Faktooring käibevahendite finantseerimise vahendina / Ivar Sikk, Kaido Kallas
Sikk, Ivar
2002-01-01
Faktooring on väga paindlik käibevahendite finantseerimise vahend, mis sobib kõikidele ettevõtetele, kes pakuvad või soovivad pakkuda oma kauba või teenuse ostjatele maksetähtaega. Tabelid. Joonised
Gazpromi hiidprojekt käivitub / Sirje Rank
Rank, Sirje, 1966-
2007-01-01
Venemaa gaasikontsern Gazprom kaasas Shtokmani maardla hõlvamisse Prantsuse kütusefirma ning seega on kindlustatud ka Läänemere gaasijuhtme ehitus. Lisa: Gazpromi Shtokmani gaasimaardla kuulub maailma suuremate sekka; Number. Vt. samas: Paindlik gaasifirma; Tootmine vindub
Töötajad hoolitsevad ise otstarbeka ajakasutuse eest / Merike Lees
Lees, Merike, 1976-
2007-01-01
Ilmunud ka: Delovõje Vedomosti 28. nov. lk. 38. Andes töötajatele vabaduse ise otsustada oma tööaja üle, paranevad nende töö efektiivsus ning ettevõtte majandustulemused. Lisa: Paindlik tööaeg toob kasu. Kommenteerib Aneta Jajkowska
Suveräänsus kui organiseeritud silmakirjalikkus / Stephen Krasner ; interv. Erkki Bahovski
Krasner, Stephen
2007-01-01
USA poliitikateadlane räägib suveräänsuse mõistest Euroopa Liidu ja Eesti-Vene suhete näiteil, külma sõja puhkemise võimalusest, maailma riikide poliitikast ja ÜRO reformimisest. Lisa: Krasner, Stephen. Vt. samas: Paindlik suveräänsus
Kes teid toidab, kui olete üle 60? / Krister Paris
Paris, Krister, 1977-
2004-01-01
Euroopa elanikkond võib vaatamata sellele, et inimesed elavad kauem, aastaks 2050 väheneda praeguselt 455 miljonilt 430 miljonile. Paindlik pensionileminek aitaks tõrjuda vanurite sotsiaalset marginaliseerumist, anda üle aastakümnetepikkusi kogemusi ning valmistada ettevõtteid ette põlvkondade vahetuseks. Lisad: Pensionäride ülalpidamine kallineb; Elatustase; Vanadus; Mitte ainult raha...
Sotsiaalsest vastutusest / Mai Treial
Treial, Mai, 1952-
2006-01-01
Ilmunud ka: Meie Maa, Põhjarannik, Severnoje Poberezhje 1. apr. lk. 2, Hiiu Leht 7. apr. lk. 2, Valgamaalane 11. apr. lk. 2. Autori sõnul on vanuripoliitika nurgakiviks soliidne pension, mis võimaldab igale inimesele väärika vananemise. Enam ei piisa vaesuse leevendamiseks abinõudest, mis taandatud üksnes rahaliste hüvitiste maksmisele, olulisem on paindlik sotsiaalteenuste süsteem
Paindlik Belgia aiandus / Ulvi Moor
Moor, Ulvi, 1974-
2003-01-01
Lillede ja ruumikujunduskaupade müügile keskendunud hulgimüügifirma Agora Trans tuleva hooaja suundumusi tutvustavast ekspositsioonist, hr Wautersi aiakujundusfirmast ja näidisaedadest Oosteeklos, loorberikasvandusest de Visch, selle geomeetrilises stiilis aiast
Kiiristungeid pidavate saadikute palgaralli / Tuuli Koch, Kaire Uusen
Koch, Tuuli
2008-01-01
Ilmunud ka: Postimees: na russkom jazõke 25. veebr. lk. 4. Statistikaameti andmetel oli 2007. a. neljanda kvartali keskmine brutopalk Eestis 12 270 krooni kuus, mis on 2006. a. viimase kvartaliga võrreldes 20,1 % rohkem. Sellega kaasneb kõrgemate riigiametnike palgatõus. President Toomas Hendrik Ilvese kuuteenistuseks on määratud seitse keskmist palka, koos esindustasuga on tema palgasummaks 103 068 krooni. Presidendi palga kasvades suureneb ka tema abikaasa esindustasu, mis on 30 % presidendi ametipalgast. Vt. samas: Riigimeeste palgatõus (aastatel 2005-2009); Kui palju teenis Konstantin Päts? Riigipalgad 1935. aastal
Õhuruumi paindlik kasutamine / Andres Arendi
Arendi, Andres
2007-01-01
Eesti lennuliikluse suurenemine keskmiselt 8-10 protsenti aastas tingib üha efektiivsema õhuruumi kasutamise vajaduse. Õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtetest. Kaardid. Tabel: Lennuliikluse dünaamika Eesti õhuruumis 1992-2006. Lisa: Lühendid ja mõisted
Eesti tööturg on paindlik / Harri Taliga
Taliga, Harri, 1957-
2007-01-01
Ilmunud ka: Võrumaa Teataja, 12. juuni 2007, lk. 2; Põhjarannik, 12. juuni 2007, lk. 2; Severnoje Poberezhje, 12. mai 2007, lk. 2; Meie Maa, 13. juuni 2007, lk. 5; Kuulutaja, 15. juuni 2007, lk. 4; Narvskaja Nedelja, 16. juuni 2007, lk. 4; Vooremaa, 19. juuni 2007, lk. 2; Koit, 26. juuni, lk. 6; Valgamaalane, 19. juuli 2007, lk. 2; Järva Teataja, 31. juuli 2007, lk. 2; Lääne Elu, 9. august 2007, lk. 2. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe sõnul tagavad riigi majanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ainult kvaliteetne ja hästi motiveeritud tööjõud
Loe raha, ole paindlik ning kuula klienti / Peep Ehasalu
Ehasalu, Peep, 1966-
2004-01-01
Eesti ettevõtete TOP 100 1. koht. Kolmandat aastat järjest edetabeli tippu jõudnud Tele2 edu rajaneb kolmel sambal. Lisad: Tele2 Eesti AS; Tele2 pürgib maruliselt kõrgustesse. Kommenteerivad Andrus Hiiepuu, Inna Kramer ja Agne Kivisaar.
Ülikooli kõrvale sobib paindlik töö / Laura Mallene
Mallene, Laura
2008-01-01
Tööturul tööjõupuuduse tõttu oodatud üliõpilastest ja kõrgkoolis õppimise kõrvalt töötamisest. Arvamust avaldab ka TLÜ rekreatsioonikorralduse tudeng ja kooli kõrvalt portjeena töötav O. Luup ning CVO Recruitment Estonia ärisuuna juht T. Raamat ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees E. Veldre
Ivar Tallo : Meie Nokia on paindlik riik / Ivar Tallo ; interv. Kai Simson
Tallo, Ivar, 1964-
2005-01-01
e-Riigi Akadeemia Sihtasutuse direktor Ivar Tallo kõrgemate riigiametnike koolitamisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks ja edendamiseks avalikus halduses. Kogemusi jagatakse Kesk-Aasias, Kaukaasias ja Balkanimaades
Paindlik tootearendus läbi tehniliste muudatuste haldamise süsteemi / Aleksandr Miina
Miina, Aleksandr, 1979-
2004-01-01
Autori hinnangul vajab tootearendusprotsess head koostööd tehniliste muudatuste haldamise süsteemiga, mis võimaldab teha kiiresti arendustöid, parandusi ning võtta neid kasutusele ilma lisakuludeta. Skeemid
MIDA TEEB TEGEMA-VERB HOIDJAKEELES
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Reili Argus
2010-01-01
Full Text Available Esimese keele omandamist mõjutab lapsele suunatud keel ehk hoidjakeel, mis pakub lapsele loomuliku keele sellise statistilise struktuuri, kus tõuseb esile mingi keelesüsteemiosa kõige sagedasem, üldisem, prototüüpsem, kesksem ning kõige lihtsam element. Hoidjakeeles esineb teistest verbidest sagedamini verbi tegema. Selle verbi ühendite hulk ja laad muutub lapse kasvades. Üldjoontes võib tegema-verbi tugiverbi konstruktsioonid lapsele suunatud kõnes jaotada kolme suuremasse rühma: kõige enam esineb selliseid ühendeid, kus tegema verbiga esineb koos mõni onomatopoeetiline sõna; tegema-verbi ja adverbi või adjektiivi ühendeid, millega rõhutatakse teelisust,leidub mõnevõrra vähem ning umbes neljandiku moodustavad tegema-verbi ja noomeni ühendid. Püsiühendite ja rutiniseerunud mallide suur hulk (moodustavad lapsele suunatud kõnes tegema-verbi konstruktsioonidest peaaegu poole annab alust oletada, et lapsega kõneleja eelistab kasutada n-ö valmis kujul keeletükke. Kuigi tegema-verbil on oma roll nii leksika kui ka süntaksi omandamises, ilmneb tema olulisus kõige selgemalt vormimoodustuse omandamise kontekstis: just sellest verbist esineb lapsele suunatud kõnes kõige enam eri vorme ning just see on üks kahest varakult omandatud vormimoodustusega verbe ka lapse kõnes.
Eesti tööjõuturg: paindlik või turvaline ? / Mikk Salu ; kommenteerinud Katrin Jaaksoo
Salu, Mikk, 1975-
2010-01-01
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE (töögrupi juht Raul Eamets) ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis (töögrupi juht Andres Võrk) poolt läbi viidud tööjõu turvalise paindlikkuse (ingl. k. flexicurity) uuringust. Taani mudel
Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku ekraani kasutamisel väikelapseeas
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Elyna Nevski
2015-11-01
Full Text Available Väikelaste kokkupuude puutetundlike ekraanidega algab juba imikueas ning esimese eluaasta jooksul saavad lastest regulaarsed meediatarbijad. Paraku ei ole ühest vastust, mil määral väikelapsed on suutelised puutetundliku ekraani vahendusel õppima ning kui palju nad vajavad selleks lapsevanema kaasabi. Kuna laste tehnoloogiakasutus on mõjutatud lapsevanemate uskumustest, on nende uurimine oluline. Uurimuse eesmärk on välja selgitada Eesti lapsevanemate arvamused puutetundlike seadmete kasutamise vajalikkuse kohta ning nende hinnangud juhendamisstrateegiatele nutiseadme kasutamisel väikelapseeas. Uuringust, milles osales 400 lapsevanemat, kellel on laps(i vanuses 0–36 kuud, selgub, et peredes, kus vanemad seavad laste nutiseadmete kasutamisele nii aja- kui ka sisupiiranguid, kasutavad lapsed nutiseadmeid sagedamini kui peredes, kus piiranguid ei seata. Lapsevanemad näevad nutiseadme kasutamise eelisena seda, et laps õpib uusi oskusi, saab uusi teadmisi ning seade pakub lapsele meelelahutust. Nutiseadme võimaldamise peamine põhjus on vanemate võimalus teha samal ajal oma asjatoimetusi. 0–3aastaste laste vanemate seas pole aga välja kujunenud selgeid ja konkreetseid juhendamisstrateegiaid, pigem kasutavad vanemad nii aktiivse kui ka keelava juhendamise elemente korraga ja omavahel seotult. Tulemustest ilmneb, et puutetundliku ekraani kasutamise sagedus suureneb lapse vanuse kasvades. Samas ei mõjuta lapsevanemate haridustase nutiseadme kasutamise sagedust ega vanemlikke juhendamisstrateegiaid. Summary