Makrotasandi sotsiaalkapitali seosed majanduse jätkusuutliku arenguga / Agne Nettan
Nettan, Agne
2006-01-01
Jätkusuutlikkuse ja sotsiaalkapitali mõõtmisest, jätkusuutliku säästmise määra ja sotsiaalkapitali näitajate seoste modelleerimisest, sotsiaalkapitali suurendamisest jätkusuutlikkuse toetamiseks. Tabelid
Lapsed taastavad virtuaalselt vanaisade hävitatud maailma / Annika Matson
Matson, Annika, 1976-
2000-01-01
1930. aastail Saksamaal hävitatud sünagoogidest ning Darmstadti tehnikaülikooli arhitektuuriüliõpilaste poolt professor Manfred Koobi juhtimisel 14 sünagoogi virtuaalsest taastamisest. Idee autor oli üliõpilane Marc Grellert
Artificial landscapes / Dorothée Bauerle- Willert
Bauerle- Willert, Dorothée
2008-01-01
Maastik ei ole enam osa loodusest, vaid juba 18. sajandist alates on tehislikkus modernismi peamisi kategooriaid. C. Baudelaire', W. Benjamini ja L.Aragoni kujutelmi moodsast linnast kui tehisloodusest, kui virtuaalsest maastikust. Ka V. Nedeljkoviî ja N. Jeremiî videoprojektist "L2 and the Towers"
Bum stroitelstva zdanii posolstva / Urmas Oja
Oja, Urmas, 1981-2012
2008-01-01
Pekingi (võidutöö "Tetris" autorid: Andres Põime, Lauri Vaimel, Liisa Põime) ja Riia (võidutöö "Teele" autorid: Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Heidi Urb) Eesti saatkonnahoonete arhitektuurivõistlustest, võidu- ja premeeritud töödest. Eesti virtuaalsest saatkonnahoonest Second Life'is (arhitekt Scope Cleaver, disainer Miko Omegamu, skulptor Seifert Surface)
Saatkonnahoonete buum / Urmas Oja
Oja, Urmas, 1981-2012
2008-01-01
Pekingi (võidutöö "Tetris" autorid: Andres Põime, Lauri Vaimel, Liisa Põime) ja Riia (võidutöö "Teele" autorid: Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Heidi Urb) Eesti saatkonnahoonete arhitektuurivõistlustest, võidu- ja premeeritud töödest. Eesti virtuaalsest saatkonnahoonest Second Life'is (arhitekt Scope Cleaver, disainer Miko Omegamu, skulptor Seifert Surface)
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Ene Vainik
2014-04-01
Full Text Available Artikli eesmärgiks on esile tuua, milliste inimloomusest tulenevate tõsiasjadega peaks arvestama, kui on plaanis hakata sünteeskõnele emotsioone matkivat prosoodiat lisama. Sel eesmärgil on kokku koondatud lähenemised erinevatest inimest puudutavates teadusharudest nagu neuroloogia, kirjandusteadus, sotsiaalpsühholoogia, filosoofia jne. Eri perspektiividena käsitletakse kuulaja, teksti peategelase, autori ja lugeja emotsioonide kujunemist. Seejärel kirjeldatakse, kuidas lisab vokaalseid emotsioone inimesest ettelugeja ning kuidas lähenetakse teksti ja emotsioonide vahekorrale afektirehkenduse valdkonnas. Artikli lõpuosas esitatakse visioon keskmise lugeja emotsionaalset reageeringut jäljendavast virtuaalsest Emonculus’est kui võimalikust tulevikuperspektiivist emotsionaalse prosoodia lisamisel sünteeskõnele.