaplinski’s poetry moves towards a dialectic of home and homelessness, reminiscent of Bachelard’s dialectic of the internal and the external. The dialectic home finds a continuation in the internalised home that does not require descriptions or, for that matter, even mention, for its existence is so self-evident. Home as a self-evident starting point, a place from which the poetry originates, is rather more characteristic of the poet’s later work that has moved towards the Relphian state of existential insideness. While a strict periodisaton of the evolution of the concept of home in Kaplinski’s poetry may not be feasible, it still manifests a general tendency of movement towards a stronger sense of being at home in a particular place, a greater intimacy and acceptance.
Traditsiooniliselt ja pluralistlikult / Epp Annus
Annus, Epp, 1969-
1996-01-01
Nüpli kevadkool (seminari 'Traditsioon ja pluralism' järg põhirõhuga kirjandusloole), korraldajateks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikooli eesti kirjandusloo uurimisgrupp. Ettekanded: Loone Ots. Kuninganna jalad ehk Non sciunt, se scient. Eesti kirjandust välistudengitele; Kristi Metste. Tubli pioneer Kampmaa; Peep Ehasalu. 'Kiired' ja soomlased; Sirje Olesk. Kodu- ja väliseesti kahekõne 1950.-1960. aastatel; Marin Laak. Kriitikateos kirjandusloos : näide 1924. aastast (Valmar Adamsi arvustus Jaan Kärneri romaani 'Bianka ja Ruth' puhul); Ene-Reet Soovik. Koed, põimed ja takerdused : Ants Orase tõlkekriitikast ja -praktikast; Epp Annus. Anakroonilised võitlused romaanis 'Tõde ja õigus'; Luule Epner. Kahe 'Libahundi' vahel : draama ja teater 1960.-70ndate vahetusel, põikega proosasse; Toomas Liivamägi. Mõned vulgariseeringud (20. sajandi modernism energia jäävuse seadusest lähtudes); Toomas Muru. Paabeli torn ja Gooti katedraal; Aare Pilv. Kirjandusloolisus kui hoiak; Indrek Särg - Sven Kivisildnik. Eesti gayluule järjekordne algus; Rutt Hinrikus. Reed Morn, andekas parasiit; Kajar Pruul. Ühe kunstiteose analüüs (Sven Kivisildniku luuletus 'Eesti Nõukogude Kirjanike Liit'); Ele Süvalep. Modernist Jaan Oks
Pilter, Lauri, 1971-
2013-01-01
Arvustus: Juhan Liiv. Snow drifts, I sing: selected poems / edited by Jüri Talvet ; translated from the Estonian by Jüri Talvet and H. L. Hix. Toronto : Guernica, 2013 ; Contemporary Estonian poetry : a Baltic anthology / edited by Inara Cedrins. New Orleans : UNO Press, 2013. (The engaged writers series)
Literary awards 2002 / Piret Viires
Viires, Piret, 1963-
2003-01-01
Riigi kultuuripreemia - Hando Runnel (elutööpreemia) ; Balti Assamblee kirjandusauhind - Jaan Tätte ("Sild" ja "Palju õnne argipäevaks") ; A. H. Tammsaare nim. romaaniauhind - Andrus Kivirähk ("Rehepapp") ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Aleksander Suuman ("Tondihobu tõugud vetikatega") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt"), luule - Karl Martin Sinijärv ("Artutart & 39"), esseistika - Peeter Mudist ("Ratsukäik"), näitekirjandus - Vaino Vahing ("Mängud ja kõnelused"), lastekirjandus - Heino Kiik ("Kuresaapad"), tõlge eesti keelde - Mati Sirkel (Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel" tõlge), tõlge eesti keelest - Antoine Chalvin (Jaan Kaplinski "Le désir de la pousicre" tõlge), artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu ("Kui... Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Mihhail Veller (viimase 10 aasta proosaloomingu eest) ; B. Alveri kirjandusauhind - Leo Kunnas ("Sõdurjumala teener") ja Ülar Ploom ("Üks ja kogu"); 2002. a. romaanivõistluse võitja - Nikolai Baturin ("Kentaur") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Elem Treier ("Tammsaare elu härra Hansenina") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Doris Kareva ("Mandragora") ; F. Tuglase novelliauhind - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt", Looming, 2002, nr. 1) ja Jaan Undusk ("Armastus raamatu vastu", ilmus kogumikus "Puudutus"); Juhan Liivi luuleauhind - Andres Ehin (luuletus "sügaval maa all elavad...", Looming, 2002, nr. 4)
Pilv, Aare, 1976-
2007-01-01
Artikli aluseks on ingliskeelne ettekanne Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril "Turn of the Century, Turns in Literature II : Estonian and Latvian Literature in the European Context at the Turn of the 20th/21st Centuries" Viinistus 22.-23. mail 2007
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Leo Luks
2012-04-01
Full Text Available This article aims toward a phenomenological interpretation of the unmediated experience of reading Sven Kivisildnik’s poetry. As the basic theoretical thesis of the article, I assert that there is always an inherent negativity in the feeling of the sublime, since this feeling is caused by unrepresentable experience. Likewise, I claim that this negativity is not merely a lack in aesthetic representation, but that it has deep ontological meaning in itself. I make connections between the inherent negativity in the feeling of the sublime and the concept of failure of linguistic utterance worked out by Jaan Undusk, Jaak Tomberg and Jüri Lipping. I come to the conclusion that the „no” in the feeling of sublimity is given to us in unmediated form. The practical (or applied intention of this article is to show that the dominant sociocentric interpretation of Kivisildnik’s poetry is one-sided and limiting. From the theoretical positions I have worked out, I outline the fundamental motifs of Kivisildnik’s poetry, and by means of examples drawn from the text, demonstrate how the „no” of the sublime is found there. I come to the conclusion that the dominant direction in Kivisildnik’s poetry is destruction. The article consists of an introduction, five sections, and a summary. In the first section („Approaches”, I briefly introduce the phenomenological approach. My position is that the work is always created during the act of reading, as the outcome of the union of text and reader. However, I leave the reader as subject open to definition, leaving it to drift as it were, since I am sceptical about the possibility of defining the subject. I do not claim that the sublime is the only possible conceptual framework for understanding poetry; rather, I consider the sublime as one proper theoretical metaphor for conceptualizing personal experience of reading. In the second section of the article („Defining poetry”, I make use of Rein Raud’s distinctions to provide a preliminary definition of poetry, as located between cognition-centred, grammar-centred, and sociocentric approaches. Due to my phenomenological leanings, I am inclined toward the cognition-centred approach. Next, I discuss the difference between poetry and prose, using Maurice Blanchot’s interpretation of the two slopes of literature. In the rest of the article I focus on the second of these slopes, the one that reaches outward from the world of literature – that is, on poetry. The third section („The Dissolution of the Sublime in Failure”, I rebound from the positions of Undusk, Tomberg, and Lipping, according to whom utterance is unavoidably failure, and that the main goal of the aesthetic text is a drive toward silence. I connect the experience of hearing the silence within utterance with the concept of the sublime, using as bridging concepts Immanuel Kant’s classic definition of the sublime and the subsequent development of this idea by Jean-François Lyotard. According to Lyotard, the general purpose o modern art is striving toward negative representation, that is, toward the avoidance of representation. In the fourth section („Ontological Excursus: The Sublime (NoThing?”, I use Rodolphe Gasché’s arguments to critique Lyotard’s fundamental ontological position, according to which the universe of the phrase is all-encompassing (and contains silence, and something is always happening. According to Gasché’s interpretation – with which I concur, there is within the sublime of non-representability the possibility of non-being as the final phrase. I go on to deepen the latter possibility using Martin Heidegger’s discussion of the unmediated experience of no-thing in anxiety. In order to emphasize the processuality of this possibility, in the following line of reasoning I abandon the concept of no-thing in favour of the more ambiguous „no”. The fifth section („Poetry’s ways of „no”-ing”, I distinguish between three possible types of no-ing poetry, without pretending to any comprehensiveness in this list: metaphysical poetry; poetry that is undergoing weakening or decline, and the poetry of destruction. I then discuss the poetry of Kivisildnik in the framework of this typology, and come to the conclusion that for Kivisildnik, what dominates is the poetry of destruction. In the sixth section, („Great viperous lines...”, I briefly consider the three key motifs of Kivisildnik’s sublime poetry of destruction: terror, abortion, and Estonia as an empty signifier. In the concluding section I demonstrate that the question raised by postmodern art – what is art? is also relevant to Kivisildnik’s poetry. I examine four stylistic figures through which Kivisildnik’s poetry falls into essential uncertainty: mechanicalness, the dispersal of authorship, the turning-into-itself of poetry, and the text’s transmissions into emptiness.
2008. aasta tõlkeilukirjandus / Kätlin Kaldmaa
Kaldmaa, Kätlin, 1970-
2009-01-01
Ülevaade 2008. aastal Eestis ilmunud tõlkeilukirjandusest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende teoseid: Margaret Atwood "Ebakõlad", William Faulkner "Absalom! Absalom!", Cormac McCarthy "Tee", Halldór Laxness "Islandi kell", T. H. White "Kunagine ja tulevane kuningas", Guillermo Martínez "Märkamatud mõrvad", Charlotte Weitze "Pimeduse pärusmaa", Daniel Kehlmann "Maailma mõõtmine", Milorad Pavić "Tuule sisemine pool, ehk, Romaan Herost ja Leandrosest", Michel Houellebecq "Elementaarosakesed", Marguerite Duras "Põhja-Hiina armuke", Haruki Murakami "Kafka mererannas", Anne Birkefeldt Radge "Berliini paplid", "Erakvähid" ja "Rohelised aasad", Linn Ullmann "Õnnistatud laps", Lars Saabye Christensen "Modell", Jon Fosse "See on Ales", Peter Høeg "Vaikne tüdruk", Leena Krohn "Matemaatilised olendid", Käbi Laretei "Kuhu kadus kõik see armastus?", E. M. Forster "Teekond Indiasse", Rudyard Kipling "Lispeth", Asha Miró ja Anna Soler-Pont "Sandlipuu jäljed", Khaled Hosseini "Lohejooksja", Billy Collins "Allegooria surm", Wisława Szymborska "Oma aja lapsed", Zbigniew Herbert "Valitud luuletused", Carlos Vitale "Kohaühtsus", Jüri Talvet (koostaja) "Ameerika luule antoloogia", Marjane Satrapi "Persepolis", Hergé "Sinine lootos" ja "Vaarao sigar", Sinikka Nopola "Risto Räppar ja kohutav vorst" ja "Risto Räppar ja viimane hoiatus", Espen Fyksen ja Øyvind Rune Stålen "Elias, väike päästekaater", Hannu Mäkelä "Miisa uus pere", Timo Parvela "Kiigelaud", Nick Hornby "Maoli", Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud", Milan Kundera "Eesriie", Georges Perec "Mõelda/liigitada ja teisi tekste"
Leitch, Vincent B
2002-01-01
V. B. Leitch oli ilmumata jäänud koguteose "The poetry of Estonia: essays in comparative analysis" toimetaja. Kogumikus oleks ilmunud Yale'i ülikoolis peamiselt 1960. a-tel peetud ettekanded eesti luulest. Loengud korraldas Aleksis Rannit. V. B. Leitch meenutab ka Ants Orast, kes oli tema doktoritöö juhendaja Florida ülikoolis
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Pille-Riin Larm
2012-04-01
Full Text Available Jakob Liiv (1859-1930 is an Estonian writer whom most academic literary histories and encyclopedias classify in the late-romantic, so-called epigonic literary movement of the end of the 19th century. In actuality, however, Liiv’s oeuvre took shape over a significantly longer period of time, and was quite heterogeneous with respect to genre. This article sets out to approach a single, albeit the largest segment of Liiv’s oeuvre-- the reception of his poetry, which is also the aspect most fraught with prejudice. An overview is given of the criticism of the author’s poetry, both in the latter part of the era of national awakening and thereafter. On the basis of the criticism of Liiv’s poetry in his own time, one can make the general observation that the key words in the critical literature of the 1880s and 1890s were the author, the concept of plagiarism, thematic choice, the social dimension of representation, the nationalist quality of literature, the criterion of the beauty of language, and questions of form. The question of the aesthetic value of literature is simply not raised at all. In the context of the era of russification, the primary task of literature was to preserve Estonian national consciousness. Thus it is to be expected that – particularly in poetry – epigones continued reproducing the moods of the era of national awakening. In this context Liiv is a beloved author, whose poems correspond to the image of the right kind of literature, and who by means of his allegorical songs also dares to broach contemporary public issues. During the social unrest that struck the Russian czarist empire in 1905, political censorship was relaxed and the old ideals of the readership were shattered. In the context of the revolution and the renewal of language and art fostered by the Young Estonia movement, Liiv was more and more often criticized for his emotional tepidity, outworn vocabulary, and played-out themes, but this was nevertheless not the attitude of the majority. It seems that at the beginning of the 20th century Estonian literary thought diverged into many ambiguously delineated directions. At any rate, Liiv soon disappeared from view in the literary public for many years, returning to the purview of readers only on specific occasions. As time went on, Liiv increasingly became a kind of icon of the post-national awakening period. During the years of the Estonian republic, in the volume of selected poems published in honor of the writer’s 70th birthday (1929, Liiv is raised once again to a position of honor as a patriotic poet, and voices unite to praise his achievements in advancing the language and literary form. With the publication of his memoirs (1936 and posthumously in 1938, the writer is strongly tied to his own generation. Liiv’s oeuvre becomes a sign. However, once Liiv’s iconic position is securely established, his newer poetic works are finally rediscovered. Distance in time favoured new and original discussions of Liiv’s poetry: if up till then Liiv had been regarded first and foremost as a poet of the fatherland and the time, as a poet of thought and feeling, now his nature poetry is discovered, in all its suggestiveness, emotionality, and tension. This study of the reception history of Liiv’s poetry has shown how, in the course of changes in the times and the literary taste of the readership, a master becomes an epigone, and an epigone is turned into an icon. The reception of Liiv’s poetry reflects the contradictions underlying the understanding of Estonian literature, and the development of its interpretation over time.
Luuleaasta 1994 : parlamendi koosseis on selgunud / Barbi Pilvre
Pilvre, Barbi, 1963-
1995-01-01
Rannit, Aleksis. Nii näen sind ikka; Kangur, Kalju. Sõna sees olek; Traat, Mats. Koidu kätes; Rimmel, Rudolf. Setu netu; Suislepp, Harald. Köögertali kojutulek; Piir, Enno. Sunnitöölise Mekka; Üllaste, Leenart. Lind tormis; Hirv, Indrek. Taskuraamat (taskutähekerjus); Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Maithunad Eestis; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Armuühtepühad; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Tulevaas; Kurvits, Lembit. Matle laul; Lillemets, Enn. Olemise valge koer ehk Ingli kolju; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Jah, luuletused; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Ohjad Oti mäel; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Poeetilisi prohmakaid; Ivar, Ivo. Riimiskid; Kilokalor, Kalle. Öösel näeb halvemini kui päeval; Trubetsky, Tõnu. Anarhia; Laanvee, Ervin. Jaa. Mina olen; Kuningas, Marko J. ...jääb USK, LOOTUS, ARMASTUS; Ruben, Arne. Ajakirjanik; Ollinovski, Jim [Ollino, Ott]. Luuletused; Toomik, Tõnu. 27 luuletust; Tosin, Ants. Õnnetähestik; Krüger, Urmas. Ka nii võib...; Kärner, Siim. Usseaid; Sikk, Heino. Võrokõstõlõ: poeem; Kollin, Viktor. Kodutunne; Alo, Ülo [Võsar, Ülo Alo]. Ööbikuvalgus; Sepp, Vello. Vigased pärlid; Palo, Wilhelm. Tuule-luuled; Soomets, Triin. Randmes unejanu; Soomets, Triin. Janu masinas; Ränik, Valeria. Ajast väljas; Kivi, Aita. Kalender-päevik Aita Kivi luuletustega; Maagemust, Maarika. Kaaludes kaldaid; Hiiussaar, Ann. Valgete uste taga; Kolkkanen, Imbi. Mina ja maailm; Mets, Neeme. Kesalill; Kolesnitshenko, Kaidi-Ly. Kaks silma; Kahro, Anne. Nälkjast!; Kabe, Aino. Tuulema mõtteriim. Raatma, Salme. Laululatern; Osila, Virve. Lootuse luiged; Isak, Asta. Valguse ja varjude vahel; Õunapuu, Meeli. Mööda teid ja radu
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Tiina Ann Kirss
2016-12-01
Full Text Available Teesid: 1920. aastal avaldas Marie Under eestikeelse tõlkevalimiku saksa uuemast lüürikast, milles suurim osakaal on ekspressionistlikel luuletajatel. Koos selle vaatlusega käsitleb artikkel Underi hinnangut ekspressionismile kui kultuurinähtusele ning ekspressionistlikke siirdeid kahes Underi luulekogus, „Verivalla“ ja „Pärisosa“. Luule tõlkimine võib toita luuletaja loomingulisi allikaid, kuid huvitavad on ka need juhtumid, kui luuletaja neist läbitöötatud vormidest lõpuks loobub. In 1920 Estonian poet Marie Under published an anthology of translations from recent German poetry, the largest number of which were expressionists. Most of the poems were chosen from Kurt Pinthus’ anthology Menschheitsdämmerung: Symphonie jüngster Dichtung, published in 1920, a carefully composed summa of German expressionist poetry. Under’s first examples of expressionist translations, published in the album of the Siuru group of poets in 1919 met with arch and scathing criticism, particularly on the level of style: ostensibly she had “beautified” expressionist rhetoric. She was not deterred, but persisted, and alongside the volume of translations published a short critical article on expressionism and its ethical dimension in the newspaper Tallinna Teataja, where she outlined Kurt Pinthus’ justifications for the composition and structuring of his edited anthology. This paper explores Under’s part in the cultural transfer of German expressionist lyric poetry into Estonian: her selections of authors and individual poems, the periodization of the movement through the table of contents, the emphases and omissions of the resultant whole. Secondly, and more importantly the paper investigates the impact of expressionist topics and rhetoric on Under’s two next volumes of poetry, Verivalla (Land of Blood, 1919–1920 and Pärisosa (Portion, 1920–1922. The main focus of this analysis is on Under’s lexical experiments and stylistic
Palve : [luuletused] / Ernst Enno ; [Impressioonid]: Viiu Härm
Enno, Ernst, 1875-1934
2004-01-01
Sisu: Palve ; Ma kuulan ; Imeline helin ; Nad langesid tasa, tasa ; Nii tasa mängisid lained ; Mu õnn ; iks ruttad, väsinud rändaja? ; Valge öö ; Kui ärkab ; Kui virmalised vehklevad ; Vii ära ; Väike paju ; Kui sõuaks igavikku ; Ei me suutnud ; Sügisel ; Su silmis ; Ja jälle sõuab ; Jõulurõõm ; Igatseja kodu ; Hääd ööd! ; Õhtu Pühajärvel ; Peipsi kaldal ; Õhtu ; Kodune ilu! ; Rannal ; Ma tulen hilja ; Märgitud ; Nõmmeallik, Õhtule! ; Kurbus ; Vesiroos ; Kojuigatsus ; Õhtu kodutalus ; Kevade õhtul ; Mu tuba on väike ; Kodukask ; Kallimeelsed ; Jutluse ajal ; Kauge kõlin ; Suvel ; Hall laul ; Igatsus ; Põud ; Ta tuli ; Suvi ; Hõõgamine ; Rändaja õhtulaul ; Tuul alulis ; Võiks otsast alata ; Kolm eite ; Nõmme pääl ; Nõmmeigatsus ; Vanaisa surm ; Karjamaal, Kas sa iial ei küsi ; Imelikku rada pikka! ; Üks lilleke ; Sütti, sütti! ; Noore suve muinasjutt ; Su omasem silmapilk ; Igatsus; Kullerkupp ; Öö valge on õnn ; Tartu valgel ööl ; Vari ; Hääd jällenägemist ; Ühele sõbrale ; Nii läbisegi jooned ; Hõbemeelne luul ; Kui suri lill ; Sind jumalaga jätsin sääl ; Ja eluvalgus, see on nende and ; Ja saadus hing ; Sügise ; Kodu imelisem töö ; Ja pisarad sul kipuvad silma ; Nad läevad pikas reas ; Nad ei vaata tagasi! ; Kadunud kodu! ; Sa oled inime ; Meil kõigil ühine on pulmapidu ees ; Ja jahtund süda jäta ilmale ; Siis vaikivad kõik mõtted ; Nii vaikseks kõik on jäänud ; Siin-sääl kui katkend viisid ; Nii, nii see küll ikka oli ; Ei ole tühi jutt ; Oli viisiks koju tulla ; Tuba, väike tuba ; Sa ära küsi ; Kuulmata kuskil kumiseb kodu ; Mere ääres tuba vaikne ; Ei ükski neist armasta mind ; Igatsus ; Lumesõda ; Tuul käib tühjal rannal ringi ; Üks rohutirts läks kõndima ; Hilissuvi ; Tähte väli vaatas vette ; Valge unustus
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Marin Laak
2016-12-01
Full Text Available Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sisemistele, intratekstuaalsetele seostele, mis korduvad gradatsiooniliselt ja toetuvad teatud kindlatele tekstuaalsetele sõlmpunktidele, näiteks „Saarepiiga“, „uni“ jpt. Enam kui autentsed allikad, on „Kalevipoja“ kui kirjandusliku teksti puhul oluline eepose toimimine pidevalt uusi tekste ärgitava tüvitekstina. Eepose analüüs näitab, kuidas selliste seoste alusel tekivad uued kultuurilised ühikud, kauneid näiteid selliste motiivikordustele rajatud seosteahelate kohta leidub ka Jüri Talveti luules. The article focuses on the treatment of the epic The Kalevipoeg from the viewpoint of comparative literature. This approach is a continuation of the study of literary relations of the epic which, on the one hand is opposite to, but on the other hand continues the present folkloristic approach to The Kalevipoeg as a folklore-based epic, which is based on the comparative-historical method of studying folklore. F. R. Kreutzwald’s role in creating the national epic was enormous; the epic can be conceived as a fictional and intentional piece, emphasising the role of its author. Although different genres of genuine folklore can be recognised in the epic, works of fiction of European and world classics have also been used in its construction, and the text of the epic has itself become an intertextual foundation for new works of fiction. The paradigm of discussing the epic changed due to Jüri Talvet’s groundbreaking treatment of The Kalevipoeg as a great European epic and
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Tiina Ann Kirss
2012-04-01
commemorates another important anniversary in Estonian cultural history. The editors, Dr. Luule Epner, and Dr. Anneli Saro, have elicited and prepared a very fine selection of articles based on papers given at a conference in December 2006 devoted to the 100th anniversary of the first professional theatres in Estonia. We anticipate that the future of Methis will entail other such occasions for English-language special issues and clusters of articles. 6 As with any new venture, Methis has already encountered controversy – particularly about its name, the choice of which entailed a tension between pure loyalty to long humanistic traditions and pragmatism. Metis is the mythological mother of Athena, and the symbolism of this lineage is connected with Tartu, a historic university city, referred to frequently with the locution “Emajõe Ateena” (“Athena on the Banks of the River Emajõgi“. The “Tartu spirit”, whether it is a figure for intellectual passion or a haunting of the past (or the name given to a very peppery chocolate truffle in one of Tartu’s famous cafes is part folklore and part ideology. We hope that on the pages of this journal, it will be “catching” in the best sense of that word. Scholarly wisdom, championed by Athena, needs nurture and protection, perhaps especially these days, when the heat of institutional production requirements and bureaucratic quotas threaten to overpower the coolness, caution, slow absorption, meticulous tending and acumen of real scholarship. As a journal, Methis seeks to honour the solicitude of its mythological patroness. However, many of our colleagues in Classical Studies have been quite vocal about the extra letter in the name of our journal. While their objections are certainly justified, there is no gratuitous playfulness in the extra letter “H“. Since another European journal of the humanities already exists under the name Metis, we merely wished to avoid confusion. While many of the forthcoming issues of
Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Lauri Pilter
2016-12-01
Full Text Available Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandusteaduslikes esseedes. Vaadeldakse ka tema tõlketegevuse mahtu ja tõlketöö põhimõtteid. Jüri Talvet (born in 1945 is a poet and a scholar of comparative literature, Chair Professor of World Literature at the University of Tartu. His numerous translations of poetry and poetical fiction from the Romance languages and, to a lesser extent, from English, reflect his views on world poetry. Those views are also expressed in his theoretical writings from the years of 1977 to 2015. Having studied English literature as the main subject at the University of Tartu, he early developed an interest in Spanish, in other Iberian languages, and in the Iberoamerican literatures. His translations from that area include works from medieval and early modern literature as well as notable literary achievements from the 20th century and the contemporary era. Talvet’s interpretations of Federico García Lorca and the “Latin American boom” authors are supported by profound insights into the philosophy, aesthetics, and poetics of the 17th century Spanish Baroque literature, known as the literary Golden Age of Spain. The influence which Talvet’s activities have exerted has widened the horizons of Estonia’s literary culture: while in the early 20th century, the previous German, Russian and Finnish leanings were supplemented by orientations to, and translations from, French and Italian literatures, Talvet has helped to enrich the Estonian literary landscape
Jüri Talvet Juhan Liivi radadel / Jüri Talvet on the Trails of Juhan Liiv
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Tanar Kirs
2016-12-01
Full Text Available Teesid: Käesolev uurimus põhineb Jüri Talveti juubeliüritusel peetud ettekandel ning keskendub professori Liivi-alase tegevuse käsitlemisele. Artiklis tutvustan Talveti Liivi-tõlgenduse uudseid ja vähemärgatud detaile, mis kajastuvad tema koostatud Liivi luule väljaannetes ja nendega ühenduses olevates kriitilistes käsitlustes. Siinjuures tahan näidata, et Talvet avaldab Liivi luulet teistsuguses võtmes ja teisendab oluliselt seda normi, mille vahendusel Liivi luulet tänapäeval tuntakse. The article addresses Jüri Talvet’s interpretation of poetry by Juhan Liiv (1864–1913. Its focus lies on a collection of Liiv’s poetry Snow Drifts, I Sing: Selected Poems (Lumi tuiskab, mina laulan: Valik luulet, 2013 compiled by Talvet. I shall compare this book with the most extensive volume of Liiv’s poetry of the previous century With and Without You (Sinuga ja sinuta, 1989 edited by Aarne Vinkel, which has had a major role in the shaping of the norms that serve as a basis for understanding Liiv’s work in recent times. The article observes how these volumes mediate Liiv’s poetry and the way Talvet transposes its earlier publishing standards. More particularly, I will analyse the poetry collection edited by Talvet from five perspectives: I will map the new texts and text fragments included in the work, discuss Talvet’s corrections and highlight the omitted fragments and full texts. Such specific treatment can be narrowed down to three broader topics: what new additions Talvet makes to the known textual body of Liiv’s poems (new texts; what changes he makes to previously published poems (textual additions, corrections and omissions; what he has left out (omitted texts. Talvet adds a great number of texts to the known body of Liiv’s poems. The poetry book Snow Drifts, I Sing contains over 20 poems that are not included in With and Without You; furthermore, Talvet publishes a number of new pieces of poetry. These texts have