Palve : [luuletused] / Ernst Enno ; [Impressioonid]: Viiu Härm

Index Scriptorium Estoniae

Enno, Ernst, 1875-1934

2004-01-01

Sisu: Palve ; Ma kuulan ; Imeline helin ; Nad langesid tasa, tasa ; Nii tasa mängisid lained ; Mu õnn ; iks ruttad, väsinud rändaja? ; Valge öö ; Kui ärkab ; Kui virmalised vehklevad ; Vii ära ; Väike paju ; Kui sõuaks igavikku ; Ei me suutnud ; Sügisel ; Su silmis ; Ja jälle sõuab ; Jõulurõõm ; Igatseja kodu ; Hääd ööd! ; Õhtu Pühajärvel ; Peipsi kaldal ; Õhtu ; Kodune ilu! ; Rannal ; Ma tulen hilja ; Märgitud ; Nõmmeallik, Õhtule! ; Kurbus ; Vesiroos ; Kojuigatsus ; Õhtu kodutalus ; Kevade õhtul ; Mu tuba on väike ; Kodukask ; Kallimeelsed ; Jutluse ajal ; Kauge kõlin ; Suvel ; Hall laul ; Igatsus ; Põud ; Ta tuli ; Suvi ; Hõõgamine ; Rändaja õhtulaul ; Tuul alulis ; Võiks otsast alata ; Kolm eite ; Nõmme pääl ; Nõmmeigatsus ; Vanaisa surm ; Karjamaal, Kas sa iial ei küsi ; Imelikku rada pikka! ; Üks lilleke ; Sütti, sütti! ; Noore suve muinasjutt ; Su omasem silmapilk ; Igatsus; Kullerkupp ; Öö valge on õnn ; Tartu valgel ööl ; Vari ; Hääd jällenägemist ; Ühele sõbrale ; Nii läbisegi jooned ; Hõbemeelne luul ; Kui suri lill ; Sind jumalaga jätsin sääl ; Ja eluvalgus, see on nende and ; Ja saadus hing ; Sügise ; Kodu imelisem töö ; Ja pisarad sul kipuvad silma ; Nad läevad pikas reas ; Nad ei vaata tagasi! ; Kadunud kodu! ; Sa oled inime ; Meil kõigil ühine on pulmapidu ees ; Ja jahtund süda jäta ilmale ; Siis vaikivad kõik mõtted ; Nii vaikseks kõik on jäänud ; Siin-sääl kui katkend viisid ; Nii, nii see küll ikka oli ; Ei ole tühi jutt ; Oli viisiks koju tulla ; Tuba, väike tuba ; Sa ära küsi ; Kuulmata kuskil kumiseb kodu ; Mere ääres tuba vaikne ; Ei ükski neist armasta mind ; Igatsus ; Lumesõda ; Tuul käib tühjal rannal ringi ; Üks rohutirts läks kõndima ; Hilissuvi ; Tähte väli vaatas vette ; Valge unustus

Tamula rannaala ideevõistluse võitis lustakas nägemus

Index Scriptorium Estoniae

2008-01-01

Võistlusele esitatud tööde näitus Võrumaa Muuseumis. Preemiasaajate nimed. Võidutöö nimetusega "Lust" autor on K. Enno Arhitektuuribüroo koosseisus Kaie Enno, Leles Luhse, Maria Zeleznova ja Rein Ailt

Tamula rannaala planeering = Competition of spatial planning of the Tamula lakeside area, Võru / Dace Kalvane

Index Scriptorium Estoniae

Kalvane, Dace

2008-01-01

Žürii liige Võru Tamula järve rannaala mahulise planeeringu rahvusvahelisest ideekonkursist, auhinnatud töödest. Võidutöö "Lust" autorid on Kaie Enno, Leles Luhse, Maria Zeleznova ja Rein Ailt (Kaie Enno Arhitektuuribüroo)

Perspectives on the emblems of the nation in contemporary Estonian and Anglo-Welsh poetry / Ene-Reet Soovik

Index Scriptorium Estoniae

Soovik, Ene-Reet, 1968-

2000-01-01

Kaasaegse eesti luule ja Walesi ingliskeelse luule võrdlemiseks on kasutatud uusi antoloogiaid: Eesti luule antoloogia II (koost. Raivo Kuusk, 1998), Twentieth-century anglo-welsh poetry (ed. Dannie Abse, 1997)

Juutide uurimine tõi tunnustuse : eesti teadlaste artikkel jõudis maailma tippajakirja / Marju Himma

Index Scriptorium Estoniae

Himma, Marju

2010-01-01

Juutide erinevate kogukondade genotüübilistele erinevuste uurimisrühma juhtideks olid Tartu Ülikooli ja Eesti Biokeskuse teadlased Doron M. Behar, Bayazit Yunusbayev, Mait Metspalu ja Richard Villems. Artikkel ilmus teadusajakirjas Nature

Pikkani osalusega ettevõte jahib rahamahukat geenianalüüsi / Väinu Rozental

Index Scriptorium Estoniae

Rozental, Väinu, 1957-

2002-01-01

Geenivaramu lepingusüsteem mängib geenianalüüsi tegemisel suured trumbid kätte geenivaramu eestvedajate Jaanus Pikani ja Andres Metspalu osalusega Tartus geenianalüüsiga tegelevale AS-ile Asper Biotech

Complex genetic origin of Indian populations and its implications

Indian Academy of Sciences (India)

2012-10-15

Oct 15, 2012 ... statistical analyses, we predicted that the present-day. Indian populations .... of type 2 diabetes only amongst Indians (Metspalu et al. 2011). Our other ... A new variety of spondyloepi(meta)physeal dysplasia of the autosomal ...

Eesti teadlaste artikkel juutide põlvnemisest jõudis tippajakirja / Marju Himma

Index Scriptorium Estoniae

Himma, Marju

2010-01-01

Eesti ja Iisraeli teadlaste rühm uuris juutide geneetilist sarnasust üle maailma. Artikkel avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Nature. Uurimisrühma juhtideks olid Tartu Ülikooli ja Eesti Biokeskuse teadlased Doron M. Behar, Bayazit Yunusbayevi, Mait Metspalu ja Richard Villems

Saal. Ovaal. Salong. Gong / Erik Linnumägi

Index Scriptorium Estoniae

Linnumägi, Erik, 1925-2004

1996-01-01

Tartu 'Vanemuise' ovaalsaalist ja seal toimuvatest salongiõhtutest. 'Mu kurbused on alasti' (I. Hirve luule); 'Lõpetamata romanss' (I. Bunin ja tema novell 'Zoika ja Valeria'); 'Elulootus' (D. Kareva, A. Alliksaare, J. Viidingu ning U. Masingu luule)

Kosmosest maa peale / Alina Kurvits

Index Scriptorium Estoniae

Kurvits, Alina

2004-01-01

Eesti noorte moeloojate võistlusest "Supernoova 2004". Üksikute finalistide kollektsioonide iseloomustus - Heleliis Hõim, Kati Ilves, Lemmiki Ehatamm, Triin Kaiv, Kaisa Reimand, Marin Sild, Maria Ossadtsaja, Kris Lemsalu, Ingel Undusk, Mari Hiietamm, Kaspar Paas, Maarja Metspalu, Kätlin Kaljuvee, Marje Mõttus, Julia Korovina, Külli-Kerttu Siplane,Piret Paal, Raili Nõlvak, Oksana Tandit, Vassilissa Shehovtsova

Luuleaasta 1994 : parlamendi koosseis on selgunud / Barbi Pilvre

Index Scriptorium Estoniae

Pilvre, Barbi, 1963-

1995-01-01

Rannit, Aleksis. Nii näen sind ikka; Kangur, Kalju. Sõna sees olek; Traat, Mats. Koidu kätes; Rimmel, Rudolf. Setu netu; Suislepp, Harald. Köögertali kojutulek; Piir, Enno. Sunnitöölise Mekka; Üllaste, Leenart. Lind tormis; Hirv, Indrek. Taskuraamat (taskutähekerjus); Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Maithunad Eestis; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Armuühtepühad; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Tulevaas; Kurvits, Lembit. Matle laul; Lillemets, Enn. Olemise valge koer ehk Ingli kolju; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Jah, luuletused; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Ohjad Oti mäel; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Poeetilisi prohmakaid; Ivar, Ivo. Riimiskid; Kilokalor, Kalle. Öösel näeb halvemini kui päeval; Trubetsky, Tõnu. Anarhia; Laanvee, Ervin. Jaa. Mina olen; Kuningas, Marko J. ...jääb USK, LOOTUS, ARMASTUS; Ruben, Arne. Ajakirjanik; Ollinovski, Jim [Ollino, Ott]. Luuletused; Toomik, Tõnu. 27 luuletust; Tosin, Ants. Õnnetähestik; Krüger, Urmas. Ka nii võib...; Kärner, Siim. Usseaid; Sikk, Heino. Võrokõstõlõ: poeem; Kollin, Viktor. Kodutunne; Alo, Ülo [Võsar, Ülo Alo]. Ööbikuvalgus; Sepp, Vello. Vigased pärlid; Palo, Wilhelm. Tuule-luuled; Soomets, Triin. Randmes unejanu; Soomets, Triin. Janu masinas; Ränik, Valeria. Ajast väljas; Kivi, Aita. Kalender-päevik Aita Kivi luuletustega; Maagemust, Maarika. Kaaludes kaldaid; Hiiussaar, Ann. Valgete uste taga; Kolkkanen, Imbi. Mina ja maailm; Mets, Neeme. Kesalill; Kolesnitshenko, Kaidi-Ly. Kaks silma; Kahro, Anne. Nälkjast!; Kabe, Aino. Tuulema mõtteriim. Raatma, Salme. Laululatern; Osila, Virve. Lootuse luiged; Isak, Asta. Valguse ja varjude vahel; Õunapuu, Meeli. Mööda teid ja radu

Kuulus film algversioonis tagasi

Index Scriptorium Estoniae

2005-01-01

Veebruaris esilinastus Berliini filmifestivalil Sergei Eisensteini 1925.a. valminud filmi võimalikult originaalilähedaseks taastatud versioon (restaureerijad saksa filmiajaloolased Anna Bohn ja Enno Patalas)

Selgusid kirjandusaasta tegijad : erakordne on see, et tänavustest kirjanduspreemia saajatest on pooled naised, arvab auhinnažürii esimees Mall Jõgi / Mall Jõgi

Index Scriptorium Estoniae

Jõgi, Mall, 1947-

2001-01-01

Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine)

Sündinud kunstnikuks - kahe Eestis kasvanud juudi lugu / Rein Veidemann

Index Scriptorium Estoniae

Veidemann, Rein, 1946-

2009-01-01

Arvustus: Tali, Piret. Eino Baskin. Naer läbi pisarate / kirja pannud Piret Tali. [Tallinn] : Fookus Meedia, [2009] ; Tammer, Enno. Simon Levin : sündinud advokaadiks. [Tallinn] : Tammerraamat, 2009

Rae vald ja Jüri elanikud sõdivad tehnopargi ohtliku tehase vastu / Mari Kodres

Index Scriptorium Estoniae

Kodres, Mari

2008-01-01

Ettevõte Stainless Surface Technology OÜ soovib rajada Jüri tehnoparki metallide hapetega töötlemise tehase. Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaiga hinnangul on probleem tehase ja elumajade ühine kanalisatsioon

Linn ostis 135 000 krooni eest kunsti

Index Scriptorium Estoniae

2000-01-01

Tallinna linnavalitsus ostis Tiit Pääsukese "Osaliselt varjatud IV, V, VI" (60000 kr.), Sirje Runge "Vaikus III" (25000 kr.), Jüri Arraku "Purunenud kuju II" (30000 kr.), Enno Halleku "Objekt" (20000 kr.)

Firma alustas lihtsate toodetega / Arnika Tegelmann

Index Scriptorium Estoniae

Tegelmann, Arnika, 1961-

2008-01-01

Mäo tööstuskülas tootmist käivitav ettevõte Alusystem OÜ valmistab alumiiniumkonstruktsioone. Tulevikuplaaniks on jõuda päikesepatareide turustamiseni. Kommenteerib Mäo Invest ASi tegevjuht Enno Vaab

23. IV avati EKA galeriis projekti "Network Baltic" laureaatide graafikanäitus

Index Scriptorium Estoniae

2003-01-01

Rahvusvahelise kunstiprojekti "Network Baltic - a new dimension" algatas Grafikenshus Rootsis Mariefredis, Eestist osaleb EKA graafikaosakond, kuraator - Enno Ootsing. Näitusel esinevad Kevin Lytsen Taanist, Kaija Kesa Soomest, internetikonkursil ära märgitud Helen Tago ja Eveli Varik

Ernst Enno 121 : [Ernst Enno nimelise kirjandusliku omaloominguvõistluse 1996. aasta paremad luuletused

Index Scriptorium Estoniae

1996-01-01

Janek Nee (Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl.). Teed lõpmatusse; Liina Krips (Haapsalu gümnaasiumi 12. kl.). Inimene, 'Olin arvanud, et minust hoolitakse...'; Loola Hütt (Haapsalu sanatoorse internaatkooli 13. kl.). 'Mäletad kui hele oli kuu..., 'Jälle ei jõa kuu...', 'Suveöö sumedates silmapilkudes...'; Evelin Lillepuu (Taebla gümnaasiumi 9. kl.). Tuul; Anne Roovere (Kullamaa keskk. 8. kl.). See on koht; Martin Kaasik (Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl.). Vembumehed; Külli Kivi (Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 9. kl.). Vaikus

Akvarell Hausis / Andri Ksenofontov

Index Scriptorium Estoniae

Ksenofontov, Andri, 1962-

2007-01-01

Akvarellmaalide näitus "Vee ja värvi võimalused". Rein Mägari, Sigrid Uiga, Enno Lehise, Agne Kuusing-Soome, Milvi Torimi, Mari Roosvalti, Anne Pajula ja Illimar Pauli töödest lühidalt, pikemalt Christel Alliku Veneetsia vaadetest

Tsaari-Venemaa spioon sajanditagusel Siiditeel tuletab meelde ajaloo tähtsust / Marje Aksli

Index Scriptorium Estoniae

Aksli, Marje

2010-01-01

Kanadas elavast väliseesti päritolu ajakirjanikust, kirjanikust ja analüütikust Eric Enno Tammest ja tema raamatust "The Horse that leaps through clouds", milles on juttu spionaažist, Siiditeest ja tänapäeva Hiina tõusust

Ängist kirgastumiseni / Aita Kivi

Index Scriptorium Estoniae

Kivi, Aita, 1954-

2000-01-01

Sisu : Frank McCourt. Jah, on küll; Kaur Kender. Ebanormaalne; Arnon Grunberg. Helesinised esmaspäevad; Melvin Burgess. Saast; Louis de Bernières. Kapten Corelli mandoliin; Jaergen-Frantz Jacobsen. Barbara; Jayne Ann Krentz. Sügavad veed; Enno Tammer. Uppumatu Estonia

Toidukaupade eksport on takistatud Venemaa uute nõudmiste tõttu / Silva Männik, Kristina Traks

Index Scriptorium Estoniae

Männik, Silva, 1974-

2004-01-01

Ilmunud ka: Delovõje Vedomosti 9. juuni lk. 7. Eesti kalatootjatel on takistatud kaubavedu Venemaale, kuna viimane ei aktsepteeri alates 1. juunist varem kooskõlastatud veterinaarsertifikaate. Tekkinud olukorda selgitavad nõustamisfirma Vaela juhataja Enno Aloe ja Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets

Iskopajemõje tshlenistonogije v pomoshtsh japontsam / Kirill Smirnov

Index Scriptorium Estoniae

Smirnov, Kirill

2008-01-01

Eesti suurim põlevkivitöötleja AS Viru Keemia Grupp plaanib avada Ukrainas põlevkivi ümbertöötlemise kompleksi ja saada arvestatavaks ettevõtteks juuksevärvikomponentide tootmises. Kommenteerivad: Enno Reinsalu, Jaanus Purga ja Janek Parkman. Vt. samas: Viru Keemia Grupp

Literary awards 2000

Index Scriptorium Estoniae

2001-01-01

Riigi kultuuripreemia: Andres Ehin (koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest); Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Jaan Kaplinski (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse"; Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad: Udo Uibo ajakirja Looming uuendamise eest ning Märt Väljataga raamatusarja "Avatud Eesti raamat" algatamise ja suunamise eest; Eesti kirjanduse aastapreemia: Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine); Romaanivõistluse võitjad: I koht - Aarne Ruben ""Volta" annab kaeblikku vilet"; II koht - Leo Kunnas "Sõdurjumala teener"; III koht - Maimu Veske "Continental" ja Lehte Hainsalu "Kellakuuljad"; Ulmekirjanduse eripreemia Varrakult - Indrek Hargla "Baiita needus"; B. Alveri kirjandusauhind: Jürgen Rooste (esikkogu "Sonetid"); Virumaa kirjanduspreemia: Andrus Kivirähk (romaan "Rehepapp"); F. Tuglase novelliauhind: Mati Unt ("Nouvelle") ja Tarmo Teder ("Kohtumine")

Loeti luuletusi Eestist ja Eestile / Krista Kumberg

Index Scriptorium Estoniae

Kumberg, Krista, 1959-

2008-01-01

Ernst Enno etluskonkursi maakondlikust lõppvoorust. 1.-6. klassi õpilased kandis ette oma loodud luuletusi, esile tõsteti: Eva-Maria Brock, Kristjan Kaljuvee, Lisa-Lote Paadik, Martin Nerman, Sebastian Lehis, Viljar Kaer, Merili Kisant, Grete Grauberg. Vt ka Lääne Elu, 26. veebr., lk. 8

Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamise tingimused ja seda piiravad asjaolud. Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatud kaebused : [bakalaureusetöö] / Merit Ulvik ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond ; juhendaja: Juhani Ko

Index Scriptorium Estoniae

Ulvik, Merit

2003-01-01

Kaebeõigusest üldiselt, avalduse vastuvõtmise kriteeriumid, reservatsiooni tegemise õigus, Eesti Vabariigi vastu esitatud kaebused (vastuvõetamatuks või osaliselt vastuvõetamatuks tunnistatud kaebused - Arnold Treiali ja Leonid Šestjorkini kaebused ; kaebused, mis said lahendi kohtuotsusega - Vitali Slavgorodski, Enno Tammeri, Tiit Veeberi ja Tõnu Mõtsniku kaebused)

Short outlines of books by Estonian authors / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg

Index Scriptorium Estoniae

Hinrikus, Rutt, 1946-

2001-01-01

Arvo Valton. Leidik; Mats Traat. Valge lind; Mats Traat. Harala elulood; Kärt Hellerma. Kassandra; Uku Masing. Luule 1.; Ilmar Vene. Trotsija : katse mõista Uku Masingut; Eesti identiteet ja iseseisvus / koost. A. Bertricau; Ene Mihkelson. Kaalud ei kõnele : valitud luuletusi 1967-1977; Mehis Heinsaar. Vanameeste näppaja; Eesti kirjanduslugu / Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt.; Aarne Ruben. Volta annab kaeblikku vilet; Mart Kivastik. Näidendid; Kaardipakk / Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, Asko Künnap; Hasso Krull. Kornukoopia : sada luuletust; Tiia Toomet. Vana aja koolilood; Aidi Vallik. Kuidas elad, Ann?; Enn Vetemaa. Neitsist sündinud

Teatrikirjad : veel kord "Emake maantee / Karl August Hindrey

Index Scriptorium Estoniae

Hindrey, Karl August, 1875-1947

2016-01-01

Saksa kirjanike näidenditest: Wilhelm Schmidtbonni "Mutter Landstraße: das Ende einer Jugend" ("Emake maantee: ühe nooruse lõpp"), näidendi tõlkis eesti keelde 1911. a. Ernst Enno ja 1920ndatel Heino Anto. Fritz Stavenhagen "Mewsi ema", tõlkinud Anna Haava Vanemuise laval

Aasta betoonehitis 2002 / Enno Rebane

Index Scriptorium Estoniae

Rebane, Enno, 1964-

2003-01-01

Betoonehitis 2002 - Tartu vangla, Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo (projekteerija EstKONSULT, ehitaja AS Skanska EMV). Eriauhinnad: arhitektuurse lahenduse eest - Erki Valdre, Tuvi t. 12 korterelamud Tallinnas; projekteerijale - Eesti Projekt, Linnamäe hüdroelektrijaama taastamine (arhitekt Raine Karp); ehitusmaterjalitootjale - E-Betoonelement, STT katuseelement (Nefab Eesti AS pakenditehas, arhitektuurne lahendus - Tõnis Tarbe Arhitektuuribüroo)

Na vosmom jezhegodnom konkurse titula "lutshsheje betonnoje strojenije" udostoilsja most Puurmani / Eva Kiisler

Index Scriptorium Estoniae

Kiisler, Eva

2008-01-01

Konkursi "Aasta betoonehitis 2007" võitis Puurmani kaarsild Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel, konstruktorid Siim ja Juhan Idnurm, ehitaja AS Merko Ehitus, projektijuht Tiit Joosti, betooni tarnija AS Rudus Eesti. AS Merko Ehitus kvaliteedijuht Enno Põder ja Tiit Joosti ehituse käigust. Puurmani liiklussõlmest. Aadu Kana ja Toomas Vainola konkursist

Mall Hellam leiab, et ideaalidesse on vaja uskuda / Mall Hellam ; interv. Koit Luus

Index Scriptorium Estoniae

Hellam, Mall

2005-01-01

Avatud Eesti Fondi juhataja Eesti ühiskonna arengust, kodanikuühiskonnast, kodaniku mõistest ning Avatud Eesti Fondi tegevusest. Lisa: Mall Hellam. Kommenteerivad: Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi juht Katrin Enno, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Kristina Mänd ning IT Kolledzhi õppejõud, Avatud Fondi nõukogu esimees Linnar Viik

Hinnatõus otsib pääsu. Siseturu seis pessimistlik / Tea Taruste ; kommenteerinud Kalev Kõnn, Meelis Einstein, Aldo Unga

Index Scriptorium Estoniae

Taruste, Tea

2011-01-01

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuhi Enno Rebase hinnangul on ehitusmaterjalide hinnatõus vältimatu, sest sisendid lähevad kallimaks ja kokkuhoidu pole enam võimalik millegi arvel saavutada, kuid suuremat hinnatõusu võib takistada siseturu väike nõudlus. Vineeri hind on tõusnud 20-30%, OSB tõusis 15%

Martin Opitzi kirjandusreformi rakendamisest Tallinnas aastatel 1634-1643 / Aigi Heero

Index Scriptorium Estoniae

Heero, Aigi, 1971-

2012-01-01

Opitzi poeetika tõi Tallinnasse tõenäoliselt Timotheus Polus. Tallinnas oli saksakeelse luule juurutamisel kõige kandvam osa Tallinna Gümnaasiumi õpetlaskonnal. Pulmaluuletuste vormist ja sisust

Maailmakuulus kirjandusteoreetik Uku Masingust / Vincent B Leitch

Index Scriptorium Estoniae

Leitch, Vincent B

1999-01-01

Refereering ameerika professori Vincent B. Leitchi 25 aastat tagasi ajakirjas Journal of Baltic Studies avaldatud artiklist "Usuline nägemus uuemas luules. Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga"

Journal of Astrophysics and Astronomy | Indian Academy of Sciences

Indian Academy of Sciences (India)

2016-01-27

Jan 27, 2016 ... Minnie Y. Mao1 2 3 Rob Sharp2 D. J. Saikia3 4 5 Ray P. Norris3 Melanie Johnston-Hollitt6 Enno Middelberg7 Jim E. J. Lovell1. University of Tasmania, Hobart, 7001, Australia. Australian Astronomical Observatory, Epping, NSW, 1710, Australia. CSIRO Australian Telescope National Facility, Epping, NSW, ...

Kestusmudelid eesti trohheilises värsis / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

Index Scriptorium Estoniae

Lehiste, Ilse, 1922-2010

2000-01-01

Orig.: Durational patterns in Estonian trochaeic verse. Varem ilmunud: FUSAC 91: Proceedings of the eigth meeting of the Finno-Ugric Studies Assotiation of Canada. 1992. Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist

Vaikimine - vabastav võimalus kõnelemiseks. Kas võimalus kohandumiseks? / Külliki Vulf

Index Scriptorium Estoniae

Vulf, Külliki, 1975

2002-01-01

Summary: Silence - a liberating opportunity to talk. Is it also an opportunity to conform? Lk. 364; 1970ndate ja 1980ndate eesti luule eksistentsiaalsusest, teksti kodeerimisest, ütlematajätmisest, ambivalentsusest

Kadriorus jagati riiklikke autasusid / Tõnu Anton

Index Scriptorium Estoniae

Anton, Tõnu, 1953-

1999-01-01

Seoses Eesti Vabariigi 81. aastapäevaga said Valgetähe teenetemärgid juristid Tõnu Anton, Rait Maruste, Kaido Pihlakas ja Luule Käis. Kommenteerib Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Tõnu Anton

Mirovaja kultura s dostavkoi na dom / Ilja Sundelevitsh

Index Scriptorium Estoniae

Sundelevitsh, Ilja

2003-01-01

Kunstinäitustest Tallinnas. Raul Meele käsikirjaliste tekstide (konkreetne luule) näitus "Kirjutatud lugu/kiri" Kastellaanimaja galeriis ja Jaak Arro segatehnikas inglipildid näitusel "Linnud" Kunstihoone galeriis

Jambiline või anakruusiga trohheiline / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

Index Scriptorium Estoniae

Lehiste, Ilse, 1922-2010

2000-01-01

Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist Orig.: Iambic - or trochaeic with anacrusis. Varem ilmunud: In honor of William S.-Y. Wang: Interdisciplinary studies on language and language change. Taiwan : Pyramid Press, 1994

Ettevõtjatel puudub logistikast terviknägemus : parim ladu on veoauto kast / Reigo Kuivjõgi

Index Scriptorium Estoniae

Kuivjõgi, Reigo

2000-01-01

Kuna ettevõtetel puudub sageli logistika terviklik koordineerimine ja kulude analüüs, on liigsed logistikakulud firma majandustulemustele suureks koormaks. Logistikateemalisest ümarlauakohtumisest võtsid osa Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor Enno Lend, Tallinna Tehnikaülikooli professor Aare Uustalu, Schenker-BTL-i logistikadirektor Ain Tulvi, Schenker-BTL-i tegevdirektor Meelis Arumeel ja Eesti Kaubaliinide juhataja Tõnis Hintsov

Ajalookonverentsilt "Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis" / Liivi Uuet

Index Scriptorium Estoniae

Uuet, Liivi, 1947-

2008-01-01

15. augustil 2008 toimunud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud konverentsist Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muuseumis. Otto Tiefi valitsuse õiguskantslerist ja Riigiarhiivi ning Riigiraamatukogu direktorist 1925-1936 Richard Övelist ja Vabariigi Valitsuse välisministrist aastatel 1964-1982 August Koernist. Konverentsil osales Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministri asetäitja Enno Penno.

"Vangilaagris ja välismaal oskavad eestlased ühte hoida" : Leelo Tungal ringreisil Euroopas / Leelo Tungal ; küsitlenud Jan Kaus

Index Scriptorium Estoniae

Tungal, Leelo, 1947-

2010-01-01

Lugemisaasta raames esines Leelo Tungal eesti koolides Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg'is, Helsingis ja Pariisis. Pariisis toimus veel luuleõhtu Põhjamaade raamatukogus, ka selle ürituse korraldajast Tarah Xaintorxare'ist

Lühileksikon / Ants Oras

Index Scriptorium Estoniae

Oras, Ants

2007-01-01

Sisu: William Shakespeareþi sonetid (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 10, lk. 1142-1143, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Alexander Popeì "Lokirööv" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Burns (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 7, lk. 756, pealkirjaga "Märkus") ; Lord Byroni "Don Juan" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga: "Sissejuhatav märge") ; John Keatsi luule (ilmunud ka: Looming 1936, nr. 10, lk. 1162, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Aleksandr Pushkini looduslüürika (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 1, lk. 68-70, pealkirjaga "Järelmärge") ; Heinrich Heine (ilmunud ka: Looming, 1933, nr. 5, lk. 515-516, pealkirjaga "Saateks") ; Leconte de Lisleì luule (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 8, lk. 869-870, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Algernon Swinburne (ilmunud ka: Looming, 191937, nr. 1, lk. 40, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Bridges (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 379, pealkirjaga "Inglise poet laureate surnud" (lüh.)) ; Rudyard Kipling (ilmunud ka: Kunst ja Kirjandus, 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4, autorinimeta, pealkirjaga "Rudyard Kipling 70-a." ; Robert Frosti luule (ilmunud ka: Tulimuld, 1954, nr. 4, lk. 227-229, 233) ; Vachel Lindsay (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 319-320, pealkirjata)

[Aktsioon "Aeg üheks luuletuseks"] / Lauri Eesmaa

Index Scriptorium Estoniae

Eesmaa, Lauri

2003-01-01

20 aastat Viinis suviti korraldatud luuletekstide eksponeerimine on tänavu laienenud ka teistele Euroopa linnadele. Tänavune teema on "Piirideta luule - kohtumised". PEN-klubi on valinud oma riiki esindama ühe luuletaja

Genesis / Juta Kivimäe

Index Scriptorium Estoniae

Kivimäe, Juta, 1952-

2003-01-01

Poola skulptori Magdalena Schmidt-G̤ra installatsioonid "Genesis I, II" rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis, kus oli samal ajal eksponeeritud eesti nahakunstnike Luule Maari ja Ruuda Maarandi köitenäitus

Ettekujutusi islami paradiisist ja paradiisineitsitest ning nende seos džihaadi ja märterlusega / Elo Süld

Index Scriptorium Estoniae

Süld, Elo, 1979-

2012-01-01

Ajaloolis-kriitiline pilt usklike ja märtrite tasuna oodatavast paradiisist, paradiisineitsite tõlgendamisest. Paradiisimotiivide aluseks olevatest religioossetest ettekujutustest (Koraan, judaistlik, kristlik ja zoroastrismi kontekst, sufismi allegooria, araabia luule, kreeka antiikmütoloogia)

Estonian contemporary poetry in Galician : [intervjuu] / Arturo Casas Vales ; interv. by Rein Veidemann

Index Scriptorium Estoniae

Casas Vales, Arturo

2002-01-01

Santiago de Compostelas ilmus galeegi keeles eesti luule antoloogia "Vello ceo n̤rdico" (2002), kogu ilmus kirjandusajakirja Boletin Galego de Literatura erinumbrina. Intervjuu ilmus eesti k.: Postimees, 2002, 28. märts

Ginsbergi vennaskond, värskelt ühendatud / Marko Mägi

Index Scriptorium Estoniae

Mägi, Marko

2005-01-01

Poetry slami laadis luuleõhtul "Poesie United" esinesid 21. mail KuKu klubis Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann (Saksamaa), Ben Porter Lewis, Milo Martin (USA), Antoine Faure (Prantsusmaa), fs, Asko Künnap, Jürgen Rooste

Luuletuse mälukaja Ungarist kauge Põhjalani / Livia Viitol

Index Scriptorium Estoniae

Viitol, Livia, 1953-

2004-01-01

Arvustus: Mu ema must roos : XX sajandi teise poole ungari luule antoloogia. Tallinn : Varrak, 2004 ; Teisele poole sinist : luulet kümnelt maalt : tekste kolmandalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2003. aasta kevadel. Tallinn : Eesti Raamat, 2004

Eesti luule inglise keeles

Index Scriptorium Estoniae

2007-01-01

2006. aasta lõpus ilmus India kirjastuse Sarup & Sons vahendusel Jüri Talveti koostatud ingliskeelne raamat eesti luulest "On the way home. An anthology of contemporary estonian poetry", mis koondab luulet Andres Ehinilt, Jaan Kaplinskilt, Hasso Krullilt, Ene Mihkelsonilt, Paul-Eerik Rummolt, Hando Runnelilt, Triin Soometsalt, Jüri Talvetilt, Mari Vallisoolt ja Juhan Viidingult

Heli Laaksonen ja Jan Rahman

Index Scriptorium Estoniae

2006-01-01

Rahman, Jan ; Heli Laaksonen. Maapuupäiv : [luulõtuisi : runoi]. Võru : Võro Selts VKKF : Sammakko, 2000. Kohtumine väljaande tutvustamiseks Tartu Kirjanduse Majas 13. jaan. Vt. ka Eesti Päevaleht : Arkaadia, 13. jaan., lk. 16

Ajatud piirajad tervendavad hinge. Eile esietendus Tartus Tampere majas Sagar Sagitta lavastus "Ajatud" / Pille-Riin Purje

Index Scriptorium Estoniae

Purje, Pille-Riin, 1963-

2006-01-01

Sagar Sagitta lavastus "Ajatud" eesti folkloori, Uku Masingu ja Jakob Mändmetsa luule ja proosa põhjal Tartus Tampere majas, esitavad Jaan Tooming, Anne Maasik, Anne Türnpu, Madli Võsoberg, Heikki-Rein Veromann. Esietendus 26. jaan

Kassinurme saab Kassirabaks / Riina Mägi

Index Scriptorium Estoniae

Mägi, Riina, 1957-

2006-01-01

30. juulil esietendub Jõgeva Linna Teatri vabaõhulavastus "Kassirabal", milles teevad kaasa ka professionaalsed näitlejad Ülle Lichtfeldt, Ines Aru ja Luule Komissarov ning Jõgeva, Põltsamaa, Tallinna, Mäetaguse ja teiste paikade harrastusnäitlejad

Maastik : Esteetilise funktsioonist modernses ühiskonnas / Joachim Ritter ; tlk. Age Veeroos, saatesõna Ülo Matjus

Index Scriptorium Estoniae

Ritter, Joachim

1996-01-01

Loodus kui esteetiliselt vahendatud maastik: uusaja maailma kuulub loodus maastikuna, kusjuures luule ja kunst kordavad teaduse kaudu vahendatud 'objektiivset' loodust esteetiliselt. Ka Francesco Petrarca kirjast Francesco Dioginile Borgo San Sepolcrost ja Friedrich Schilleri luuletusest 'Jalutuskäik'

Jüri Talveti luulepiiriületamised / Jüri Talvet ; intervjueerinud Rein Veidemann

Index Scriptorium Estoniae

Talvet, Jüri, 1945-

2010-01-01

IX Moncayo luulefestivalist Aragoonias 10. aug. 2010 ja Jüri Talveti luule tõlgetest: Del sueno, de la nieve / tõlkinud Albert Lázaro Tinaut (Olifante, 2010) ; Of Snow, of Soul / tõlkinud H. L. Hix (Guernica, 2010)

Apollo külastajate lemmikuks on Jan Kausi ja David Mitchelli raamatud / Jaak Urmet

Index Scriptorium Estoniae

Urmet, Jaak, 1979-

2006-01-01

Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem"

Riimi sunnil sündinud elukas / Kristiina Ross

Index Scriptorium Estoniae

Ross, Kristiina, 1955-

2013-01-01

Käsitletakse lõppriimilise luule algusaastatel 17. sajandil riimimiseks sobilike sõnapaaride otsingul tekkinud sõna "põrgukonn", mis arvatavasti on jõudnud Kreutzwaldi juttudesse põhjakonna kujul ja esineb ka Andrus Kiviräha "Ussisõnade" raamatus

Terveks päevaks

Index Scriptorium Estoniae

1986-01-01

Liivia Leškin on kavandanud mantleid, kostüüme, veste ja kleite, mis on omavahel vahetatavad (18 fotomudelit, 5 moejoonist).Põhitoonideks punane ja must. Luule Heapost ja Liivi Raid on kavandanud 10 (moejoonised) päevast komplekti.

Rein Veidemann ja Erkki Bahovski tulevad lugejale külla

Index Scriptorium Estoniae

2016-01-01

Emeriitprofessor Rein Veidemann esitleb Pärnu keskraamatukogus oma uusi raamatuid: luuleantoloogiat "Sada hetke Eesti luules" ja debüütluulekogu "Lausungid ja pausid". Ajakirjanik Erkki Bahovski räägib huvilistele päevapoliitikast, Eesti ajaloost ja rahvusvahelistest suhetest

Meetrika foneetikast / Ilse Lehiste

Index Scriptorium Estoniae

Lehiste, Ilse, 1922-2010

1995-01-01

Järg: nr. 9, lk. 596-603. Soome, eesti ja rootsi keele prosoodilise struktuuri ja nendes keeltes loodud luule meetrilise struktuuri omavahelistest suhetest; Leedu keele trohheilised mudelid; Rõhkude ajaline jaotus värsireas; Kokkuvõte ja järeldused

Teatriteadlased loovad võrgustiku

Index Scriptorium Estoniae

2006-01-01

19.-21. okt. võtsid kirjanduse ja rahvaluule osakonna teatriteaduse õppejõud Luule Epner ja Anneli Saro osa Helsingis toimunud Balti- ja Põhjamaade teatriõpetuse võrgustiku loomise (Baltic-Nordic-NW Russia Network in Theatre Studies and Education) nõupidamisest

Poeetilisest mõõtmest / Aare Pilv

Index Scriptorium Estoniae

Pilv, Aare, 1976-

2016-01-01

Luule tõlkimisest, selgitades mõistet "poeetiline mõõde". Artikli teises pooles käsitletakse ka sama keeleruumi klassikaliste luuletuste tõlkimist tänapäeva keelde, kasutades Aleksandr Puškini luuletuse "A. P. Kernile" näidet

Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog? / Külliki Vulf

Index Scriptorium Estoniae

Vulf, Külliki, 1975

2002-01-01

Bibl. joonealustes viidetes. Kokkuvõte: Estonian literary critics addressing Uku Masing: monologue or dialogue?, lk. 456. Uku Masingu loomingu, eriti luule retseptsioonist. Vastukaja: Muru, Karl. Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole : (Külliki Vulfi ärgitusel) // Keel ja Kirjandus (2002) nr. 11, lk. 809-814

Arved Viirlaid teises kaanonis / Jüri Talvet

Index Scriptorium Estoniae

Talvet, Jüri, 1945-

2002-01-01

Arved Viirlaid 80. Ka tema juubeliks ilmunud ingliskeelsest luulekogust "Selected poems" (tlk. Taimi Ene Moks ja R. W. Stedingh). Ilmunud ka kogumikus: Talvet, Jüri. Tõrjumatu äär. Tartu : Ilmamaa, 2005, lk. 417-420, pealk.: Teises Kaanonis: Viirlaiu luule inglise keeles

Aasta betoonehitise žürii kommentaarid võistlustöödele ja võitjaile / Eva Kiisler, Maritta Koivisto, Angel Andla...[jt.] ; intervjueerinud Mari Sarv ; kommenteerinud Mart Riikoja

Index Scriptorium Estoniae

2009-01-01

Konkursile "Aasta Betoonehitis 2008" annavad hinnangu Eva Kiisler (ajakirja "Ehitaja" peatoimetaja), Maritta Koivisto (Soome ajakirja "Betoni" peatoimetaja"), Angel Andla (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Heiki Meos (Eesti Ehitusinseneride Liit), Siim Sultson ("Äripäeva" ehitusvaldkonna toimetaja), Toomas Laur (Eesti Betooniühing), Ike Volkov (Eesti Arhitektide Liidu esimees), Mauno Inkinen (Eesti Projektbüroode Liit), Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor). Mart Riikoja žürii tööst

Manneri "Hüüd tuulde"

Index Scriptorium Estoniae

2007-01-01

31. okt. toimub Tallinna Kirjanike Majas Eeva-Liisa Manneri luuleõhtu. Loetakse värskelt ilmunud tõlkeluulet: Manner, Eeva-Liisa. Hüüd tuulde : valik luuletusi / soome keelest tõlkinud Ly Seppel ; [järelsõna: Ly Seppel ja Andres Ehin. Tallinn] : Huma, 2007

Riigi teaduspreemiate 2003 kandidaadid / Villi Ehatamm

Index Scriptorium Estoniae

Ehatamm, Villi

2003-01-01

2003. a. teaduspreemia kandidaadid: J. Einasto, A.-E. Kaasik, R. Hagelberg, H. Rätsep, R. Pullat, M. Kilp, V. Laan, P. Normak, S. Keevallik, V. Hižnjakov, M. Selg, T. Pehk, T. Rang, M. Mihkla, A. Eek, E. Meister, H.-J. Kaalep, J. Harro, A. Metspalu, T. Jürimäe, J. Haberman, A. Miidel, T. Nõges, E. Pihu, A. Raukas, R. Gross, T. Paaver, A. Valdmann, Ü. Tamm, M. Mandre, K. Ots, H. Pärn, J. Klõseiko, T. Rajasalu, V. Vensel, E. Berg, J. Reiljan, U. Varblane, K. Katus, A. Puur, A. Põldma, K. Rebane, M. Hallik, M. Must, A. Univere, E. Juhkam, I. Käsi, V. Lonn, E. Niit, K. Kirme

Arhitektuurivõistlused 2008 / Mait Väljas

Index Scriptorium Estoniae

Väljas, Mait

2008-01-01

Võistluste tulemused: Pekingi saatkonnahoone: I preemia - A. Põime, L. Põime, L. Vaimel; Riia saatkonnahoone: I - L.-K. Stöör, Ü.-T. Stöör, H. Urb; Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone: I - SEA + Effekt (Taani); Eesti Maaülikooli Kreutzwaldi 5 õppehoone juurdeehitis: I - P. Loo, J. Skolimowski, L. Vene, K. Kruuse (KAMP Arhitektid); TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia loomeinkubaatori ja lavakunstide õppehoone: I - S. Vallner, H. Urb, I. Peil, H. Lass, S.-M. Mändmaa (Kavakava); Tamula järve ranna-ala mahuline planeering: I - K. Enno, L. Luhse, M. Zeleznova, R. Ailt (K. Enno Arhitektuuribüroo); Tartu pärmivabriku kvartali arhitektuurivõistlus: võidutöö - Atelier Thomas Pucher / Bramberger Architects (Austria); Paldiski mnt. 50 kinnistu ja lähiala: I-II - T. Laigu, K. Ojaliiv, M. Rass, A. Uukado (QP Arhitektid); maastikuarhitektuuri võistlus "Eesti Maaülikooli Tähtvere linnaku välialad": I - H. Runnel, T. Ong; Tartu rahu tähisala kujundus: I - M. Kinks, K. Süda; Veneetsia XI rahvusvahelise arhitektuuribiennaali ideekavandi võistlus: I - M. Kask, R. Lõoke, N. Külm; aasta betoonehitis 2007 - Puurmani kaarsild, konstruktorid S. Idnurm, J. Idnurm; Eesti parim puitehitis 2008: eramu Loobul - R. Vaiksoo; võistluse "Eramu 2006-2007" peapreemia: villa Paldiskis - S. Vallner, I. Peil

Apollo lugejate lemmikraamatud

Index Scriptorium Estoniae

2006-01-01

Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem". Vt. ka SL Õhtuleht, 14. dets., lk. 13

Muusika / Priit Kuusk

Index Scriptorium Estoniae

Kuusk, Priit, 1938-

2005-01-01

Operatsioon B. Eesti Lastekoor võitis Varssavis koorifestivalil noortekooride kategoorias esikoha. 13. XI toimub Teatri- ja Muusikamuuseumis kontsert "J. S. Bachi minimaraton". Tubin Saksamaal ja Soomes. Stockholmi kontserdimaja korraldatud festivali nimiheliloojaks on tänavu John Adams. Olari Elts Riias ja Viinis. Indrek Laul kutsuti esinema Bostoni Televisiooni, kuhu oli selleks puhuks toodud Estonia klaver. Rahvusraamatukogu muusikasaalis avatakse näitus "Enno ja Viive Mäemetsa kingitus Eesti Rahvusraamatukogule: 10 aastat = 500 CDd"

Kunstiakadeemia - 85 / Reet Varblane

Index Scriptorium Estoniae

Varblane, Reet, 1952-

1999-01-01

28. XI tähistas Eesti Kunstiakadeemia oma 85. aastapäeva. Kunstihariduse tulevikule pühendatud paneeldiskussioonist Sakala keskuse väikeses saalis, pressikonverentsist, pidulikust aktusest. Kunstiakadeemia esimesteks audoktoriteks promoveeriti Boris Bernshtein, Kaljo Põllu, Enno Hallek, Ilja Kabakov. Auliikmeteks nimetati Mari Adamson, Leo Gens, Leili Kuldkepp, Helene Kuma, Paul Luhtein, Arseni Mölder, Evald Okas, Helmut Oruvee, Bruno Tomberg, Jaan Vares. Juubelialbumi kujundas Jüri Kaarma, ajaloolise ülevaate kirjutas Leo Gens

Teater kui teater / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2003-01-01

Vaadeldakse fenomenoloogilisest aspektist eesti teatrit, erinevaid lavastusi ("Peiarite õhtunäitus", "Potteri lõpp", "Tango", "Hot", "No More Tears", "Roberto Zucco", "Merimees") ja erinevaid lavastajakäekirju (P. Pedajas ja Kõivu-teater, M. Unt, L. Peterson, T. Ojasoo)

Teater post-perspektiivis / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2006-01-01

Post-mõistetest - poststrukturalistlikud teooriad, postdramaatiline teater - ja uuest teatrist. Näiteina Tiit Palu lavastus "Mis värvi on vabadus" Mati Undi romaani "Mõrv hotellis" põhjal Endlas, Sasha Pepeljajevi "Kirsiaed" Anton Tshehhovi näidendi ainetel, EMA Kõrgema Lavakunstikooli XXII lennu üliõpilaste ja NO99 näitlejatega, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" ja "Seitse samuraid" NO99 teatris ja Kristian Smedsi lavastus "Jänese aasta" Von Krahli Teatris, Aare Toikka lavastus "Klammi sõda" VAT Teatris

Eesti luule 2008 / Maarja Kangro

Index Scriptorium Estoniae

Kangro, Maarja, 1973-

2009-01-01

Ülevaade 2008. aasta eesti luulest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende luulekogusid: Kalju Kruusa "Pilvedgi mindgi liigutavadgi", Andrus Kasemaa "Poeedirahu", Jürgen Rooste "Tavaline eesti idioot" ja "21. sajandi armastusluule", fs "Alasti ja elus", Asko Künnap "Su ööd on loetud", Mats Traat "Soe õhtu", Paavo Piik "Lakoonia", Mathura "Inimene on rohi" ja "Luuletused Atitlani järvelt", Lauri Sommer "K. L. ja N.", Jaan Kaplinski "Teiselpool järve", Andres Langemets "Vooder", Jüri Talvet "Silmad peksavad une seinu", Kätlin Kätlin "Üks pole ühtegi", Bibi-Mai Suumann "Imelik võõramaa puu", Andres Ehin "Udusulistaja", Meelis Oidsalu "Koertepõud", Marko Kompus "Surnud kuldnokkade märjad esmaspäevad", Kaupo Meiel "Eesti elulood", (:)kivisildnik "Joosepi kahtlused", Leonhard Lapin ja Albert Trapeež "Isiklik. Üleüledine", Hando Runnel "Armukahi", Contra "Tahaksin olla autobuss", Gregor Elm "Varastatud jalajälg", Mart Juur "Pane Eesti peale tagasi", Esa Tarik "Kompuutertomograafilise madaltiheda mana kõrgtehnoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogika", Liisi Ojamaa "Jõgi asfaldi all", Jana Lepik "Tuhahelbed", Krista Ojasaar "Unemuusika", Marje Ingel "Sulg", Elo-Mall Toomet "Nagu ei kusagil mujal", Joanna Ellmann "Liivaterade lend", Ingel Tael "Aja elu"

The tyger = Tiiger : [luuletus] / William Blake

Index Scriptorium Estoniae

Blake, William

1997-01-01

W. Blake'i luuletus 'Tiiger' originaalis ja seitsmes eri tõlkes, tõlkijateks Ilmar Laaban, Toivo Pilli, Rein Sepp, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet, Udo Uibo ja Märt Väljataga.Vt. ka Märt Väljataga artiklit 'Luule tõlkimine ja 'Tiiger'' Vikerkaares 1997, nr. 6

Riiulifilmide taassünd / Jaan Ruus

Index Scriptorium Estoniae

Ruus, Jaan, 1938-2017

2009-01-01

Ülevaade kunstnik Evald Okase poja Jüri Okase ja dokumentaalfilmi "Seal, kus lõpeb luule" (rež. Arko Okk) tegijate, levitajate ja vastutavate ametnike vahel toimunud kirjavahetusest, mille sisuks on J. Okase nõudmine keelustada filmi levitamine, kuni sealt pole eemaldatud E. Okast käsitlev osa

Eesti saatus - "ajude äravool" või "ajude ringlus"? / Katrin Oja

Index Scriptorium Estoniae

Oja, Katrin

2005-01-01

Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumisest ja sellealastest uuringutest maailmas. Luule Sakkeuse ja Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse korraldatud uuringust "Scientific Personnel in Estonia during the Transition Period" aastate 1989-1994 kohta ning 2003. aastal artikli autori poolt tehtud kvalitatiivsest uuringust Ameerika Ühendriikides elavate eestlaste seas. Skeem

Õisi noppimas / Mati Sirkel

Index Scriptorium Estoniae

Sirkel, Mati

1999-01-01

Eesti luule antoloogiad 1989-1999: Van haast naamlose kusten. Leiden, 1989 ; Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1990 ; Salatanssija tilantyhjää. Oulu, 1990 ; Das Leben ist noch neu. Karlsruhe, 1992 ; [Eesti luulekassett läti keeles.] Riia, 1998. Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1999. Die Freiheit der Kartoffelkeime. Bremerhaven, 1999.

"Vesi - elu lähte mineraal" / Marju Riisikamp

Index Scriptorium Estoniae

Riisikamp, Marju, 1958-

2009-01-01

5.-7. juunini toimunud III Türi kevadfestivalist, kus leidsid aset järgmised kultuurisündmused: luuleõhtu, Raadioteatri kuuldemäng-põimik, Ööülikooli päevase osakonna loengud, fotonäitus, filmiõhtu, loodusmatkad ja kontserdid. Festivali algataja, kunstiline juht ja produtsent Iren Lill

Hispaania romanss / Klaarika Kaldjärv

Index Scriptorium Estoniae

Kaldjärv, Klaarika

2008-01-01

Ain Kaalepi tõlketeoreetilistest seisukohtadest. Tema Federico GarcÍa Lorca luule tõlgete analüüs (kogud "Kaneelist torn" ja "Mu kätes on tuli") ning F. GarcÍa Lorca luuletuse "Romance son{u00E1mbulo" tõlke analüüs. Bibl. lk. 74

Ülikooli kirjandusauhinna said Kangro ja Valton

Index Scriptorium Estoniae

2008-01-01

Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna pälvisid noor luuletaja ja tõlkija Maarja Kangro luulekogu "Tule mu koopasse mateeria" eest ja Arvo Valton tõlkesarjade "Väikeste rahvaste suur kirjandus" ja "Noorte luule" väljaandmise eest. Vt. ka Keel ja Kirjandus, nr. 4, 2008, lk. 317; Looming, nr. 4, 2008, lk. 634

The Antiaircraft Journal. Volume 93, Number 6, November-December 1950

Science.gov (United States)

1950-12-01

compromise. Russia and the satellites deposited a reser- vation against freeing the original Detaining Power from responsibility. HUl\\ IANE TREATMENT OF...H., 543 Flynn Ave., Redwood City, Calif. Cox, Thomas R., 46 Maitland Rd., Stamford, Conn. DeRita, Joseph, Box 83, Lafayette, R. I. DiEnno, John, Jr... Ian 2-40 Broudy, Harold, Capt. 2- 2 Cunningham, Elmo E., 1st Lt. 5- 7 Currie, A. A., Lt. Col. 1-26 Dillon, Joseph V., Brig. Gen 6-34 Dineley, R. L., M

Crème de la crème / Joel Sang

Index Scriptorium Estoniae

Sang, Joel, 1950-

2011-01-01

Auhinnažürii esimees iseloomustab Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade laureaate: Indrek Koff (luule), Maarja Kangro (proosa), Urmas Vadi (näitekirjandus), Toomas Haug (esseistika), Lauri Sommer (vabaauhind), Amar Annus (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde), Ilmar Lehtpere (ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde), Kristiina Kass (lastekirjandus), Sergei Issakov (venekeelse autori kirjandusauhind) ja Mart Velsker (artikliauhind)

Kormašovid Helsingis / Martti Soosaar

Index Scriptorium Estoniae

Soosaar, Martti, 1933-2017

1998-01-01

Helsingi Kanneltalos kunstinäitus "Dünastia" tsüklist "Paljukultuuriline Eesti". Eksponeeritud Kormašovide perekonna - maalijad Nikolai (1929), Orest (1964), keraamikud Luule (1935), Jaana (1966), graafik Andrei (1957) - loomingut. Kuraator Martti Soosaar. Eesti Instituudi väljaandel ilmub temaatiline kalender, mis tutvustab soomlastele sajandi alguse Eesti arhitektuuri. Aasta viimane näitus on Helsingi Malmitalos eesti klaasikunstnikelt

Aasta Betoonehitis 2003 - elamu mere kaldal / Enno Rebane

Index Scriptorium Estoniae

Rebane, Enno, 1964-

2004-01-01

2003. a. parim betoonehitis - arhitekt Emil Urbeli kavandatud eramu (projekteerija TA Konsult OÜ, betoonitööde teostaja Mapri Projekt OÜ). Eriauhinna arhitektuurse lahenduse eest sai Siiri Vallneri, Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi kavandatud Lasnamäe spordihoone (projekteerija TA Konsult OÜ, ehitasid Eesti Ehitus OÜ, AS E-Betoonelement - ka betoonisegu tarnija) ja betoonitehnoloogia eest AS E-Betoonelement Ekseko seafarmi sõnnikuhoidla eest Viljandimaal. IV betoonipäevast

Logistika roll innovatsiooni juhtimises / Enno Lend, Valev Reinhold

Index Scriptorium Estoniae

Lend, Enno

2004-01-01

Nii logistika kui innovatsioon on suunatud konkurentsieelise saavutamisele: kui innovatsiooni probleemiks on, missuguseid väärtuslikke uuendusi inimestele nende vajaduste rahuldamiseks luua/pakkuda, siis logistikas otsitakse vastust küsimusele, kuidas selleks võimalikult efektiivsemalt ressursse kasutada. Skeemid

Mati Undi teater revisited / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2009-01-01

Teatrilavastuste taastamisest üldisemalt. Pikemalt festivali UNT! programmis etendunud Mati Undi lavastustest "Majahoidja", "Vaimude tund Jannseni tänaval", "Helene, Marion ja Felix", originaali ja taastatud variandi võrdlus

Eesti luule 1935. aastal / Ants Oras

Index Scriptorium Estoniae

Oras, Ants, 1900-1982

2009-01-01

Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Anna Haava "Laulan oma eesti laulu", Nikolai Päts "Valgeil öil", Villem Ridala "Meretäht", Marie Under "Kivi südamelt", Eduard Visnapuu "Öö ja päev", Juhan Sütiste "Päikese ootel", Erni Hiir "Sinimäed", Mart Raud "Kauge ring", Roopi Hallimäe "Päikese maja", Paul Viiding "Traataed", Bernard Kangro "Sonetid", Hugo Masing "Neemed vihmade lahte"

Eesti luule 1937. aastal / Aleksander Aspel

Index Scriptorium Estoniae

Aspel, Aleksander

2000-01-01

Ka Gustav Suitsu tõlgitud "Hollandi värsipõimikust" (Tartu : Eesti Kirjanikkude Liit, 1937) ja Ants Orase tõlgitud William Shakespeare'i sonettidest (ilmus raamatus Shaksepeare, W. Sonette ; Suveöö unenägu ; Othello. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1937). Varem ilmunud: "Eesti Kirjandus" 1938, nr. 3, lk. 141-159

Makita kalmistu antropoloogiline aines / Luule Heapost

Index Scriptorium Estoniae

Heapost, Luule

1993-01-01

Tabel : Makita koljude keskmised mõõtmed ; Tabel : 13.-15. sajandi Makita koljud ja võrdlusmaterjalid Eestist ; Tabel 3 : 13. -15. sajandi Makita koljud ning võrdlusandmeid soome-ugri hõimude asualadelt ; Tabel 4 : 15.- 17. sajandi Makita koljud ja võrdlusandmed ; Tabel 5 : Makita koljude võrdlusandmed (Pernose'i meetodil) ; Tabel 6 : Makita luustike pikkade luude keskmine pikkus ; Tabel 7 : Kehapikkuse võrdlusandmed

Short outlines of books by Estonian authors : [annotations] / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg

Index Scriptorium Estoniae

Hinrikus, Rutt, 1946-

1999-01-01

Ehin, Andres. Seljatas sada meest; Ilmet, Peep. Tuuldunud luule; Kaplinski, Jaan. Öölinnud. Öömõtted; Kender, Kaur. Iseseisvuspäev; Kesküla, Kalev. Vabariigi laulud; Luik, Viivi. Maa taevas; Nõu, Helga. Hundi silmas; Raun, Mait. Wake up; Remsu, Olev. Haapsalu tragöödia; Sauter, Peeter. Kogu moos; Undusk, Jaan. Maagiline müstiline keel; Vint, Toomas. Kunstnikuromaan

Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks / Vaapo Vaher

Index Scriptorium Estoniae

Vaher, Vaapo, 1945-

2003-01-01

Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2003) 28. apr., lk. 9 ; Kalamees, Katrin ; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele // Eesti Päevaleht (2003) 2. mai, lk. 17

"Kak govorjat do svidanija zveri..." : [stihhi v raznõh perevodah] / Juhan Viiding ; per.: Aleksei Koroljov, Svetlan Semenenko, Marina Tervonen, Aleksei Semjonov, Olga Titova

Index Scriptorium Estoniae

Viiding, Juhan, 1948-1995

1999-01-01

Sisu: "kak govorjat do svidanija zveri..."; "ah vot v tshom delo..."; "Zemlja gde izdavna..."; ""medlennogo samoubiistva..."; Utro; "Na vospominanjah vshodjat travõ..."; Ptitsa; "Vsjo ego nasledeje...". Orig.: "nagu loomad ütlevad hääd aega..."; "paljusõnaline aga tõsi..."; "Maa kus ei ela pelikanid..."; ""aeglast enesetappu ei anna..."; Hommik; "Mälestuste pääle kasvab rohi..."; Lind; "Kogu tema luule..."

20. V - 3. VI toimub Sakala t. 9 maja korterites "Kobarnäitus"

Index Scriptorium Estoniae

2005-01-01

Saab võtta osa 18 toas toimuvatest muusika- ja luuleüritustest ning vaadata Jussi Valtakari, Eeva-Kaisa Jäkkilä, Tarja Pitkaneni (Soome), Gudrun Hrönn Ragnarsdottiri (Island), Janna Holmstedti (Rootsi), Erki Kasemetsa, Priit Joala, Peeter Lauritsa, Mall Nukke, Jasper Zoova, Valev Seina, Mark Raidpere, Kirke Kangro, Merle Jäägeri, Andres Koorti ja Katja Koorti töid

Teadlased: Pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist / Marju Himma

Index Scriptorium Estoniae

Himma, Marju

2017-01-01

Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Selgitusi jagavad TLÜ Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeus ja SHARE uuringu projektijuht Tiina Tambaum

Ameerika bestsellerid jäid auhindadest ilma / Neeme Raud

Index Scriptorium Estoniae

Raud, Neeme, 1969-

1999-01-01

Ameerika Raamatukriitikute Ühenduse (National Book Critic Circle) aastapreemiad 1998: ilukirjandus - Alice Munro novellikogu "The love of a good woman"; tõsielukirjandus - Philip Gourevitchi raamat "We wish to inform you that tomorrow we will be killed with our families" (Rwanda 1994. a. massimõrvadest); biograafiad - Sylvia Nasari "A beautiful mind" geniaalsest matemaatikust John Forbes Nashist ; luule - Marie Ponsot' "Bird catcher".

Harrastusteatrite kirev pidu Koreas / Auri Jürna

Index Scriptorium Estoniae

Jürna, Auri

2007-01-01

Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Harrastusteatrite Liidu ehk AITA/IATA (International Amateur Theatre Association) teatrifestivalist. Mõningatest lavastustest: Bungeiza (Jaapan) Anton Tshehhovi "Abieluettepanek", Oliver (Rootsi) "Õnnelikud igavesti", Tempus Fugit (Saksamaa) "Väike must kala", Compendia Theatre Costellazione (Itaalia) "Narr", CIRK (Taani) "Tantsitud luule", De Facto Mimo (Tšehhi) "Groteska", Inside Hekneby (Norra) "Tapamaja oodates", Hugleikur and Leikfelag Kopavogs (Island) "Memento mori"

Las jääda ükski mets! / Ilme Loik-Pärnoja

Index Scriptorium Estoniae

Loik-Pärnoja, Ilme

2003-01-01

Tõrva loodusfestival algas 3. VIII näituste avamisega. Kirikus olid väljas Milvi Torimi akvarellid, Ilme Loigu (Pärnoja) õlimaalid, Luule Luuse haldjapildid, Reet Ohna minivitraažid ja Leonhard Lapini graafika, koolimajas - Laine Vettiku tikandid ja lapitööd, Peeter ja Rein Einasto loodusfotod, Aleksander Tulluse suuremõõdulised maalid. 8. VIII lillestuudio Florist korraldatud lillepeost. Toimus ka palju muusikalisi ülesastumisi

Смешение настроений в "Углах" / Ксения Репсон

Index Scriptorium Estoniae

Репсон, Ксения

2005-01-01

Pealinna kirjandusliku ühenduse "Углы" muusikaline luuleõhtu "Re-Start" Tallinna kohvikus Double Coffee. Esinevad internetilehekülje "Современная литература в Таллинне" looja P. I. Filimonov ja tema kaaskond: Sergei Trofimov, Nikita Dubrovin, Art Noir [Deniss Kuzmin], Ligija Tenina, Jevgeni Zolotorevski

Traspordiühenduse mõjust saarte majanduskeskkonnale / Enno Lend

Index Scriptorium Estoniae

Lend, Enno

2006-01-01

Autori hinnangul on saarte majanduskeskkonna arengus kaks vastandlikku eesmärki: saartele omase majanduskeskkonna ja miljööväärtuse säilitamine ning teiselt poolt sulandumine ja saartele omaste erisuste kadumine

Julia - teater ja tõelisus / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2006-01-01

W. Shakespeare'i "Romeo ja Julia" moderniseeritud versioon "Julia", lavastaja T. Ojasoo. Arvustus kirjut. etenduste põhjal, mis nähtud 26. okt. 2004, 3. veebr. ja 21. mail 2005. Kasut. kirjandus, lk. 113-114

Mõtisklusi noorima luule üle / Aivo Lõhmus

Index Scriptorium Estoniae

Lõhmus, Aivo, 1950-2005

2002-01-01

Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus, 1977, nr. 8, lk. 456-461. Kogumikust : Viis tüdrukut ja kaheksa poissi : valik "Noorte kirjandussündmusest '76" / koostanud V. Luik, J. Jõerüüt, M. Unt. Tallinn : Perioodika, 1977, (Loomingu raamatukogu) ja ajakirjas "Noorus" 1973-1976 ilmunud noorte luuletajate esmapublikatsioonidest

Endla teater 2006 : aasta omadramaturgiat / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2007-01-01

Andrus Kivirähki "Rehepapp" (lav. Priit Pedajas), Liisu Krassi/ Sandra Sillaotsa "Sõbrapäev" (juh. Enn Keerd), August Kitzbergi "Kauka jumal" (lav. Andres Noormets), Silvi Väljali/Kiti Põllu "Jussikese seitse sõpra" (lav. Piret Rauk), A. H. Tammsaare /Urmas Lennuki "Vargamäe kuningriik" (lav. Jaanus Rohumaa), Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma käes" (lav. Andres Noormets), Jaan Kruusvalli "Võikõllane üü" (lav. Enn Keerd), Friedebert Tuglase/Tiit Palu "Väike Illimar" (lav. Tiit Palu), Asrtid Reinla "Koduabiline" (lav. Tiit Palu), Jaan Kaplinski "Liblikas ja peegel" (lav. Madis Kalmet), Eva Koffi "Sabaga täht" (lav. Andres Noormets). Kasut. kirjandus lk. 39

Poola luule ime / Märt Väljataga

Index Scriptorium Estoniae

Väljataga, Märt, 1965-

2008-01-01

Arvustus: Rozewicz, Tadeusz. Alati fragment / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2007 ; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008 ; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008

Poola luule ime / Märt Väljataga

Index Scriptorium Estoniae

Väljataga, Märt, 1965-

2008-01-01

Rets. rmt. : Różewicz, Tadeusz. Alati fragment / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008

Pienten kansojen suuri kirjallisuus : kymmenen vuotta suomalais-ugrilaisten kansojen kirjallisuushistoriaa ja runoutta viroksi / Jaan Õispuu

Index Scriptorium Estoniae

Õispuu, Jaan

2006-01-01

Soome-ugri kirjanduse eestindamisest Arvo Valtoni eestvedamisel, ka Eva Vingiano de Pina Martinsi (Eva Toulouze) tõlkekogumikele kirjutatud mahukatest saatesõnadest. Ülevaade soome-ugri rahvaste kirjanduslugudest. Sarjast "Soome-ugri luuleklassika": "Enne koitu" (1996), "Kevadhommik" (2002), "Suvepäev" (2004). Soome-ugri naisluuletajate sarjast: "Neli mordvalannat" (1998), "Neli komilannat" (1998), "Neli marilannat" (1998), "Neli udmurditari" (2002). Sarjast "Väikeste rahvaste suur kirjandus": Ashaltshi Oki "Mu kullerkupud" (2005), "Hõbepaat" (udmurdi luule antoloogia, 2005)

Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry

OpenAIRE

Lauri Pilter

2016-01-01

Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandu...

Eestis toodetud ilu / Kristel Kirss

Index Scriptorium Estoniae

Kirss, Kristel, 1967-

2008-01-01

Valik Eesti väljapanekutest mais 2008 Eesti Näituste Pirita messikeskuses toimunud messilt "Interjöör 2008": OÜ Valley lammastega vaip ja mängumuruga tumbad (disainerid Ruth Vassel, Luule Aasma), istumispadjad (tekstiilikunstnikud Liisa Tomasberg, Liisa Kallam), kõlarid (disainer Aleksandr Gorodenkov, nahatükkidest tumba ja lastemööbel (disainer Ingeborg Ahlberg), iste "Põder" (disainer Sirli Ehari), OÜ Seos jonnipunn-tool (disainer Merike Rehepapp), OÜ Resvok lesimisase "Lazy" (disainer Tõnis Krik)

Oda brjutshnomu remnju : [luuletused] / Mats Traat ; lühibiograafia: Irina Belobrovtseva

Index Scriptorium Estoniae

Traat, Mats, 1936-

1999-01-01

Sisu: Oda brjutshnomu remnju ; Vazhnja ; Lebed ; Tartu, dekabr ; Pozdnije jagnjata ; Ultima Thule ; Poezija 1-2 / tlk. Svetlan Semenenko ; Utrennaja muzõka ; Lipovaja alleja ; Slova dlja zagovora ; Adrian Virginius 1706 ORH / tlk. Boris Baljasnõi ; Malev Suits (tsüklist "Haralsaskije zhizneopissanija") / tlk. V. Kalabugin. Orig.: Ood püksirihmale ; Kaalukoda ; Luik ; Detsember, Tartu ; Hilised talled ; Ultima Thule ; Luule 1-2 ; Hommikumuusika ; Adrian Virginius AD 1706 ; Malev Suits (tsüklist "Harala elulood")

Preemia maitseb paremini targa laitusest ja lolli kiitusest / Ilona Martson

Index Scriptorium Estoniae

Martson, Ilona, 1970-

2000-01-01

Lisa: Kirjanduspreemiad 2000. Proosa: Jaan Kaplinski, romaan "Silm" (Looming, 1999, 1-3). Mari Saat, romaan "Sinikõrguste tuultes..." (Looming, 1999, 10-11). Luulepreemia jäi välja andmata. Lastekirjandus: Ellen Niit, "Ühel viivul vikervalgel". Esseistika: Mihkel Mutt, artiklitekogu "Muti tabloid". Näitekirjandus:¡ Jaan Undusk, "Goodbye, Vienna (Gertrud)" (Vikerkaar, 1999, 8/9). Tõlked: Paul-Eerik Rummo, T. S. Elioti "Ahermaa ja teisi luuletusi" eestindus; venekeelse "Eesti luule antoloogia" tegijad Elviira Mihhailova ja Svetlan Semenenko

Lesnoi tsvetok : [luuletused] / Anna Haava ; lühibiograafia: O. K. [Oskar Kruus

Index Scriptorium Estoniae

Haava, Anna, pseud., 1864-1957

1999-01-01

Sisu: Lesnoi tsvetok 1-2 / tlk. Bronislav Kezhun ; Net, stih ne vetrõ navevajut / tlk. Nora Javorskaja ; Odin lish raz ljubov bõvajet / tlk. B. Kezhun ; "Zabotõ svoi shoronila..." / tlk. Marina Tervonen ; Sodom i Gomorra / tlk. V. Sokolov ; Oh, rodina ; Vetra, tshto mansardu moju produvali / tlk. Nora Javorskaja. Orig.: Nõmmelill 1-2 ; Ei tule luule tuulest ; Üks ainus kord ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Sina, Soodom ja Gomorra ; Oh kodumaa ; Kui puhus mu katusekambri tuul

Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele / Katrin Kalamees, Maritsa Lens

Index Scriptorium Estoniae

Kalamees, Katrin

2003-01-01

Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17

Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid / Vaapo Vaher

Index Scriptorium Estoniae

Vaher, Vaapo, 1945-

2003-01-01

Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9

Kuidas sertifitseerida kaupa, mis läheb Venemaale / Enno Aloe

Index Scriptorium Estoniae

Aloe, Enno

1995-01-01

Kommentaarid kohustuslikule sertifitseerimisele kuuluva Venemaale sisseveetava kauba sertifitseerimise kohta. Kinnitatud 15. sep. 1994. a., jõustunud 1. okt. 1994. a.; Lisa 1: Kohustuslikult sertifitseerimisele kuuluvate kaupade ja teenuste nimistu; Lisa 3: Rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid, millega Venemaa on ühinenud. Tõlkeallikas: Pravo i Ekonomika, 1994, Nr. 35

Saarte juurdepääsetavuse ja majandusarengu seosed / Enno Lend

Index Scriptorium Estoniae

Lend, Enno

2005-01-01

Lisaks transpordiühenduse nüüdisajastamisele tuleb Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ning tõstmiseks autori arvates tegeleda ka tehnoloogia- ja personaliinnovatsiooniga. Kaart. Skeemid. Diagrammid. Tabelid

Ka luule võib olla tantsitav / Aija Sakova

Index Scriptorium Estoniae

Sakova, Aija, 1980-

2005-01-01

21. ja 23. mail esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad spoken word-kirjandusüritustega "Poesie united". Osalevad Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann, Milo Martin, Ben Porter Lewis, Antoine Faure, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja fs

"Enda" piiride ületamisest luules / Jüri Talvet

Index Scriptorium Estoniae

Talvet, Jüri, 1945-

2001-01-01

Artikkel põhineb Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) 16. ülemaailmsel kongressil "Transitions and Transgressions in an Age of Multiculturalism" Pretorias 14. aug. 2000 peetud ettekandel

Director as Playwright in Postdramatic Theatre / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2007-01-01

Kirjutatud tekstide kasutamisest postdramaatilises teatris. Lavastajadramaturgia näiteina analüüsitakse Mati Undi kahte lavastust : Gaston Bachelard'i filosoofilisel esseel põhinev "Vaimude tund Kadrioru lossis" (Eesti Draamateater 2000) ja Peet Vallaku lühijutule toetuv "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (Von Krahli Teater 2003)

Sofi Oksase luule muutus Vanemuises teatrireaalsuseks / Andres Laasik

Index Scriptorium Estoniae

Laasik, Andres, 1960-2016

2010-01-01

18. septembril Vanemuise teatri väikeses majas esietendunud lavastusest "Puhastus", autor Sofi Oksanen, lavastaja Liisa Smith. Vaatluse all on sündmused Eesti lähiminevikust (1936-1992). "Puhastust" mängitakse Helsingis Kansallisteatteri laval kaks korda jaanuaris 2011

Два тома ошибок / Борис Тух

Index Scriptorium Estoniae

Тух, Борис, 1946-

2003-01-01

Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17

Milline/millised viimastel aastatel eesti keeles ilmunud ilukirjandusteos(ed) on pälvinud liiga vähe tähelepanu või jäänud ebaõiglaselt tähelepanuta? Miks võiks antud teos(t)ele rohkem tähelepanu juhtida? : [küsitlus] / Doris Kareva, Berk

Index Scriptorium Estoniae

2010-01-01

Nimetatakse konkreetseid teoseid, näiteks Berk Vaher kirjutab Andi Meistri romaanist "Valgus olematust aknast" (2009), Mihkel Mutt Marcin Świetlicki kriminaalromaanist "Kaksteist" (tlk. Hendrik Lindepuu, 2009), Aare Pilv, Eliina Kortsu luulekogust "Lööklaused murravad metsi" (2006), Jaak Tomberg Vahur Afanasjevi luulekogust "Katedraal Emajões" (2006), Birk Rohelend Siim Nurkliku näidendist "Kas ma olen nüüd elus" (2010), Igor Kotjuh Toomas Raudami proosapalast "Mees, kes kirjutas merd" (2006). Enim muretsetakse tõlkekirjanduse, eriti luule retseptsiooni puudumise pärast

Sisseminekuks : [luuletused] / Anna Haava ; [Impressioonid]: Viiu Härm

Index Scriptorium Estoniae

Haava, Anna, pseud., 1864-1957

2004-01-01

Sisu: Sisseminekuks ; Kartus ; Ööbikule ; Käokene, kuldalindu ; Mis sa tahad, kevade? ; Ei tule uni ; Hoia ennast; Tuksuv süda ; Sina oled kelm ; Hinge hellal' igatsusel' ; Kõik kallile ; Soov ; Unes nägin ; Võin ; Sinu silmad ; Sinu silmist pilk ; Kallis, sul on kuldne süda ; Sa kõige armsam mulle ; Oh võiksin ; Lill ; Nõmmelill ; Meie Mihkel ; Koidulale ; Ehitage rahukojad ; Emakeel ; Isamaja ; Väsinud ; Oh kuhu ma lähen? ; Ööbiku surm ; Ei saa mitte vaiki olla ; Ma olen näinud ; Südameta ; Sellepärast ; See oli ilusal õiekuul; Esimese lume ajal ; Mina vaat'sin muru pääle ; Ikka kurjalt sa mind vaatad ; Oh ma isegi ei tea ; Mis on luule paljalt sõnas? ; Oh oleksin ära surnud ; Lee ääres ; Sinu nimi ; Hoia vahest aken lahti ; Jumalaga jättes vaat'sid ; Ma laulan ; Ei oma õnne peita ; Küll oli ilus mu õieke ; Oh ära sa küsi ; Ei tule luule tuulest ; Köögis seisab ; Järv leegib eha paistel ; Sinu vanaema ; Nii ta on ; Tead küll, mu kuldkallis ; Ma lähen üle nõmme ; Lenda, lepatriinuke ; Vesi voolab, vesi kohab ; Üks ainus kord ; Oh kevade, oh õie-aeg ; Suur kontsert ; Kuupaistel ; Mets kohiseb ; Lind läks magama ; Kui sa tuled, too mull' lilli ; Sinilillekesed ; Ei ole sina minu ingel ; Ei mina õnne usu ; Viimast laulu ei saa laulda ; Kõige ilusam luule ; Üks on minul püham koda! ; Sa oled suurem kui su saatus ; Mu kodumaa, kus oled sa? ; Eest ära! ; Kui kandlekeeled katkevad ; Ma kõnnin koiduvalgel ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Kui ma sulle armas olen ; Kas tahad tulla minuga? ; Sa vaata ette, süda! ; Truus sõpruses ma tahan ; Su silmade sügavuses ; Siis mine! ; See oli siis ; Mu süda usub ; Sind teretame, kuldapäike ; Mind jumalaga jätsid ; Sääl kord kasvab kaunis kodu ; Me oleme põhjamaa lapsed ; Hilised lilled ; Sa küsid, kus mu kodu ; külm ; Sina vaikiv, sügav öö ; Ju õitsvad kõik hellerheinad ; Öösünges kohab ; Kui saaks mullegi kord kodu ; On püha mulle mu kodumaa muld ; Oma hind vaid vaba

Möödunud aasta olulisimad kirjandusteosed

Index Scriptorium Estoniae

2007-01-01

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominentide seas on Tiit Aleksejev, Nikolai Baturin, Jan Kaus, Peeter Sauter ja Mats Traat proosateoste eest, Vahur Afanasjev, Hasso Krull, Sven Kivisildnik, Mathura, Triin Soomets ja Indrek Ryytle luule eest, Jim Ashilevi, Andrus Kivirähk, Andrei Hvostov draamateoste eest ning Kristiina Kass, Andrus Kivirähk, Jaan Rannap, Üllar ja Rünno Saaremäe, Peeter Sauter lastekirjanduses. Vt. ka Eesti Ekspress, 8. veebr., lk. B11 ; Sirp, 9. veebr., lk. 8 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia : [kirjanduslisa], 17. veebr., lk. 3

Kiwa : Kiwanalüüs = Kiwanalysis / Elnara Taidre

Index Scriptorium Estoniae

Taidre, Elnara, 1983-

2007-01-01

Tegutsedes mitmes meediumis ja valdkonnas - tekstid (esseed, luule), visuaalne kunst (skulptuur, kehamaaling, maal, videod, performance, installatsioon) ja helikunst ning erinevad rollid kuraatori, toimetaja, modelli ja seltskonnategelasena, moodustavad need Kiwa loomingus kõik ühe terviku, kus üks teema väljendub eri vahendite kaudu. Kiwa puudutab paralleelselt nii subkultuure kui ka poliitilist kunsti, etendades oma ajastu antikangelast, kellel on tugevalt väljendunud automütoloogia, enese projitseerimine oma töödesse. Ta naudib kunstnikuna illusoorsust ja imaginaarsust, tema looming on kui labürint, mis on kui tema isiklik universum

Osobnjak na beregu morja - lutshsheje betonnoje strojenije 2003 goda / Enno Rebane

Index Scriptorium Estoniae

Rebane, Enno, 1964-

2004-01-01

2003. a. parim betoonehitis - arhitekt Emil Urbeli kavandatud eramu (projekteerija TA Konsult OÜ, betoonitööde teostaja Mapri Projekt OÜ). Eriauhinna arhitektuurse lahenduse eest sai Siiri Vallneri, Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi kavandatud Lasnamäe spordihoone (projekteerija TA Konsult OÜ, ehitasid Eesti Ehitus OÜ, AS E-Betoonelement - ka betoonisegu tarnija) ja betoonitehnoloogia eest AS E-Betoonelement Ekseko seafarmi sõnnikuhoidla eest Viljandimaal. IV betoonipäevast

Jumala ilmumine Pärnus. Vol. 2 : Luule / Arno Oja

Index Scriptorium Estoniae

Oja, Arno, 1950-

2016-01-01

Arvustus: Kressa, Kaarel. Vereurmarohumesi. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Salumaa, Priit. Viimased viisteist aastat. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Belials, Veiko. Sina ja vaikus ja pajud. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Kivisildnik. Liivlased ja saurused. Valuraamatu I köide. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011

Mõned sammud 2007. aasta eesti luule platool / Jan Kaus

Index Scriptorium Estoniae

Kaus, Jan, 1971-

2008-01-01

Ülevaade 2007. aasta eesti luulest. Käsitlemist leiavad järgmised autorid ja nende teosed: Eeva Park "Tulearm", Maarja Kangro "Tule mu koopasse, mateeria", Katrin Väli "Neli", Andra Teede "Saage üle", Merca "Narrivile", Doris Kareva "Lõige", Martin Oja "Pärastlõuna platoo", Kivisildnik "Torti ja aborti", Kivisildnik "Sumo", Timo Maran "Metsa pööramine", Lemming Nagel "Tahtetuse triumf", Aare Pilv "Näoline", Igor Kotjuh "Teises keeles", Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik", Neeme Põder "Kaktuste puiestee", Maria Lee "Äramõte"

Luulesõit kui bänditegemine : [reisikiri] / Igor Kotjuh

Index Scriptorium Estoniae

Kotjuh, Igor, 1978-

2011-01-01

Neli luuletajat, kes kirjutavad oma riigi vähemuskeeles, Rootsist saamikeelne Rose-Marie Huuva, Soomest rootsikeelne Agneta Enckell, Lätist liivikeelne Valts Ernštreits ja Eestist Igor Kotjuh tegid kirjandusliku tuuri viies linnas: Helsingis, Visbys, Stockholmis, Tallinnas ja Liepajas

Keerukas universum : mitmes keeles, luule omas ka / Mariliin Vassenin

Index Scriptorium Estoniae

Vassenin, Mariliin

2008-01-01

Arvustus: Kätlin, Kätlin, pseud. Üks pole ühtegi = One is none / Kätlin Kätlin ; [tõlkijad Mika Keränen ja Marina Tervonen ; illustratsioonid: Hanneleele Kaldmaa. Tallinn : Positive Projects], 2008

Kristiina Ehini ingliskeelne luule pälvis maineka preemia

Index Scriptorium Estoniae

2010-01-01

Luulekogu "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" pälvis The Poetry Book Society Recommended Translation preemia. Poetry Society annab välja ka inglise kõige mainekamat, T.S. Elioti luulepreemiat, mille sel aastal võitis Eesti juurtega Philip Gross

Pärnu "In graafika 2010" - allegooriad koomiksitest Wiiraltini / Siram

Index Scriptorium Estoniae

Siram, pseud., 1968-

2010-01-01

Prantsuse grupi Le Dernier Cri ja Soome rühmituse KutiKuti näitused Pärnu Kunstihallis kuni 31. 01. Eduard Wiiralti näitus Pärnu muuseumis kuni 31. 01. Toomas Kuusingu grand prix' pälvinud näitus ja Kursi koolkonna väljapanek Pärnu Kunstnike Majas kuni 2. veebruarini. Näitus "Respekt" (kuraatorid Marko Nautras, Tõnis Kenkmaa) Pärnu Linnagaleriis kuni 31. 01. Marko Nautrase "Mass" Pärnu Kontserdimajas kuni 31. jaanuarini. Näitus "Luul 2010" (kuraator Marian Kivila) Pärnu kolledžis kuni 31. jaanuarini. Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus (kuraator Sirje Eelma) Pärnu Teatrigaleriis kuni 28. veebruarini

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad

Index Scriptorium Estoniae

1998-01-01

Proosa : Toomas Vint. Lõppematu maastik (25 000 kr.). Luule : Kalju Lepik. Pihlakamarja rist (25 000 kr.). Laste- ja noorsookirjandus : Leelo Tungal ja Karel Korp. Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (15 000 ja 10 000 kr.). Esseistika : Ilmar Laaban. Marsyase nahk (25 000 kr.); Hasso Krull. Katkestuse kultuur (25 000 kr.). Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde : Maie-Merike Pau. Umberto Eco romaani 'Roosi nimi' tõlge itaalia keelest (12 500 kr.). Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde ('Via Estica') : Olga Nael (Rudneva). Karl Ristikivi romaanide 'Lohe hambad' ja 'Rõõmulaul' tõlked vene keelde (12 500 kr.).

Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2015-01-01

Ülevaade Esimesest maailmasõjast ajendatud ideede ja meeleolude jõudmisest eesti teatrisse, kaardistades tolleaegset eesti uuenduslikku teatrit, rõhuasetusega Hommikteatri tegevusele ning mõjule, mida see avaldas kutselistele teatritele

Kriitilisi märkmeid 1931. aasta luule puhul / Ants Oras

Index Scriptorium Estoniae

Oras, Ants, 1900-1982

2009-01-01

Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Erni Hiir "Kodutee", Henrik Visnapuu "Tuulesõel", Artur Adson "Pärlijõgi", Hendrik Adamson "Tõus ja mõõn", Betti Alver "Lugu valgest varesest"

Literary awards 2001 / Piret Viires

Index Scriptorium Estoniae

Viires, Piret, 1963-

2002-01-01

Riigi kultuuripreemia - Ain Kaalep (elutööpreemia) ; Haljand Udam (artiklikogu "Orienditeekond") ; Mati Unt (lavastuste eest Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Rakvere Teatris). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Ene Mihkelson (romaan "Ahasveeruse uni"). Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Mehis Heinsaar ("Härra Pauli kroonikad"), luule - Hasso Krull ("Kornukoopia"), esseistika - Jaan Puhvel ("Ulgvel ja umbes"), näitekirjandus - Jaan Kruusvall (näidend "Hullumeelne professor" kogumikust "Olen öösse eksind karjus"), lastekirjandus - Aino Pervik (Paula-sari), tõlge eesti keelde - Udo Uibo, tõlge eesti keelest - Guntars Godinsh, artiklipreemia - Toomas Haug, venekeelsete autorite kirjandusauhind - Larissa Vanejeva ("Liki"). B. Alveri kirjandusauhind - Mehis Heinsaar (jutukogu "Vanameeste näppaja"). F. Tuglase novelliauhind - Mehis Heinsaar ("Ilus Armin") ja Mats Traat ("Kohtupeegel")

Märts - kirjutajate lõikuskuu / Rein Veidemann

Index Scriptorium Estoniae

Veidemann, Rein, 1946-

2003-01-01

Kultuurkapitali kirjandusauhindadest ja nende saajatest. Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund"

Geographic List of Prime Contract Awards. Oct 1992-Sep 1993. FY 1993. (Barrington, Isld-Williamson, Texas). Part 11

Science.gov (United States)

1994-03-01

04N(I w Cto ACCA (A c U(n0 n (A 0n (A 00 0 0nu c u 1I (00.4N4u LA nLA Ln LALn co co -4.-4 .. () 4 -44 ) M I If (00 N4 w I 0000 0000 (0O(0 M) 0) N 0...lZ toz Ce>- M x Ix 0 w >- In 0 If Icc0w 1-’ 01l- 0 < 0- 1- >- La. Z on 1 mom 11 f6 -. .. in V) - 10o 1 U - in 1’) 0 u 1z I COON 11 0 LUUL 4 x U 4 U 0

Eesti saarte parvlaevaühendus : probleemid ja lahendused / Enno Lend, Aare-Maldus Uustalu

Index Scriptorium Estoniae

Lend, Enno, 1957-

2003-01-01

Eesti saarte laevaühenduse hetkeolukorrast ja kasutatavate reisi- ning parvlaevade vastavusest tänapäevasele teenindustasemele ning veonõuetele. Eesti suuremate saarte ülevaade. Tabelid. Graafikud. Diagramm

Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2009-01-01

Rolli mõistest, näitleja ja rolli vahekorrast, postdramaatilisest teatrist. Näiteid lavastustest "Perikles" (NO99), "12 tooli" (Rakvere teater), "Harmoonia" (Von Krahl), "Stalker" (NO99), "Hamletid" (Von Krahl) jt.

Kultuurkapitali kirjandusauhinnad jagatud

Index Scriptorium Estoniae

2003-01-01

Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas"), ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund". Vt. ka: Postimees, 7. märts, lk. 15 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia, 7. märts, lk. 20 ; Looming, 2003, nr. 4, lk. 632-633

Vanaheebrea luule poeetika, juhatuseks / Ancient Hebrew Poetry: An Introduction to Its Poetology

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Urmas Nõmmik

2016-01-01

Using all of the above-listed poetic elements and figures, the author analyses the poem Isaiah 24:6–13, which belongs to the Apocalypse of Isaiah in chapters 24–27 and can be parsed into two literary layers written by different scribal hands (bicola in vv. 6–7, 9–10, 12–13 and tricola in vv. 8 and 11. In its present form, the poem consists of four strophes (6, 7–9, 10–12, 13, but evidence suggests that it originally consisted only of two strophes, which were then divided into two sub-strophes of two bicola (6–7+9 and 10+12–13. This paper illustrates the extensive sound play, the complex network of keywords, and the patterns of anacrusis found within the poem. The synonymous verse type dominates, even in tricola, but within the poetic framework, extrapolative bicola prevail.

Money as the temptation and the ordeal of modern man / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2009-01-01

Jaan Tätte näidendist "Ristumine peateega, ehk, Muinasjutt kuldsest kalakesest" ("The highway crossing, or, The tale of a golden fish", tuntud ka pealkirjaga "Bungee jumping" ) ja Inga Ābele näidendist "Tumedad hirved" (The dark deer")

Iraagist naasnud Leo Kunnas : sõja nimi on sõda / Leo Kunnas ; interv. Enno Tammer

Index Scriptorium Estoniae

Kunnas, Leo, 1967-

2005-01-01

Iraagist naasnud kolonelleitnant vastab küsimustele, mis puudutavad Iraagi-missiooni ja selle pikendamist, Eesti kaitseväelaste osalemist missioonil ning Eesti riigipiiri rikkumisi Vene sõjalennukite poolt. Lisa: Kiirarvamus

Kaks mõrva ühes mesilasperes ehk laibarida ei tule / Lauri Tabur ; interv. Enno Tammer

Index Scriptorium Estoniae

Tabur, Lauri, 1974-

2005-01-01

Keskkriminaalpolitsei ülem vastab küsimustele, mis puudutavad Tallinna koolitüdruku Veronika Dari, eestikeelse allilma väidetava liidri Kalev Kure ning ärimees Kauri Koppeli mõrvu Tallinnas. Lisa: Kiirarvamus

Peaminister : Euroopa Liiduga ühinemise otsustab rahvas / Mart Laar ; interv. Dirk Koch, tõlk. Margus Enno

Index Scriptorium Estoniae

Laar, Mart, 1960-

2000-01-01

Ilmunud ka: Järva Teataja 17. okt. lk. 2. Eesti peaminister vastab Der Spiegeli küsimustele, mis puudutavad Eesti ühinemisläbirääkimisi EL-iga, Eesti rahva osast ühinemisotsuse langetamisel, Eesti soovist saada NATO liikmeks. Avaldatud lühendatult. Autor: Isamaaliit

Rupture and Continuity : how history and memory are represented on the stage / Luule Epner

Index Scriptorium Estoniae

Epner, Luule, 1953-

2007-01-01

Vaadeldakse ajalooteadvuse ja kollektiivse mälu kajastamist Eesti näidendites ja teatrilaval 1990ndatel aastatel ja 21. sajandi algul. Aluseks võetud Paul-Erik Rummo näidend "Valguse põik" (Viljandi Kultuurikolledzh 1993, lav. Lembit Peterson ja Ugala 1993, lav. Andres Noormets), Madis Kõivu "Tali" Oskar Lutsu ainetel (Vanemuine 1996, lav. Raivo Adlas) ja Mati Undi "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" samuti Lutsu ainetel (Eesti Draamateater 1988), Madis Kõivu "Stseene saja-aastasest sõjast" (Eesti Draamateater 1998, lav. Mikk Mikiver) ja Andrus Kivirähki "Helesinine vagun" (Ugala 2003, lav. Taago Tubin). Viited lk. 195-196

Water Seri raskused partnerite kanda. Tõehetk sel nädalal / Alyona Stadnik ; kommenteerinud Tõnis Kurrik, Enno Heringson

Index Scriptorium Estoniae

Stadnik, Alyona

2011-01-01

Sindi Vesi muutis kuu pärast riigihanke väljakuulutamist linna vee- ja kanalisatsioonitorustike hanke tingimust, täitmistagatise garantii tuleb esitada 28 päeva jooksul pärast lepingule allakirjutamist. Töid alustanud Water Ser Lääne-Eesti pole siiani garantiid esitanud. Vt. ka: Stadnik, Alyona. Water Ser esitas Sindi projektile garantiipaberi. Äripäev 26. mai, lk. 9

Uku Masingu luule arhailine kujundisüsteem / The Archaic Figurative System of Uku Masing’s

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Külliki Kuusk

2016-01-01

This paper illustrates the importance of the linguistic role of the ”I“ speech act in the interpretation of Masing’s poetic figures, including parallelism, and relies partially on pragmatics, since poetic figures in his poetry refer not only to the individual speech act of the here and now, but also to the subjective mythological reality of the ”I“ in an utterance. To describe a speech event in Masing’s poetry, one must first assume that his poetry is understood as a dialogical sensory or communication act. Secondly, when observing referentiality, one must assume that different levels of language use (i.e., the differentiation of Saussure’s langue and parole also exist, which influence the semantic understanding of the sentence and utterance level of his work. Until recently, the hidden and repetitive patterns in Masing’s work have largely gone unnoticed. To many, his poetic language consists of a lexicon known only to him. When considering the basis of his creative process, I find that conceptual theory of metaphor, a cognitive linguistic approach popularized in the 1980s, helps to make sense of his poetic language system and, additionally, to differentiate the archaic boreal mentality and mytho-poetic symbols containing universal cultural meaning. The current article primarily uses material from Masing’s 1930s body of work, but also references later periods when necessary. I will show how Masing’s creative conscious is based on image schema, which in turn are based on archaic mythological patterns. These patterns form a corresponding system of concept formation in the text. The primary goal of this analysis is to observe Masing’s body of work, regardless of genre, be it poetry or prose, fact or fiction. Although many critics have analyzed Masing’s linguistic and theological ideas, mostly drawing from his essays and articles, this paper’s author finds that Masing’s poetry and essays are not two separate phenomena, but rather originate from one cultural-philosophical foundation. The article starts by following Masing’s own three-step division of the evolution of culture/belief: primal symbiosis – analytical phase – new synthesis. These three steps are considered to be different aspects of the human mentality, and accordingly, can be used to differentiate conceptual metaphor as different degrees of the ”I“ identity. Masing’s metaphorical models are constructed from his poetic utterances and divided into two large groups. This article aims to explain how conceptual metaphor based on experience can be interpreted on a wider cultural level as well as how boreal spirituality gives rise to Masing’s poetic boreal identity.

Marie Underi luule : mõnest tõlkeprobleemist / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Ene-Reet Soovik

Index Scriptorium Estoniae

Lehiste, Ilse, 1922-2010

2000-01-01

Orig.: Marie Under's poetry: some problems of translation. Varem ilmunud: Lituanus, 1983, nr. 3. Kaasautor: Rimvydas Shilbajoris. M. Underi luuletuse "Täiskuu" tekst eesti k., tõlge inglise keelde (tlk. I. Lehiste) ja reaalune tõlge inglise keelde, lk. 256-260

Türgi luule. Kahekümnenda sajandi esimene pool : [järelsõna] / Andres Ehin

Index Scriptorium Estoniae

Ehin, Andres, 1940-2011

1997-01-01

Autorid: Ahmet Hasim, Nazim Hikmet Ran, Ercüment Behzat Lav, Cahit Sitki Taranci, Necip Fazil Kisakürek, Fazil Hüsnü Daglarca, Orhan Veli Kanik, Oktay Rifat, Melih Cevdet Anday, Cahit Kulebi, Ahmet Arif, Turgut Uyar

Rütm etteloetud lausetes ja loetud luules / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

Index Scriptorium Estoniae

Lehiste, Ilse, 1922-2010

2000-01-01

Orig.: Rhytm in spoken sentences and read poetry. Varem ilmunud: Phonologica 1984: Proceedings of the V International Phonology Meeting, Eisenstadt, June 25-28, 1984. London : Cambridge University Press, 1987

Uudised : Andresepäev eesti muusikaga. Esitleti Piazzolla plaati. Eesti luule esimene CD / Raili Sule

Index Scriptorium Estoniae

Sule, Raili, 1944-

2000-01-01

A. Marguste autorikontserdist sarjas "Eesti heliloojad talveaias" 30. nov. Argentiina restoranis esitleti CD-plaati "Tango King Astor Piazzolla". 9. dets. esitleti rahvusraamatukogus uut CD-plaati eesti luulest ja muusikast "Maa meis ja maa maailmas"

Literary awards 2003 / Piret Viires

Index Scriptorium Estoniae

Viires, Piret, 1963-

2004-01-01

Riigi kultuuripreemia - Vello Salo (elutööpreemia) ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Toomas Liiv ("Luuletused 1968-2002") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Nikolai Baturin ("Kentaur"), luule - Asko Künnap ("Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)"), esseistika - Toomas Raudam ("Teie"), näitekirjandus - Mati Unt ("Vend Antigone, ema Oidipus", "Stiil, ehk, Mis on maailma nimi", "Kärbeste saar"), lastekirjandus - Katrin Reimus ("Haldjatants"), tõlge eesti keelde - Jaak Rähesoo (J. Joyce'i "Kunstniku noorpõlve portree" ja "Pagulaste" tõlked), tõlge eesti keelest - Eric Dickens (J. Krossi "Paigallennu" tõlge), artiklipreemia - Arne Merilai (järelsõna antoloogiale "Eesti ballaad"), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Marina Tervonen (luulekogu "Ületamine") ; B. Alveri kirjandusauhind - Erkki Luuk ("Ornitoloogi pealehakkamine") ; F. Tuglase novelliauhind - Lauri Pilter ("Teisik"), Ilmar Jaks (novell "Armer Adolf" ja novellikogu "Pimedus") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Rein Veidemann ("Lastekodu") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Eeva Park ("Lõks lõpmatuses") ; Nukitsa auhind - Janno Põldma ja Heiki Ernits ("Lepatriinude jõulud") ; K. E. Söödi nim. lasteluulepreemia - Jaanus Vaiksoo (luulekogu "Kellassepaproua") ; Eesti Raudtee ja Sirbi kirjandusauhind - Andres Vanapa ("Päti vile") ja Kristiina Ehin ("Simunapäev")

Sillaraamatutest Soome poolt vaadates : ¡ Aino Kallas ja Urho Kekkonen / Sirje Olesk

Index Scriptorium Estoniae

Olesk, Sirje, 1954-

2007-01-01

Soome ja Eesti kultuuri- kirjandussuhetest läbi aja. Aino Kallase ja Krohnide kohta ilmunud uurimustest: Kukku Melkas. Historia halu ja Hedon käärme Aino Kallaksen tuotannossa (2006) ; Maarit Leskelä-Kärki. Kirjoittaen maailmassa. Krohnien sisarat ja kirjallinen elämä (2006); Pertti Lassila. Ihanteiden isänmaa. Julius Krohnin romanttinen fennomania ja kirjallisuus (2004). Eesti-Soome ühiste kirjandusseminaride kogumikest: Võimu võrgud ja vaimu kavalus = Vallan verkot ja hengen neurokkuus (1994); Mõtle luulest = Luule runosta (1996); Taasleitud aeg = Kadonneen ajan arvoitus (2000); Kaks teed kaasaega = Kaksi tietä nykyisyyteen (1999); Viron kirjallisuus vuosituhannen vahteessa. Postmodernia ja modernia (2000); Ametlik poliitika, mitteametlik suhtlemine. Soome ja Eesti suhete pöördekohti 1860-1991 = Virallista politiikkaa - epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860-1991 (1997); Soome ja Eesti. Koos ja eraldi = Suomi ja Viro. Yhdessä ja erikseen (1998); Hingesild = Sielunsilta (1998); Tartu = Tartto. Kirjailijan kaupunki (2003); Eesti. Mõisate, kirikute ja lilleväljade maa = Viro. Kartanoiden, kirkkojen ja kukkaketojen maa (2004)

Isast põlvnemise õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis : [bakalaureusetöö] / Maris Kask ; Akadeemia Nord, õigusteaduskond ; juhendaja: Enno Oidermaa

Index Scriptorium Estoniae

Kask, Maris

2006-01-01

Perekonnaõiguse arengust ning põlvnemise õiguslikust regulatsiooniste Eesti Vabariigi territooriumil, põlvnemise õiguslik regulatsioon perekonnaseaduse järgi, õiguslikke probleeme isast põlvnemise regulatsioonis

Kohapärimuslik luule nädalalehes Das Inland / Die Sagendichtung in der Wochenschrift Das Inland

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Liina Lukas

2012-01-01

Full Text Available Das spätromantische Interesse für Ortsüberlieferungen, angeregt von den “Deutschen Sagen” (1816–1818 der Brüder Grimm, blühte im Baltikum in den 1830er und 1840er Jahren auf und gipfelte – im estnischen Sprachgebiet – in der zweisprachigen Ausgabe des estnischen Nationalepos “Kalevipoeg” / “Kalew’s Sohn” (1857–1861, dem Friedrich Reinhold Kreutzwald seine Endgestalt gab, aber das von mehreren Sammlern und Bearbeitern geprägt wurde. Literarische Bearbeitungen von Volkssagen fanden schnell ihren Weg in Zeitungen und Zeitschriften, in Gedichtbände und Anthologien – oft in modischer Balladenform, die dem mythisch-romantischen Inhalt der Volkssage am besten zu entsprechen schien. Die Blütezeit der Sagendichtung im Baltikum sind die 1840er Jahre, als vor allem in der Zeitschrift „Das Inland“ mehrere dichterischen Bearbeitungen estnischer und lettischer Volkssagen erschienen (von Heinrich Blindner, Otto Dreistern, Eduard Pabst, Minna von Mädler, Theodor Rutenberg, Robert Falck, P. Otto u. a. 1845 erschien hier das nach einer Sage von Friedrich Robert Faehlmann verfasste Gedicht „Koit und Hämarik / Morgenroth und Abendroth“ von Minna von Mädler – fünf Jahre vor der Fassung von Friedrich Reinhold Kreutzwalds estnischsprachiger Ballade „Koit ja Hämarik“. Zwischen 1831 und 1836 verfasste Friedrich Reinhold Kreutzwald seine deutschsprachigen Balladen, von denen „Die Belagerung von Bewerin im Jahre 1207“ 1846 im „Inland“ gedruckt wurde. Das Jahr 1846 kann als „Balladenjahr“ der Zeitschrift bezeichnet werden. Die eigentliche Domäne der deutschbaltischen (lyro-epischen Dichtung ist die historische Ballade, die fußend auf baltischen Chroniken und Familiengeschichten zumeist von Ruinen alter Schlösser und den sie einst bewohnenden historischen Personen und deren Heldentaten berichtet. Doch schon im Jahre 1847 kann man im Inland die Kritik gegenüber diesem Balladenboom vernehmen, u.a. mit dem Argument, dass die livländische Geschichte zu wenig Großartiges für einen Dichter böte. Zur stofflichen Erweiterung bot sich das estnische und lettische Sagengut an – eine Fundgrube von Motiven, aus der man sich nach dem Zeitgeschmack frei bedienen konnte. Dieser Adaptionsdrang regt seinerseits estnische Literatur an, die ihren Weg im Strome der deutschbaltischen Lyroepik findet. Der estnisch-deutsche Kulturtransfer ist nie intensiver gewesen als in dieser Balladenära.

Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules / The Concept of Home in Jaan Kaplinski’s Poetry

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Ene-Reet Soovik

2013-12-01

Full Text Available The article focuses on the evolution of the concept of home in the poetry of Jaan Kaplinski, one of the internationally most acclaimed Estonian poets. The discussion draws on the understanding of the notion of home emerging in the classic works of the phenomenologically inclined human geographers Edward Relph and Yi-Fu Tuan, as well as the influential French philosopher Gaston Bachelard. Kaplinski’s early poetry features lonely wanderers who have been cast into the world; their being on the road is eternal with no points of security or attachment. Such poetry tends to be a poetry of homelessness that accepts the lack of the feeling of being at home. If the concept of home does appear, it is an abstract rather than a denoted space that can be experienced with the senses in an unmediated way.* This is connected with the human condition – being cast into the world in a state of existentialist alienation, the acknowledgement of which is the only way of creating a certain sense of belonging and fellow feeling with other people. It is difficult to differentiate between the feelings of being at home or in non-home in Kaplinski’s early poetry, which thus often features what might be termed as existentialist homes. For Bachelard, a home provides one with a sense of security, which the phenomenologist sees as being connected with one’s childhood home. When homes related to particular buildings appear in Kaplinski’s verse, these do not guarantee such security. They are perishable, crumbling houses that may disappear, particularly in a fire like that which consumed the centre of Tartu, the poet’s childhood home town, during WWII. Yet the texts that feature such an understanding of home become more dependent on bodily memory, on an actual reliving of space. The home that is retrospectively connected with the past may replace the more abstract existentialist home, but is no source of security, serving as an ephemeral home. However, Kaplinski’s poetic homes gradually develop the quality of being inhabited, appearing as nodes of lived relationships between people – interpersonal homes. Family members whose space is such a home, are now related to a certain location where the home space has developed around them. In addition to being the result of intimate relationships within a family, such a home that occupies a particular place requires permanent engagement and care to make it retain the quality of an intimate space; it needs to be inhabited and maintained. When a home acquires boundaries as a place, it is necessarily surrounded by non-place, an undivided space offering a plethora of possibilities for movement and travel, being away from home and the possibility of returning, particularly of returning to the second home in the country, experienced as authentic and intimate in Kaplinski’s verse. The house, the shell of the home, now becomes established with a certainty that allows leaving it without the sense of it disappearing. While the poet occasionally still contemplates [or, “reflects on”] being an exile in Estonia, his father having been originally from Poland, and thus questions the sense of rootedness connected with the concept of home, the real home is still defined by the presence of children rather than by ancestors. Kaplinski’s poetry moves towards a dialectic of home and homelessness, reminiscent of Bachelard’s dialectic of the internal and the external. The dialectic home finds a continuation in the internalised home that does not require descriptions or, for that matter, even mention, for its existence is so self-evident. Home as a self-evident starting point, a place from which the poetry originates, is rather more characteristic of the poet’s later work that has moved towards the Relphian state of existential insideness. While a strict periodisaton of the evolution of the concept of home in Kaplinski’s poetry may not be feasible, it still manifests a general tendency of movement towards a stronger sense of being at home in a particular place, a greater intimacy and acceptance.

Mined-out land

International Nuclear Information System (INIS)

Reinsalu, Enno; Toomik, Arvi; Valgma, Ingo

2002-01-01

Estonian mineral resources are deposited in low depth and mining fields are large, therefore vast areas are affected by mining. There are at least 800 deposits with total area of 6,000 km 2 and about the same number of underground mines, surface mines, peat fields, quarries, and sand and gravel pits. The deposits cover more than 10% of Estonian mainland. The total area of operating mine claims exceeds 150 km 2 that makes 0.3 % of Estonian area. The book is written mainly for the people who are living or acting in the area influenced by mining. The observations and research could benefit those who are interested in geography and environment, who follow formation and look of mined-out landscapes. The book contains also warnings for careless people on and under the surface of the mined-out land. Part of the book contains results of the research made in 1968-1993 by the first two authors working at the Estonian branch of A.Skochinsky Institute of Mining. Since 1990, Arvi Toomik continued this study at the Northeastern section of the Institute of Ecology of Tallinn Pedagogical University. Enno Reinsalu studied aftereffects of mining at the Mining Department of Tallinn Technical University from 1998 to 2000. Geographical Information System for Mining was studied by Ingo Valgma within his doctoral dissertation, and this book is one of the applications of his study

Traditsiooniliselt ja pluralistlikult / Epp Annus

Index Scriptorium Estoniae

Annus, Epp, 1969-

1996-01-01

Nüpli kevadkool (seminari 'Traditsioon ja pluralism' järg põhirõhuga kirjandusloole), korraldajateks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikooli eesti kirjandusloo uurimisgrupp. Ettekanded: Loone Ots. Kuninganna jalad ehk Non sciunt, se scient. Eesti kirjandust välistudengitele; Kristi Metste. Tubli pioneer Kampmaa; Peep Ehasalu. 'Kiired' ja soomlased; Sirje Olesk. Kodu- ja väliseesti kahekõne 1950.-1960. aastatel; Marin Laak. Kriitikateos kirjandusloos : näide 1924. aastast (Valmar Adamsi arvustus Jaan Kärneri romaani 'Bianka ja Ruth' puhul); Ene-Reet Soovik. Koed, põimed ja takerdused : Ants Orase tõlkekriitikast ja -praktikast; Epp Annus. Anakroonilised võitlused romaanis 'Tõde ja õigus'; Luule Epner. Kahe 'Libahundi' vahel : draama ja teater 1960.-70ndate vahetusel, põikega proosasse; Toomas Liivamägi. Mõned vulgariseeringud (20. sajandi modernism energia jäävuse seadusest lähtudes); Toomas Muru. Paabeli torn ja Gooti katedraal; Aare Pilv. Kirjandusloolisus kui hoiak; Indrek Särg - Sven Kivisildnik. Eesti gayluule järjekordne algus; Rutt Hinrikus. Reed Morn, andekas parasiit; Kajar Pruul. Ühe kunstiteose analüüs (Sven Kivisildniku luuletus 'Eesti Nõukogude Kirjanike Liit'); Ele Süvalep. Modernist Jaan Oks

Mõtteid ingliskeelse Juhan Liivi luulevalimiku ja nüüdisaja eesti luule antoloogia ilmumise puhul / Lauri Pilter

Index Scriptorium Estoniae

Pilter, Lauri, 1971-

2013-01-01

Arvustus: Juhan Liiv. Snow drifts, I sing: selected poems / edited by Jüri Talvet ; translated from the Estonian by Jüri Talvet and H. L. Hix. Toronto : Guernica, 2013 ; Contemporary Estonian poetry : a Baltic anthology / edited by Inara Cedrins. New Orleans : UNO Press, 2013. (The engaged writers series)

Ehitusmaavarad ümber puhkes poliitiline kemplemine. Ettevõtjad loodavad kindlust tuleviku ees / Ain Alvela ; kommenteerinud Veljo Haube ja Enno Reinsalu

Index Scriptorium Estoniae

Alvela, Ain, 1967-

2011-01-01

Valitsus on kinnitanud ehitusmaavarade arengukava aastani 2020 ja sinna on sisse kirjutatud ka Nabala karstiala lubjakivivarud, kuigi enne 6. märtsil toimunud parlamendivalimisi oli lubatud, et need jäetakse arengukavast välja. Tõstetakse ka ressursitasusid

Literary awards 2002 / Piret Viires

Index Scriptorium Estoniae

Viires, Piret, 1963-

2003-01-01

Riigi kultuuripreemia - Hando Runnel (elutööpreemia) ; Balti Assamblee kirjandusauhind - Jaan Tätte ("Sild" ja "Palju õnne argipäevaks") ; A. H. Tammsaare nim. romaaniauhind - Andrus Kivirähk ("Rehepapp") ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Aleksander Suuman ("Tondihobu tõugud vetikatega") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt"), luule - Karl Martin Sinijärv ("Artutart & 39"), esseistika - Peeter Mudist ("Ratsukäik"), näitekirjandus - Vaino Vahing ("Mängud ja kõnelused"), lastekirjandus - Heino Kiik ("Kuresaapad"), tõlge eesti keelde - Mati Sirkel (Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel" tõlge), tõlge eesti keelest - Antoine Chalvin (Jaan Kaplinski "Le désir de la pousicre" tõlge), artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu ("Kui... Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Mihhail Veller (viimase 10 aasta proosaloomingu eest) ; B. Alveri kirjandusauhind - Leo Kunnas ("Sõdurjumala teener") ja Ülar Ploom ("Üks ja kogu"); 2002. a. romaanivõistluse võitja - Nikolai Baturin ("Kentaur") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Elem Treier ("Tammsaare elu härra Hansenina") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Doris Kareva ("Mandragora") ; F. Tuglase novelliauhind - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt", Looming, 2002, nr. 1) ja Jaan Undusk ("Armastus raamatu vastu", ilmus kogumikus "Puudutus"); Juhan Liivi luuleauhind - Andres Ehin (luuletus "sügaval maa all elavad...", Looming, 2002, nr. 4)

"Mind the gap" : impersonaalsusest ja personaalsusest fs-i luules (teiste eesti luuletajate kontekstis) / Aare Pilv ; inglise keelest tlk. Silver Rattasepp

Index Scriptorium Estoniae

Pilv, Aare, 1976-

2007-01-01

Artikli aluseks on ingliskeelne ettekanne Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril "Turn of the Century, Turns in Literature II : Estonian and Latvian Literature in the European Context at the Turn of the 20th/21st Centuries" Viinistus 22.-23. mail 2007

Ülev ei Kivisildniku luules. Üks lugemisviis. The Sublime „No” in Kivisildnik’s Poetry: A Way of Reading

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Leo Luks

2012-04-01

Full Text Available This article aims toward a phenomenological interpretation of the unmediated experience of reading Sven Kivisildnik’s poetry. As the basic theoretical thesis of the article, I assert that there is always an inherent negativity in the feeling of the sublime, since this feeling is caused by unrepresentable experience. Likewise, I claim that this negativity is not merely a lack in aesthetic representation, but that it has deep ontological meaning in itself. I make connections between the inherent negativity in the feeling of the sublime and the concept of failure of linguistic utterance worked out by Jaan Undusk, Jaak Tomberg and Jüri Lipping. I come to the conclusion that the „no” in the feeling of sublimity is given to us in unmediated form. The practical (or applied intention of this article is to show that the dominant sociocentric interpretation of Kivisildnik’s poetry is one-sided and limiting. From the theoretical positions I have worked out, I outline the fundamental motifs of Kivisildnik’s poetry, and by means of examples drawn from the text, demonstrate how the „no” of the sublime is found there. I come to the conclusion that the dominant direction in Kivisildnik’s poetry is destruction. The article consists of an introduction, five sections, and a summary. In the first section („Approaches”, I briefly introduce the phenomenological approach. My position is that the work is always created during the act of reading, as the outcome of the union of text and reader. However, I leave the reader as subject open to definition, leaving it to drift as it were, since I am sceptical about the possibility of defining the subject. I do not claim that the sublime is the only possible conceptual framework for understanding poetry; rather, I consider the sublime as one proper theoretical metaphor for conceptualizing personal experience of reading. In the second section of the article („Defining poetry”, I make use of Rein Raud’s distinctions to provide a preliminary definition of poetry, as located between cognition-centred, grammar-centred, and sociocentric approaches. Due to my phenomenological leanings, I am inclined toward the cognition-centred approach. Next, I discuss the difference between poetry and prose, using Maurice Blanchot’s interpretation of the two slopes of literature. In the rest of the article I focus on the second of these slopes, the one that reaches outward from the world of literature – that is, on poetry. The third section („The Dissolution of the Sublime in Failure”, I rebound from the positions of Undusk, Tomberg, and Lipping, according to whom utterance is unavoidably failure, and that the main goal of the aesthetic text is a drive toward silence. I connect the experience of hearing the silence within utterance with the concept of the sublime, using as bridging concepts Immanuel Kant’s classic definition of the sublime and the subsequent development of this idea by Jean-François Lyotard. According to Lyotard, the general purpose o modern art is striving toward negative representation, that is, toward the avoidance of representation. In the fourth section („Ontological Excursus: The Sublime (NoThing?”, I use Rodolphe Gasché’s arguments to critique Lyotard’s fundamental ontological position, according to which the universe of the phrase is all-encompassing (and contains silence, and something is always happening. According to Gasché’s interpretation – with which I concur, there is within the sublime of non-representability the possibility of non-being as the final phrase. I go on to deepen the latter possibility using Martin Heidegger’s discussion of the unmediated experience of no-thing in anxiety. In order to emphasize the processuality of this possibility, in the following line of reasoning I abandon the concept of no-thing in favour of the more ambiguous „no”. The fifth section („Poetry’s ways of „no”-ing”, I distinguish between three possible types of no-ing poetry, without pretending to any comprehensiveness in this list: metaphysical poetry; poetry that is undergoing weakening or decline, and the poetry of destruction. I then discuss the poetry of Kivisildnik in the framework of this typology, and come to the conclusion that for Kivisildnik, what dominates is the poetry of destruction. In the sixth section, („Great viperous lines...”, I briefly consider the three key motifs of Kivisildnik’s sublime poetry of destruction: terror, abortion, and Estonia as an empty signifier. In the concluding section I demonstrate that the question raised by postmodern art – what is art? is also relevant to Kivisildnik’s poetry. I examine four stylistic figures through which Kivisildnik’s poetry falls into essential uncertainty: mechanicalness, the dispersal of authorship, the turning-into-itself of poetry, and the text’s transmissions into emptiness.

Arnold Rüütel: meie küla käis käest kätte / Arnold Rüütel ; intervjueerinud Enno Tammer

Index Scriptorium Estoniae

Rüütel, Arnold, 1928-

2005-01-01

President Arnold Rüütel Teise maailmasõjaga seotud mälestustest, Molotov-Ribbentropi paktist, Moskvas võidupüha tähistamisel mitteosalemise põhjustest ja 2006. a. presidendivalimistel osalemisest

2008. aasta tõlkeilukirjandus / Kätlin Kaldmaa

Index Scriptorium Estoniae

Kaldmaa, Kätlin, 1970-

2009-01-01

Ülevaade 2008. aastal Eestis ilmunud tõlkeilukirjandusest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende teoseid: Margaret Atwood "Ebakõlad", William Faulkner "Absalom! Absalom!", Cormac McCarthy "Tee", Halldór Laxness "Islandi kell", T. H. White "Kunagine ja tulevane kuningas", Guillermo Martínez "Märkamatud mõrvad", Charlotte Weitze "Pimeduse pärusmaa", Daniel Kehlmann "Maailma mõõtmine", Milorad Pavić "Tuule sisemine pool, ehk, Romaan Herost ja Leandrosest", Michel Houellebecq "Elementaarosakesed", Marguerite Duras "Põhja-Hiina armuke", Haruki Murakami "Kafka mererannas", Anne Birkefeldt Radge "Berliini paplid", "Erakvähid" ja "Rohelised aasad", Linn Ullmann "Õnnistatud laps", Lars Saabye Christensen "Modell", Jon Fosse "See on Ales", Peter Høeg "Vaikne tüdruk", Leena Krohn "Matemaatilised olendid", Käbi Laretei "Kuhu kadus kõik see armastus?", E. M. Forster "Teekond Indiasse", Rudyard Kipling "Lispeth", Asha Miró ja Anna Soler-Pont "Sandlipuu jäljed", Khaled Hosseini "Lohejooksja", Billy Collins "Allegooria surm", Wisława Szymborska "Oma aja lapsed", Zbigniew Herbert "Valitud luuletused", Carlos Vitale "Kohaühtsus", Jüri Talvet (koostaja) "Ameerika luule antoloogia", Marjane Satrapi "Persepolis", Hergé "Sinine lootos" ja "Vaarao sigar", Sinikka Nopola "Risto Räppar ja kohutav vorst" ja "Risto Räppar ja viimane hoiatus", Espen Fyksen ja Øyvind Rune Stålen "Elias, väike päästekaater", Hannu Mäkelä "Miisa uus pere", Timo Parvela "Kiigelaud", Nick Hornby "Maoli", Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud", Milan Kundera "Eesriie", Georges Perec "Mõelda/liigitada ja teisi tekste"

Eesti luule ja poeetika tagasivaates : vestlus Vincent B. Leitchiga / Vincent B Leitch ; küsitles [ja tõlkis ning eessõna:] Anne Lange

Index Scriptorium Estoniae

Leitch, Vincent B

2002-01-01

V. B. Leitch oli ilmumata jäänud koguteose "The poetry of Estonia: essays in comparative analysis" toimetaja. Kogumikus oleks ilmunud Yale'i ülikoolis peamiselt 1960. a-tel peetud ettekanded eesti luulest. Loengud korraldas Aleksis Rannit. V. B. Leitch meenutab ka Ants Orast, kes oli tema doktoritöö juhendaja Florida ülikoolis

Metafora i (giperëkstensija

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Radić Jovanka

2008-01-01

Full Text Available (ruski Termin 'ëkstensija' imeet gorazdo bolee opredelennoe značenie po sravneniju s terminom metafora: ëkstensija podrazumevaet sposobnost' vyraženija (obyčno leksičeski zavisimogo slova k rasšireniju i vyraženiju svojstv predmetov, kotorye nastol'ko različny po svoej prirode, čto isključena vsjakaja vozmožnost' podobija ljubogo iz ih svojstv (ide čovek, ~ paun, ~ lav, ~ ekser, ~ voda; meka maca, ~ igračka, ~ bunda, meke papuče meko krzno, meka kruška, ~ voda, i t. p. Ëkstensija, v ukazannom značenii svjazana s giperëkstensiej, a takže s metaforoj ne po analogii, t. e. s pervymi tremja 'vidami' metafory, vydelennymi v 'Poëtike' Aristotelja ('perenesenie naimenovanija s odnogo predmeta na drugoj, pričem ili s roda na vid, ili s vida na rod, ili s vida na vid'. Različie meždu (1 poëtičeskoj metaforoj ('ukrašenie', 'stilističeskaja figura', zamečaemoj potomu, čto ona osnovyvaetsja na sbliženii dvuh ponjatij po analogii i tem samym 'soobščaet novoe znanie' ili 'živo predstavljaet vešč'', i (2 metaforoj ne po analogii t. e. perenosom naimenovanija, kotoryj neograničenno i nezametno rasširjaetsja, t. k. on ne osnovan na ustanovlenii svjazej po analogii meždu predmetami (ponjatijnaja metafora - aspekt, kotoryj do nedavnego vremeni vključalsja v termin polisemija, - možno dostatočno točno oboznačit' pri pomošči terminov intensivnaja i ëkstensivnaja metafora, sostavljajuščih oppoziciju. Takim obrazom, možno govorit' ob ëkstensivnoj metafore, kotoraja razvivaetsja v širinu i nezametna, i ob intensivnoj metafore, kotoraja zamečaetsja, t. k. razvivaetsja ne v širinu, a v glubinu.

Meistrist epigooniks, epigoonist ikooniks: Jakob Liivi luule retseptsioonist. From Master to Epigone, from Epigone to Ikon: On the Reception of Jakob Liiv’s Poetry

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Pille-Riin Larm

2012-04-01

Full Text Available Jakob Liiv (1859-1930 is an Estonian writer whom most academic literary histories and encyclopedias classify in the late-romantic, so-called epigonic literary movement of the end of the 19th century. In actuality, however, Liiv’s oeuvre took shape over a significantly longer period of time, and was quite heterogeneous with respect to genre. This article sets out to approach a single, albeit the largest segment of Liiv’s oeuvre-- the reception of his poetry, which is also the aspect most fraught with prejudice. An overview is given of the criticism of the author’s poetry, both in the latter part of the era of national awakening and thereafter. On the basis of the criticism of Liiv’s poetry in his own time, one can make the general observation that the key words in the critical literature of the 1880s and 1890s were the author, the concept of plagiarism, thematic choice, the social dimension of representation, the nationalist quality of literature, the criterion of the beauty of language, and questions of form. The question of the aesthetic value of literature is simply not raised at all. In the context of the era of russification, the primary task of literature was to preserve Estonian national consciousness. Thus it is to be expected that – particularly in poetry – epigones continued reproducing the moods of the era of national awakening. In this context Liiv is a beloved author, whose poems correspond to the image of the right kind of literature, and who by means of his allegorical songs also dares to broach contemporary public issues. During the social unrest that struck the Russian czarist empire in 1905, political censorship was relaxed and the old ideals of the readership were shattered. In the context of the revolution and the renewal of language and art fostered by the Young Estonia movement, Liiv was more and more often criticized for his emotional tepidity, outworn vocabulary, and played-out themes, but this was nevertheless not the attitude of the majority. It seems that at the beginning of the 20th century Estonian literary thought diverged into many ambiguously delineated directions. At any rate, Liiv soon disappeared from view in the literary public for many years, returning to the purview of readers only on specific occasions. As time went on, Liiv increasingly became a kind of icon of the post-national awakening period. During the years of the Estonian republic, in the volume of selected poems published in honor of the writer’s 70th birthday (1929, Liiv is raised once again to a position of honor as a patriotic poet, and voices unite to praise his achievements in advancing the language and literary form. With the publication of his memoirs (1936 and posthumously in 1938, the writer is strongly tied to his own generation. Liiv’s oeuvre becomes a sign. However, once Liiv’s iconic position is securely established, his newer poetic works are finally rediscovered. Distance in time favoured new and original discussions of Liiv’s poetry: if up till then Liiv had been regarded first and foremost as a poet of the fatherland and the time, as a poet of thought and feeling, now his nature poetry is discovered, in all its suggestiveness, emotionality, and tension. This study of the reception history of Liiv’s poetry has shown how, in the course of changes in the times and the literary taste of the readership, a master becomes an epigone, and an epigone is turned into an icon. The reception of Liiv’s poetry reflects the contradictions underlying the understanding of Estonian literature, and the development of its interpretation over time.

LA PSICOLOGIA PARAGUAYA REPRESENTADA EN LA PSICOLOGIA DE JAMES O. WHITTAKER Y SANDRA J. WHITTAKER

Directory of Open Access Journals (Sweden)

José E. García

2014-01-01

Full Text Available En 1987 los psicólogos estadounidenses James O. Whittaker y Sandra J. Whittaker publicaron la cuarta edición de su famoso libro Psicología. Este fue uno de los textos de introducción más conocidos y utilizados en América Latina y a través de él muchos miles de estudiantes aprendieron sus primeros conceptos sobre la psicología. Esta edición estaba preparada especialmente para su utilización con los alumnos de habla castellana e introducía numerosos tópicos relacionados a la psicología latinoamericana. Además incluía menciones específicas a algunos psicólogos de la región y sus contribuciones a la psicología. Uno de ellos era José de Jesús Aguirre, psicólogo y sacerdote jesuita y uno de los pioneros de la psicología profesional en el Paraguay. Aguirre aplicó la teoría del filósofo holandés Gerard Heymans y su colaborador el psiquiatra Enno Dirk Wiersma con las modificaciones que unos años más tarde introdujo el psicólogo francés René Le Senne. El propósito de la investigación era el análisis de los rasgos tipológicos característicos en la población paraguaya. Con ello, Aguirre iniciaba el estudio científico de la personalidad en el Paraguay. Este artículo estudia la importancia que corresponde asignar a la investigación de Aguirre como parte del texto introductorio de Whittaker y Whittaker. Se analizan los fundamentos teóricos de la tipología de Heymans-Wiersma-Le Senne y las adaptaciones realizadas por Aguirre, además de su aplicación a una muestra superior a las setecientas personas. Esta provenía de diversos niveles educativos, tanto secundarios como universitarios. En la parte concluyente se analiza la relevancia de Aguirre y su trabajo en el contexto de la psicología paraguaya y latinoamericana.

Inimkonna hämarus: Marie Under ja saksa ekspressionism / The Twilight of Humanity: Marie Under's Translations of German Expressionist Poetry

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Tiina Ann Kirss

2016-12-01

Full Text Available Teesid: 1920. aastal avaldas Marie Under eestikeelse tõlkevalimiku saksa uuemast lüürikast, milles suurim osakaal on ekspressionistlikel luuletajatel. Koos selle vaatlusega käsitleb artikkel Underi hinnangut ekspressionismile kui kultuurinähtusele ning ekspressionistlikke siirdeid kahes Underi luulekogus, „Verivalla“ ja „Pärisosa“. Luule tõlkimine võib toita luuletaja loomingulisi allikaid, kuid huvitavad on ka need juhtumid, kui luuletaja neist läbitöötatud vormidest lõpuks loobub.   In 1920 Estonian poet Marie Under published an anthology of translations from recent German poetry, the largest number of which were expressionists. Most of the poems were chosen from Kurt Pinthus’ anthology Menschheitsdämmerung: Symphonie jüngster Dichtung, published in 1920, a carefully composed summa of German expressionist poetry. Under’s first examples of expressionist translations, published in the album of the Siuru group of poets in 1919 met with arch and scathing criticism, particularly on the level of style: ostensibly she had “beautified” expressionist rhetoric. She was not deterred, but persisted, and alongside the volume of translations published a short critical article on expressionism and its ethical dimension in the newspaper Tallinna Teataja, where she outlined Kurt Pinthus’ justifications for the composition and structuring of his edited anthology. This paper explores Under’s part in the cultural transfer of German expressionist lyric poetry into Estonian: her selections of authors and individual poems, the periodization of the movement through the table of contents, the emphases and omissions of the resultant whole. Secondly, and more importantly the paper investigates the impact of expressionist topics and rhetoric on Under’s two next volumes of poetry, Verivalla (Land of Blood, 1919–1920 and Pärisosa (Portion, 1920–1922. The main focus of this analysis is on Under’s lexical experiments and stylistic

Äriühingud : nende asutamise õiguslik regulatsioon : ajaloolis-võrdlev analüüs (Saksa, Soome ja Euroopa Liit) : [bakalaureusetöö] / Kaire Reispass ; Akadeemia Nord, õigusteaduskond ; juhendaja: Enno Oidermaa

Index Scriptorium Estoniae

Reispass, Kaire

1999-01-01

Äriühingute olemus ja asutamise alused kehtivas seadustikus, Eesti ettevõtlust reguleeriva õigusloome ajalooline ja võrdlev ülevaade, võrdlev ülevaade Saksa, Soome ja Euroopa Liidu äriühinguõigusest

Unelõiv ja Saarepiiga: Jüri Talveti kirjanduslik "Kalevipoeg" / The Rhisomes of „Kalevipoeg“: Literary Interpretation of the Estonian National Epic by Jüri Talvet

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Marin Laak

2016-12-01

Full Text Available Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sisemistele, intratekstuaalsetele seostele, mis korduvad gradatsiooniliselt ja toetuvad teatud kindlatele tekstuaalsetele sõlmpunktidele, näiteks „Saarepiiga“, „uni“ jpt. Enam kui autentsed allikad, on „Kalevipoja“ kui kirjandusliku teksti puhul oluline eepose toimimine pidevalt uusi tekste ärgitava tüvitekstina. Eepose analüüs näitab, kuidas selliste seoste alusel tekivad uued kultuurilised ühikud, kauneid näiteid selliste motiivikordustele rajatud seosteahelate kohta leidub ka Jüri Talveti luules.   The article focuses on the treatment of the epic The Kalevipoeg from the viewpoint of comparative literature. This approach is a continuation of the study of literary relations of the epic which, on the one hand is opposite to, but on the other hand continues the present folkloristic approach to The Kalevipoeg as a folklore-based epic, which is based on the comparative-historical method of studying folklore. F. R. Kreutzwald’s role in creating the national epic was enormous; the epic can be conceived as a fictional and intentional piece, emphasising the role of its author. Although different genres of genuine folklore can be recognised in the epic, works of fiction of European and world classics have also been used in its construction, and the text of the epic has itself become an intertextual foundation for new works of fiction. The paradigm of discussing the epic changed due to Jüri Talvet’s groundbreaking treatment of The Kalevipoeg as a great European epic and

Foreword

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Tiina Ann Kirss

2012-04-01

commemorates another important anniversary in Estonian cultural history. The editors, Dr. Luule Epner, and Dr. Anneli Saro, have elicited and prepared a very fine selection of articles based on papers given at a conference in December 2006 devoted to the 100th anniversary of the first professional theatres in Estonia. We anticipate that the future of Methis will entail other such occasions for English-language special issues and clusters of articles. 6 As with any new venture, Methis has already encountered controversy – particularly about its name, the choice of which entailed a tension between pure loyalty to long humanistic traditions and pragmatism. Metis is the mythological mother of Athena, and the symbolism of this lineage is connected with Tartu, a historic university city, referred to frequently with the locution “Emajõe Ateena” (“Athena on the Banks of the River Emajõgi“. The “Tartu spirit”, whether it is a figure for intellectual passion or a haunting of the past (or the name given to a very peppery chocolate truffle in one of Tartu’s famous cafes is part folklore and part ideology. We hope that on the pages of this journal, it will be “catching” in the best sense of that word. Scholarly wisdom, championed by Athena, needs nurture and protection, perhaps especially these days, when the heat of institutional production requirements and bureaucratic quotas threaten to overpower the coolness, caution, slow absorption, meticulous tending and acumen of real scholarship. As a journal, Methis seeks to honour the solicitude of its mythological patroness. However, many of our colleagues in Classical Studies have been quite vocal about the extra letter in the name of our journal. While their objections are certainly justified, there is no gratuitous playfulness in the extra letter “H“. Since another European journal of the humanities already exists under the name Metis, we merely wished to avoid confusion. While many of the forthcoming issues of

Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Lauri Pilter

2016-12-01

Full Text Available Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandusteaduslikes esseedes. Vaadeldakse ka tema tõlketegevuse mahtu ja tõlketöö põhimõtteid.   Jüri Talvet (born in 1945 is a poet and a scholar of comparative literature, Chair Professor of World Literature at the University of Tartu. His numerous translations of poetry and poetical fiction from the Romance languages and, to a lesser extent, from English, reflect his views on world poetry. Those views are also expressed in his theoretical writings from the years of 1977 to 2015. Having studied English literature as the main subject at the University of Tartu, he early developed an interest in Spanish, in other Iberian languages, and in the Iberoamerican literatures. His translations from that area include works from medieval and early modern literature as well as notable literary achievements from the 20th century and the contemporary era. Talvet’s interpretations of Federico García Lorca and the “Latin American boom” authors are supported by profound insights into the philosophy, aesthetics, and poetics of the 17th century Spanish Baroque literature, known as the literary Golden Age of Spain. The influence which Talvet’s activities have exerted has widened the horizons of Estonia’s literary culture: while in the early 20th century, the previous German, Russian and Finnish leanings were supplemented by orientations to, and translations from, French and Italian literatures, Talvet has helped to enrich the Estonian literary landscape

Jüri Talvet Juhan Liivi radadel / Jüri Talvet on the Trails of Juhan Liiv

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Tanar Kirs

2016-12-01

Full Text Available Teesid: Käesolev uurimus põhineb Jüri Talveti juubeliüritusel peetud ettekandel ning keskendub professori Liivi-alase tegevuse käsitlemisele. Artiklis tutvustan Talveti Liivi-tõlgenduse uudseid ja vähemärgatud detaile, mis kajastuvad tema koostatud Liivi luule väljaannetes ja nendega ühenduses olevates kriitilistes käsitlustes. Siinjuures tahan näidata, et Talvet avaldab Liivi luulet teistsuguses võtmes ja teisendab oluliselt seda normi, mille vahendusel Liivi luulet tänapäeval tuntakse.   The article addresses Jüri Talvet’s interpretation of poetry by Juhan Liiv (1864–1913. Its focus lies on a collection of Liiv’s poetry Snow Drifts, I Sing: Selected Poems (Lumi tuiskab, mina laulan: Valik luulet, 2013 compiled by Talvet. I shall compare this book with the most extensive volume of Liiv’s poetry of the previous century With and Without You (Sinuga ja sinuta, 1989 edited by Aarne Vinkel, which has had a major role in the shaping of the norms that serve as a basis for understanding Liiv’s work in recent times. The article observes how these volumes mediate Liiv’s poetry and the way Talvet transposes its earlier publishing standards. More particularly, I will analyse the poetry collection edited by Talvet from five perspectives: I will map the new texts and text fragments included in the work, discuss Talvet’s corrections and highlight the omitted fragments and full texts. Such specific treatment can be narrowed down to three broader topics: what new additions Talvet makes to the known textual body of Liiv’s poems (new texts; what changes he makes to previously published poems (textual additions, corrections and omissions; what he has left out (omitted texts. Talvet adds a great number of texts to the known body of Liiv’s poems. The poetry book Snow Drifts, I Sing contains over 20 poems that are not included in With and Without You; furthermore, Talvet publishes a number of new pieces of poetry. These texts have