Eesti kultuuri võimatu mõiste / Tõnu Viik
Viik, Tõnu, 1968-
2012-01-01
Millest lähtuda eesti kultuuri määretlemisel. Kuidas vaadelda eesti rahvuse seotust eesti kultuuri mõistega. Kultuurrahvusluse ideest. Eestis domineeriva kultuurrahvusluse osaks olevast poliitilisest alluvusnõudest. Slavoj Žižeki rahvusliku kultuuri määratlusest. "Sisevaenlase" kujundist, rahvusluse seotusest diktatuuri kehtestamise vajadusega. Autor on seisukohal, et sisuliselt ei ole võimalik eesti kultuuri kultuurrahvusluse kaudu määratleda. Mart Kivimäe, Raivo Vetiku, Jaan Kaplinski, Hasso Krulli, Märt Väljataga, Tiit Hennoste, Rein Veidemanni, Marek Tamme ja Peeter Toropi seisukohti. Eesti kultuurist kui enesekoloniseerimise kultuurist. Kaasaegse kultuuri ligitõmbavuse tekib tunne, et ta on piiranguteta lahti kogu maailmale
Kultuuri on üha rohkem, mõtestamist aina vähem / Marek Tamm ; intervjueerinud Heili Sibrits
Tamm, Marek, 1973-
2017-01-01
Intervjuu Marek Tammega kuluurist, kultuuri uurimisest ja kultuuri mõistest. Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmunud kogumikust "Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia", koostajaks kultuuriajaloo professor Marek Tamm
Sõpruslinnad toovad kultuuri / Arja Korhonen
Korhonen, Arja
2005-01-01
Teiste Soome päevade kultuuriürituste seas soome jazzviiuldaja ja laulja Heidi Piirala ja Jukka Lumme kvarteti ning akordionist Kaisa Kujanpää kontserdist Art Cafes 19. mail ja Soome simmanil Virma pubis 20. mail, Kaisa Kujanpää ja laulja Timo Kaitalahti kontserdist Väike-Maarja rahvamajas. Lappeenranna tsirkusekooli Tuikko etendustest
Kultuuriöö tuleb tsirkuse ja Liisi Koiksoni kontserdiga
2015-01-01
Tallinna Kultuuriväärtuste amet korraldb koostöös linnamuuseumi, Tallinna Filharmonia, tarbekunsti- ja disainimuuseumi, festivaliga Tallinna tornid ja tsirkuse festivalifa Circus Tree 29. augustil esimese Kultuuriöö
Etnilise eripära avaldumisest materiaalses kultuuris / Ants Viires
Viires, Ants, 1918-2015
2004-01-01
Etniliste kultuuride uurimise metodoloogiaprobleemidele pühendatud sümpoosiumil peetud ettekanne Jerevanis 1978. aastal annab ülevaate vaimse ja materiaalse kultuuri osast etnoste, etniliste tunnuste ja elementide määratlemises
Kultuuri mõju eestlaste ja leedulaste ruumikasutusele / Rene Altrov
Altrov, Rene
2007-01-01
Vaadeldakse kultuuri mõju ruumikasutusele erinevates suhtlusolukordades, püütakse välja selgitada, millised on eestlaste ja leedulaste distantsikasutamise reeglid, kas nad erinevad olenevalt rahvusest ja situatsioonist ning kas nad on ka ajas muutunud
Soome turist otsib Eestist loodust ja kultuuri / Hindrek Riikoja
Riikoja, Hindrek
2002-01-01
Eesti turismifirmad püüavad Eestit soomlastele müüa eelkõige meie looduse ja kultuurisündmuste kaudu. Helsingis toimuv turismimess. Tabel: Eestis käis üle 3 miljoni turisti. Vt. samas "Soome majanduslangus toob Eestile kasu"
Esimese maailmasõja jäljed eesti kultuuris / Ave Mattheus
Mattheus, Ave, 1971-
2015-01-01
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi korraldatud seminarist Tallinnas 8.-9.4.2015, kus erinevate kultuurivaldkondade uurijad analüüsisid Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu meediumides, kirjanduses, ajakirjanduses, kunstis ja muusikas
Eesti keele ja kultuuri suvekursus : BALSSI 2006-BALSSI 2007 / Piibi-Kai Kivik
Kivik, Piibi-Kai
2007-01-01
eesti keele õpinguist Indiana Ülikoolis Bloomingtonis Balti keele ja kultuuri suvekoolis (BALSSI=Baltic Studies Summer Institute) 2006. a. suvel ja 2007. a. korraldatavast suvekoolist California Ülikoolis, Los Angeleses
Hollandi ja Eesti kultuuriõhtusöök / M. Moot
Moot, M.
2004-01-01
10. XII korraldas Hollandi Kuninglik Suursaatkond Eestis ürituse "Mind Europe - Thinking Forward", kuhu oli kutsutud paarkümmend eesti kunstnikku ja humanitaari. Hollandlased kuulasid nende arvamust kultuuri riikliku toetamise vajadusest, tsensuuriohust jm. Üritus viiakse läbi kõigil Euroopa Liiduga äsja liitunud maadel
Abrosimova, Natalia
2008-01-01
Ülevaade ersa keele õpetamisest üldhariduskoolides, samuti tuuakse välja ankeetküsitluse tulemused, kus lapsed ja nende vanemad vastasid küsimustele keele kasutamise, keeleoskuse, oma rahva ja kultuuri ajaloo jms. kohta
Kuidas käib kultuuri suurandmete äri maailmas? / Indrek Ibrus
Ibrus, Indrek
2016-01-01
Septembri lõpus Eestis toimuvast konverentsist "Culture 4D: Digitisation, Data, Disruptions, Diversity", mille korraldavad Euroopa Nõukogu, kultuuriministeerium ja Tallinna Ülikool. Konverentsi tähelepanu keskmes on kultuurivaldkonna suurandmete majandamine, suurandmete äri, andmete kasutamine üldiseks hüvanguks ning kultuuri digiteerimisega kaasnevad väljakutsed
"Sa oled mul teine" : teisesusest eesti kultuuri eneseanalüüsis / Aare Pilv
Pilv, Aare, 1976-
2008-01-01
Kolmest eesti kultuuri eneseanalüüsi kontseptsioonist: "katkestus" (Hasso Krull), "eksistentsialistlik absurdiprojekt" (Jaan Undusk), "enesekolonisatsioon" (Tiit Hennoste). Poleemikat T. Hennoste enesekolonisatsiooni teooriaga (olulisim tekst selle kohta on 2006. a. avaldatud artikkel "Noor-Eesti kui lõpetamata enesekoloniseerimisprojekt"). Sisaldab bibliograafiat. Autorist lk. 249
Siim, Enn
2002-01-01
Vene koolide õpetajate täienduskoolitusprobleeme, integratsiooniprobleemide lahendamisest Kanada hariduses, humanistliku pedagoogika rakendamisest Tallinna Ümera Põhikoolis ja Venemaal Peterburi koolides. Eestis on loodud Humanistliku Pedagoogika Selts, humanistliku pedagoogika asjatundja Venemaal on pedagoogikadoktor professor Šalva Amonašvili
Kasemets, Aare, 1963-
2007-01-01
Looduslikest pühapaikadest kui kultuuri- ja looduspärandi kooshoidjatest. Riigi õigusloomest ja suhtest omakultuuriga. Looduslike pühapaikade arengukavast kui jätkusuutlikkuse eeldusest. Seadustest, juhenditest ja ettepanekutest arengukava rakendamiseks. Lühidalt autorist lk. 317
Kultuuri elutööpreemiale esitati Pärtelpoeg, Sööt ja Tormis / Valner Valme, Tiit Tuumalu, Tiina Kolk
2010-01-01
Riigi kultuuripreemiate komisjon tegi ettepaneku määrata miljonikroonine kultuuri elutööpreemia Leila Pärtelpojale, Andres Söödile ja Lea Tormisele. Lühidalt nende tegevusest. Lisaks antakse välja viis 150 000 kroonist preemiat. Loetletud 2009. aasta kultuuripreemiate laureaadid
Allas, Anu, 1977-
2008-01-01
Analüüsitakse ideed mängust kui loomingumeetodist ja sotsiaalse surutise leevendajast 1960. aastate eesti kultuuris, keskendudes korraldatud häppeningidele, mille loomisel on toetutud Tartu nn. teatriuuenduse meetoditele ja mille aluseks on Roger Caillois' kultuurilooline mänguteooria. Pikemalt Leonhard Lapini, Andres Toltsi ja Ando Keskküla korraldatud rituaalsest etteastest "Mannekeeni matmine" Kablis
Viiding, Kristi, 1972-
2016-01-01
Visandatakse pilt humanistliku epistolaaržanri pidepunktidest Eesti- ja Liivimaal ning vaadeldakse Meibomide suguvõsa kirjakollektsiooni Hannoveri raamatukogus ja selgitatakse välja selles sisalduv Eestis tegutsenud humanistide kirjade leidumus
Loodusesõber / Maria Martinez Ros ; küsis Marika Makarova
Martinez Ros, Maria
2012-01-01
Intervjuu Tallinnas ja Lilleorus tantsuteraapia kursusi andva mehhiklanna Maria Martinez Rosiga, kes on õppinud permakultuuri disaini, humanistliku psühholoogiat, tanatoloogiat, Feldenkraisi meetodit, tema vaadetest jätkusuutlikule elamise viisile
Priimägi, Linnar, 1954-
2005-01-01
Kultuuri ülesehitusest ja funktsioonidest Juri Lotmani kultuurifilosofias. Kultuuri autokatalüütilisuses on paradoks, mille kohaselt kultuur ei saa tekkida millegi muu kui kultuuri olemasolu eeldusel
Culture, place and location / Dorothee Bauerle-Willert
Bauerle-Willert, Dorothee
2003-01-01
Kultuuri seotusest ja seosetusest koha ja paigaga - globaliseerumise tingimustes riikide ja rahvaste piirid ei lange enam kokku kultuuri piiridega, mistõttu kultuuri mõistmisel muutub oluliseks pinge koha ja kohatuse vahel
When disruption was taboo / Tiit Hennoste
Hennoste, Tiit, 1953-
2010-01-01
Väliseesti kultuurist, mil määral oli väliseesti kultuur 1930. aastate eesti kultuuri jätk ja mil määral katkestus. Väliseesti kunsti ja kirjanduse uurimisest, tasemest, pagulaste rollist eesti professionaalse kultuuri arengus, pagulaskunsti ja -kirjanduse kuulumisest eesti kultuuri hulka
DIALANG and pilot testing / Sirje Jakobson
Jakobson, Sirje
2002-01-01
Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumi poolt keelteaasta raames korraldatud Euroopa keeleprojekte tutvustavast konverentsist ning kultuuri- ja haridusprojektist DIALANG, mis koostab diagnostilisi teste 14 euroopa keeles
Lahkumata hüvasti jättes / Urmas Petti
Petti, Urmas, 1965-2016
2013-01-01
Baltisaksa Kultuuri Seltsi kultuuripäevadest Mare Balticum Helsingis 2012. a. ; autor kommenteerib Baltisaksa Kultuuri Selts esimeest Frank von Auerit ja Läti Baltisaksa Keskuse Domus Rigensis juhatajat Nora Rutke't
Culture, economy and work in 2000s-2010s Estonia / Rene Mäe
Mäe, Rene, 1987-
2015-01-01
Kultuuri- ja loovtöö representatsioonid 2000.- 2010. aastate Eestis. Põgusalt mõjukatest kultuuri- ja kunstisotsioloogilistest lähenemistest ja viimaste aastate kultuurilise töö uuringutest. Ernesto Laclau diskursuseteooria põhiseisukohad
Belgia rahvuspüha puhul kuuleb Eestis kammermuusikat / Maarja Pehk
Pehk, Maarja
2007-01-01
21. juulil on Belgia Kuningriigil rahvuspüha. Suursaadik Pierre Clement Dubuisson tutvustab sel puhul belgia kultuuri kolme kontserdi kaudu. Sel aastal tutvustab saatkond Belgia kultuuri ka koostöös Pimedate Ööde filmifestivaliga
Kultuuride algsümbolitest = The basic symbols of culture / Veljo Kaasik
Kaasik, Veljo
1999-01-01
Peamiseks üht kultuuri teisest eristavaks algsümboliks on Oswald Spengleri järgi ruum. Erinevate kultuuride ruumikäsitlusest. Georg Henrik von Wrighti kultuuri mõiste definitsioonist ja artiklist "Progressi müüt"
Egiptuse kultused Kreeka-Rooma maailmas / Jaan Lahe
Lahe, Jaan, 1971-
2004-01-01
Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurikontaktidest ning nende laienemisest peale Aleksander Suure vallutusi. Egiptuse lülitumisest hellenistlikku kultuurisüsteemi, Serapise, Isis, Osirise, Harpokratese kultustest Kreekas ja Roomas. Herodotose egiptuse kultuuri kirjeldustest "Historia" II raamatus.
Kreegipuu, Tiiu
2007-01-01
Ka vaimse kultuuri vallas kehtestati valdkondade hierarhia. Esikohale seati kirjandus. Kogu kultuuri kirjeldamisel valitses vulgaarsotsioloogiline meetod. Välise surve tagajärjel hakkas süvenema kõige tõhusam tsensuuriliik - enesetsensuur. Teistest kunstiküsimustest eraldati institutsiooniliselt arhitektuuriasjad
Irving Babbitti humanismi põhijooned / Ants Oras
Oras, Ants
2003-01-01
Varem ilmunud: rmt.: "Kultuuri ja teaduse teilt: mõtteid ja uurimusi Tartu Ülikooli 300-nda mälestusaasta puhuks". Tartu : Loodus, 1932, lk. 144-153 ; Ants Oras, "Irving Babbitt' i humanismi põhijooned: äratrükk koguteosest "Kultuuri ja teaduse teilt"". Tartu, 1932
Notes on New Number / Martin Rünk
Rünk, Martin, 1982-
2016-01-01
Kunstiprojekt-ajakiri Uus Number! on kogumik, mis sisaldab kultuuri- ja kunstiekspertide sissevaateid kultuuri ja kunsti kommunikatsiooni, on järg 2014. a. avaldatud kunstiprojekt-ajakirjale Uus Materjal. Väljaandja MTÜ Uus Materjal kolleegium - Madli Ehasalu, Marten Esko, Viktor Gurov, Eva-Erle Lilleaed, Evelyn Raudsepp, Brigita Reinert, Eda Tuulberg
Gailit protesteerib : [August Gailiti kiri Valev Uibopuule 14. okt. 1956] / August Gailit
Gailit, August, 1891-1960
1998-01-01
Leonid Treti mälestuste käsikirjast 'A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin'. Vastukajad: Siimisker, Leenu. Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri // Sirp (1998) 13. märts, lk. 18-19 ; Treier, Elem. Klassiku teenimise kibe leib // Sirp (1998) 17. apr., lk. 14 ; Rebane, Hilve. Isikuloolisi lisandusi A. H. Tammsaare tundmisesse // Keel ja Kirjandus (1998) nr. 5, lk. 343-345 ; Kronberg, Janika. Kaanonid ja apokrüüfid // Keel ja Kirjandus (1998) nr. 8, lk. 563-564
2007-01-01
26. jaanuaril toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus seminar silmapaistvast Eesti teadlasest ja tõlkijast Ants Orasest. Esinevad kirjandusteadlased Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Avaettekandeks on sõna Oklahoma Ülikooli professoril Vincent B. Leitchil, kes oli Ants Orase viimaseks juhendatavaks doktorandiks. Seminari korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum. Vt ka Postimees, 26, jaan., lk. 18
Kultuuri turundamisega seotud ohud ja võimalused : praktilisi näiteid kultuuri turundamisest Eestis
2005-01-01
Ilmunud ka: International cultural marketing conference : November 3-4, 2005, Tartu : a collection of speeches. lk. 42-64. Eesti kultuuriasutuste ja organisatsioonide juhid turundusalastest kogemustest
Eesti kultuuridimensioonid / Maaja Vadi, Riin Meri
Vadi, Maaja, 1955-
2004-01-01
Geert H. Hofstede kultuuridimensioonide teooriast kultuuri mõju kohta organisatsiooni toimimisele. Eesti kultuuridimensionaalse asendi määratlemiseks korraldatud uurimusest 2002. aastal. Diagrammid
Kultuuri veri vemmeldab / Vaapo Vaher
Vaher, Vaapo, 1945-
2004-01-01
Kultuuriaasta 2004 tõi autasud teiste seas heliloojatele Helena Tulvele, kes võitis juunis Pariisis rahvusvahelise nüüdisloomingu rostrumi "grand prix'" oma orkestriteosega "Sula"; Arvo Pärdile, kes kuulutati detsembris rahvusvahelise infoteatmiku Musical America poolt Aasta heliloojaks; veebruaris Grammy auhind parimale koorimuusika plaadile "Sibelius Cantatas", millel esitavad Sibeliuse kantaate tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigendid Tiia-Ester Loitme, Ants Soots ja Paavo Järvi); Briti teatripreemia "Laurence Olivier'" Londoni Teatriühingult balletipaarile Age Oksale ja Toomas Edurile
Viik, Kadi
2005-01-01
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik korraldab rahvusvahelise konverentsi "New Masculinity Tallinn 2005" (Uus mehelikkus). Lisaks nimekiri: Eesti nais(kultuuri)juhte
Udmurdi vägi / Andres Heinapuu
Heinapuu, Andres, 1954-
2009-01-01
Tänapäeva udmurdi kultuurist: emakeelsete raamatute kirjastamine, etnofuturism, Udmurtia PEN-klubi. Võrdlus maridega: udmurdid eelistavad poliitilisele vastasseisule keskvõimuga oma kultuuri arendamist
Vandenõuteooriate semiootiline tähistamisloogika / Mari-Liis Madisson
Madisson, Mari-Liis, 1988-
2012-01-01
Vandenõuteooriate käsitlemise mõisteraamistikust; vandenõuteooriate semiootilise tähistamisloogika semantilisest ja deskriptiivsest aspektist; konspiratsiooniteooriast kui kultuuri autokommunikatsiooni ühest võimalusest
Iraanis toimuvad presidendivalimised / Kalev Kask
Kask, Kalev
2005-01-01
Iraanis toimuvatest presidendivalimistest. Kaheksast kandidaadist on parimad väljavaated presidendiks saada endisel presidendil Akbar Hashemi Rafsanjanil ja endisel kultuuri- ja kõrgharidusministril Mustafa Moinil
Religion and politics in multicultural Europe / Alar Kilp, Andres Saumets
Kilp, Alar, 1969-
2009-01-01
Multikultuurilise ühiskonna teoreetilised käsitlused, tsivilisatsiooni, kultuuri ja religiooni mitmekesisuse arengust keskajast Euroopa Liidu laienemiseni, postsotsialistlike ja Lääne-Euroopa riikide võrdlus
Parteide sisekultuur kui edu valem? / Ruth Alas
Alas, Ruth, 1960-2018
2011-01-01
Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamisel uuris Estonian Business School (EBS) Eesti organisatsioonide kultuuri. Autori hinnangul oleks huvitav valimiseelses olukorras sama metoodikat rakendada ka meie parteide sisekultuuri hindamisel
Toimetaja on autori teine, täpsem silmapaar / Reili Argus
Argus, Reili, 1967-
2010-01-01
Intervjuu Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi direktori, eesti keele dotsendi Reili Argusega Tallinna Ülikooli referent-toimetaja bakalaureuseõppekavast ja keeletoimetaja magistriõppekavast
Läänemeresoome eeposte ümarlaud / Marin Laak
Laak, Marin, 1964-
2005-01-01
F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" täisteksti esmailmumise puhul prantsuse keeles korraldas Prantsuse Kultuuri Instituut ümarlaua teemal """Kalevipoeg" ja "Kalevala" : rahvuseeposte tõlkimine ja retseptsioon"
Seksuaalsus ja Homo sapiens / Mari Järvelaid
Järvelaid, Mari, 1956-
2012-01-01
Miks kujunes inimene evolutsioonis partenogeneesi asemel sugulisel teel paljunevaks? Kultuuri mõju seksuaalsusele. Seksuaalsed tavad ja hoiakud Eestis. Inimese seksuaalfunktsioon teaduslikus ja arstlikus käsitluses
Olematu reklaami tõttu ei jäta turist raha Harjumaale / Külli Koppelmaa
Koppelmaa, Külli, 1970-
2009-01-01
Messil Tourest 2009 "Puhka Eestis" esindasid Kuusalu valda Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus ning OÜ Reimann Retked, mille juhataja Mart Reimann selgitab turismi arendamise võimalusi Harjumaal
Irene Merik 80 : avara kultuuritunnetusega kodu-uurija / Eva Maaring
Maaring, Eva
2011-01-01
1987. aastast on Irene Merik Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi, 1989. aastast Eestirootslaste Kultuuri Seltsi liige. Juubilar on uurinud eelkõige Tallinna ajalugu
Civic commitment, political culture and the Estonian inter-war generation / Li Bennich-Björkman
Bennich-Björkman, Li
2007-01-01
Sõdadevahelises Eesti Vabariigis väljakujunenud kodanikupanuse ja poliitilise kultuuri vaimse pärandi kaasaega edasikandumine mõjutas ülemineku ja demokratiseerumisprotsesse Eestis. Lisa: Tabelid, diagrammid
Naslavsky, Guilah
2006-01-01
Näidatakse kahe erineva kultuuri modernismiadaptsioonide sarnasusi Tel Avivis ja Recifes. Artikkel on valminud 2006. a. toimunud XI rahvusvahelisel DOCOMOMO konverentsil "Other" Modernisms peetud ettekande põhjal
Kas kasvatus on nonsenss? / Maie Tuulik
Tuulik, Maie, 1941-
2009-01-01
Inimene saab inimeseks alles kasvatuse kaudu - see on klassikalise pedagoogika alustõde. Just kasvatus peaks tõstma inimese kõrgemale bioloogilisest olemisest ja istutama temasse vaimsuse (kultuuri)
"Klass" - röövkapitalistlik realism / Margus Mikomägi
Mikomägi, Margus, 1956-
2007-01-01
Ilmar Raagi noortefilmi "Klass" oli võimalus vaadata Rapla maakonna koolide õpilastel, õpetajatel, sotsiaalpedagoogidel ja -nõunikel ning kõigil huvilistel 6. detsembril Rapla kultuuri- ja huvikeskuses
Meie igapäevane paanika / Ott Karulin
Karulin, Ott, 1980-
2007-01-01
Kahest Vanemuise teatri lavastusest Tartus - Saksa Kultuuri Instituudis etendunud Ingvar Ambjornseni-Axel Hellsteniuse "Elling" Ain Mäeotsa lavastuses ja Laura Cunninghami "Beautiful Bodies" Vanemuises, lavastaja Jüri Lumiste
Avalik huvi ettevõtlusvabaduse piiramise alusena / Arnika Kalbus
Kalbus, Arnika
2003-01-01
Avaliku huvi mõistest, haridus- ja teadus-, keskkonna-, kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, sise- ja sotsiaalministeeriumi poolt väljastatud tegevuslubadest, tegevuslubade alternatiividest, tegevuslubadega seotud õigusprobleemidest
Tundkem maailma kultuurilugu Amazonasest Mongooliani! / Laur Kiik
Kiik, Laur, 1987-
2007-01-01
Lääne-keskselt ajaloolt ja kultuuriloolt tuleks liikuda maailmakeskse ajaloo-, ühiskonna- ja kultuuriõppeni. Noorte sotsiaaldemokraatide poolt korraldatud maailmakultuuri koolitusel "Ilmaviis" esines ka TLÜ rektor Rein Raud
Galicia ja galeegid / Arturo Casas Vales ; interv. Jüri Talvet
Vales, Arturo Casas
2002-01-01
Galiitsia kirjandusteoreetiku ja luuletaja ja A. Casas Valesi (sünd. 1958) arvamus eesti ja galeegi kirjanduse ning kultuuri sarnasustest ja erinevustest, galeegi keele sotsiaalsest kohast ja kirjanduse arengust
Asi on otsustatud / [Sildnik, Sven] Kivisildnik
Kivisildnik, pseud., 1964-
2007-01-01
18. märtsil 2007 kehtima hakanud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist (Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions)
Mina ka olen Ameerika / Michele Norris
Norris, Michele
2016-01-01
Washingtoni uus riiklik afroameerika ajaloo ja kultuuri muuseum ning selle mitmekülgne kollektsioon näitavad afroameeriklaste kannatuste, visaduse ja triumfide isiklikku poolt. Muuseumi peakuraatoriks on Rex Ellis
Remarks on organizational change and change management in public administration / Arndt Kümpel
Kümpel, Arndt
2004-01-01
Organisatsioonilised muutused ei ole lihtsalt struktuurilised muutused, vaid samuti kultuuri muutused ning administratiivne reform ilma poliitilise reformita on pikaajalises perspektiivis võimatu, järeldab autor. Skeemid. Graafik. Tabel
Iõhviskaja volost nalazhivajet sotrudnitshestvo s Severnõm regionom Frantsii / Arno Rudis
Rudis, Arno
2007-01-01
Jõhvi vallavalitsuse delegatsioon viibis Prantsusmaal Nord Pas de Calais regioonis. Jõhvi valla asevallavanem Kristi Klaamann kohtumisest linnapeaga, toimunud arutelust tulevase koostöö üle kultuuri ja hariduse vallas
Härm, Anders, 1977-
2009-01-01
"Estonia" katasroofist ja meedia osast selle kajastamisel, Juhan Leinbergist ja maltsvetlusest ning "valge laeva" kui priiuse laeva ja lootuse kujundist Eesti kultuuris ning selle tähendusest eestlaste teadvuses
Na gorizonte majatshit nekulturnaja avtonomija / Boris Tuch
Tuch, Boris, 1946-
2008-01-01
MTÜ "Vene Kultuuriautonoomia" loomise teemal vene kultuuri olukorrast Eestis. Juri Lotmanist ja filmi "Lotmani maailm" poolt püstitunud küsimustest, ebakindlusest Vene Teatri arengu suhtes ja muust
Catherine Breillat vabastab naisi filmikunsti kaudu / Margit Tõnson
Tõnson, Margit, 1978-
2005-01-01
Berliini 55. filmifestivali Talent Campusel seksuaalstseenide filmimisest kõnelnud prantsuse režissööri vaadetest ühiskondlike normide ja filmikunsti vahekorrale, pornograafiale, mida audiovisuaalses kultuuris ei eksisteerivat
Ekonomistõ somnevajutsja v silahh JeS
2004-01-01
Tuntud USA majandusteadlase Milton Friedmani arvates ei ole võimalik nii erinevate majanduslike kriteeriumite, kultuuri ja keelega eurotsooni riike efektiivselt tööle panna, olukorda pingestab uute liikmete juurdetulek
Sponsorlus - kas kasu saab aidatav või aitaja? / Heie Treier
Treier, Heie, 1963-
1998-01-01
Raamatust "Mõtete vabakaubandus", milles vestlevad saksa päritolu ameerika kunstnik Hans Haacke ning prantsuse filosoof ja sotsioloog Pierre Bourdieu kultuuri rahastamisest. Helsingis juunis Kiasma korraldatud samateemalisest seminarist. Kurioosumeid Eestist
Fishman, Boris
2016-01-01
Intervjuu Tallinna külastanud ameerika kirjaniku Boris Fishmaniga, kes pidas Tallinna ülikoolis loengu ja vestles ameerika vene-juudi kultuuri teemal. Eesti keeles ilmus tema teos "Asenduselu" 2015. aastal
Vosman, Rain
2009-01-01
Kultuuri ja subkultuuri mõistest ning olemusest, indiviidist kui sotsiaalselt eritähenduslike subkultuuride kandjast, skinheadidest kui ühiskonnavaenulikest paremäärmuslikest subkultuuride esindajatest, ühiskonna arvamustest, vaenu õhutamisest
Subrenat, Jean-Jacques
2002-01-01
Prantsuse suursaadiku Eestis Jean-Jacques Subrenat sõnavõtt Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis ja Prantsuse saali galeriis näituse "Lauri Leesi kui prantsuse kultuuri ja keele vahendaja Eestis" avamise puhul
2006-01-01
Tartu Saksa Kultuuri Instituut näitab täna filmiõhtute sarja "Elav mõte" raames dokumentaalfilmi "Nõustumise tootmine : Noam Chomsky ja meedia" : autorid Mark Achbar, Peter Wintonick : Kanada 1992
Maks Kaur : "Uverenno idti dalshe!" / Max Kaur ; interv. Viktor Volohhov
Kaur, Max, 1969-
2006-01-01
Noor ja poliitikas aktiivselt tegev olnud Max Kaur jätkab Majandus- ja juhtimisinstituudi prorektorina. Senisest poliitilisest tegevusest, vene kultuuri arengust ja probleemidest Eestis, poliitikas osalejate keskmise vanuse langusest, isiklikest plaanidest
LP-tee pikeneb Tartust Pärnuni / Sirje Pärismaa
Pärismaa, Sirje, 1958-
2015-01-01
Norrast pärit tõenduspõhist koostöökultuuri arendava LP-mudeliga (learning environment and pedagogical analysis) on liitumas seitse kooli Pärnust, Viljandist, Puhjast, Tartust ning kolm lasteaeda
Unknown Latvia / Rokas M. Tracevskis
Tracevskis, Rokas M.
2011-01-01
Hiljuti ilmunud raamatu "Riga - the Civilization of Nobody" filosoofist autor Arvydas Juozaitis kohtus Vilniuses lugejatega. Raamatus käsitletakse tänapäeva Läti poliitikat, kultuuri, demograafiat ja ajalugu
Verschik, Anna, 1968-
2015-01-01
Kultuurist, kultuuriruumist, kultuuris olemisest ja sealt pärinemisest arutlevad TLÜ professori Daniele Monticelli eestvõttel TLÜ professorid Anna Verschik ja Tiina Kirss ning Turu Åbo Akadeemia professor Mikko Lagerspetz
Pas, Nikolaus van der
2004-01-01
Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Peadirektoraadi direktor külastas Eestit ja rääkis Balti riikide haridussüsteemi kindlustamisest, eluaegse õppe tagamisest ja hariduse rahastamisest. Kommenteerib Made Kirtsi
Igapäevaelu Narva Kreenholmis 1857-1940 / Maie Pihlamägi
Pihlamägi, Maie, 1950-
2005-01-01
Kreenholmi personali rahvuslikust, soolisest ja vanuselisest struktuurist. Kreenholmi tööliste palgast, streikidest, trahvidest, arstiabist ja sotsiaalkindlustusest, olmetingimustest, haridusest ja tööalasest väljaõppest, kultuuri- ja seltsielust
Aidarov, Aleksandr
2013-01-01
Aastatel 1945-1990 koos venelastega Eestisse immigreerunud etniliste vähemuste assimileerumisest eesti vene kultuuri peale 1991. aastat. Poliitilistes vahenditest, mida Eesti Valitsus rakendab etniliste vähemuste erisuste säilitamiseks.
Linlane arhitektuuri ja kunsti tellijana. Tallinna näide / Krista Kodres
Kodres, Krista, 1957-
2005-01-01
Tallinna elanikkond ja selle sotsiaalne koosseis 16.-18. sajandil. Jõukas tallinlane kui kultuuri tarbija. Muusika- ja teatriharrastused. 1710 ilmus esimene Tallinna ajaleht "Revalsche Postzeitung". Informatsioon arhitektuuri ja kunsti kohta. Bibliograafia lk. 443
2006-01-01
Egiptuses Aleksandrias avatakse vabaõhu antiikmuuseum. Muuseumi ekspositsioonideks on kultuuri- ja arhitektuurimälestised nagu taastatud rooma amfiteater, saunad, sfinkid, obeliskid. 2010. aastaks planeeritakse Giza püramiidide juurde ehitada maailma suurim muuseumikompleks
Kas Mauritius de Revalia vajaks mälestusmärki? / Andres Ottenson
Ottenson, Andres
2007-01-01
UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kantud Katariina käigust, selle ümbruses auvate hoonete ja nendega seotud inimeste rollist Eesti kultuuri ja Tallinna dominiiklaste kloostri 13. sajandi priorist Mauritius de Revaliast
Olulisim interdistsiplinaarne sündmus anno domini 2004? / Arnold Rüütel
Rüütel, Arnold
2004-01-01
President Arnold Rüütel, kultuuriminister Urmas Paet, Tallinna linnapea Tõnis Palts ja Tartu linnapea Laine Jänes vastavad ajalehe Postimees küsimusele mööduva aasta interdistsiplinaarsematest kultuurisündmustest
Siram, pseud., 1968-
2011-01-01
Mare Tralla isikunäitus "Autoportreed" Pärnu Kunstnike Majas 18. juunini 2011, kultuuriõhtu "Olemasolu variatsioonid" 11. juunil: Kiwa ja Terje Toomistu filmi "Wariazone" Pärnu esilinastus ning Jasper Zoova autoraamatu esitlus
Rootsi ja Eesti - kümme aastat koostööd / Hans Lepp
Lepp, Hans, 1950-
2003-01-01
Rootsi Instituudi kultuuri- ja ühiskonnaosakonna direktor Hans Lepp meenutab oma tegevust Rootsi kultuuriatašeena Eestis 1990ndatel aastatel. Ka autori meenutused kohtumisest RRi peadirektori Ivi Eenmaaga, ka rootsi saali asutamisest RRis
Kankaanranta-Jännäri, Jatta
2006-01-01
Uuringu tulemustest selgus, et indiviidi väärtused on mõlemas kultuuris sarnased : kõige rohkem väärtustati perekonna turvalisust. Seevastu indiviidi väärtuste seosed organisatsioonikultuuriga on erinevad. Tabelid
Kolmemõõtmelise kino järjekordne tulemine / Aarne Mäe
Mäe, Aarne, 1967-
2008-01-01
Ruumilise e. 3D-kino levikust ja jõudmisest Forum Cinemas kinoketi kinodesse, esialgu Coca Cola Plazasse Tallinnas, peagi Cinamon kinoketi kultuuri- ja vabaajakeskusesse 2009. aasta sügisel. 3-D kinoelamusest ja tulevikust
Filminduse ökosüsteemi tuleb näha tervikuna / A. K.
A. K.
2006-01-01
Pöff koostöös Euroopa Parlamendiga korraldas Kumu kunstimuuseumi auditooriumis rahvusvahelise konverentsi "Kultuurivärav - film Euroopa kultuuri mitmekesisuse kaitsel". Theodore Schwinke ettekandest, mis käsitles filmiajakirjanduse mõju rahvuslikule filmitoodangule
Mida su lõunasöök sinu kohta räägib / Daniel Stone
Stone, Daniel
2016-01-01
Toidu kaudu on võimalik uurida ühiskonnast kõrvale heidetud inimeste etnilist identiteeti, milliseid toitumisharjumusi tuleb teiste hulka sobitumiseks muuta. National Geographicu uurija Elizabeth Unger uuris, mis juhtub toiduga kahe kultuuri põrkumisel
Kultuuri kirjeldava meediasemiootika poole / Andres Kõnno
Kõnno, Andres
2005-01-01
Kommunikatsiooni kvaliteedi uurimisest meediumide ja auditooriumi vahel kujunevas ruumis, püstitades küsimuse meediasemiootika võimalustest ja arengusuundadest ning vajadusest seda vaadelda kultuurisemiootika raames
Muusikarohke EKK aastapäev / Arvo Mägi
Mägi, Arvo, 1913-2004
2003-01-01
16. veebr. 2003 tähistati Eesti Kultuuri Koondise 41. aastapäeva kontserdiga Stockholmi Eesti Majas, esinesid viiuldajad Johanna Hessel-Siim, Martin Lagos-Kuusk ja Kristina Lend ning pianistid Klarika Kuusk ja Dainis Valpeteris
2011-01-01
TLÜ teaduskeelekeskus korraldas koos TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi "Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses". Sel teemal vastavad TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi küsimustele konverentsi rahvusvahelised esinejad
Man bites dog / Olesya Turkina, Viktor Mazin
Turkina, Olesya
1998-01-01
Kaasaegsest vene kunstist. Autorid ei ole nõus Ando Keskküla hinnanguga Oleg Kulikule kui vene kunsti silmapaistvale esindajale. Oleg Kulik ei esinda mitte millegagi vene kultuuri, vaid ainult koera ئ tegemist on meediamulliga
Põlvas tuli esitusele Andre Laine 29 tantsu / Mati Määrits
Määrits, Mati, 1958-
2008-01-01
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses sai näha Põlvamaa Koolitantsu maakondlikku eelvooru. 52st tantsust 29 tantsu autor on Andre Laine. Kommenteerib ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna tantsukunsti õppejõud Kai Valtna
Hääbuv baltisaksa kunst / Mai Levin
Levin, Mai, 1942-
2010-01-01
Baltisaksa kultuuri- ja kunstielu. Organisatsioonid ja institutsioonid. Tarbekunsti ateljee. Ars. C. A. von Winkler ja P. G. von Rosen ja teisi kunstnikke sajandi algkümnendeil. Baltisaksa kunstikogud, kultuuriorganisatsioonid ja näitusetegevus. Ants Laikmaa õpilased
Titanicu näitus osutus Eestis harukordseks sündmuseks / Ann Virkus, Jüri Paltser
Virkus, Ann
2014-01-01
Titanicu näitusest "Titanic: lugu, leiud, legendid" Tallinna Lennusadamas, näituse turunduskampaaniast, kommunikatsiooni- ja meediategevusest. Titanicu näituse Eesti ja Soome meediasse viimise projekt võitis Suhtekorralduse Auhind 2013 kohaturunduse kategegooria kultuuri eripreemia
Avinurme pürib UNESCO maailmapärandi nimistusse / Sirle Sommer-Kalda
Sommer-Kalda, Sirle, 1974-
2002-01-01
Vt. ka Severnoje Poberezhje 3. sept., lk. 1. Kultuuriministeerium võib esitada avinurmelaste puutöö kui eluviisi ülemaailmse tähtsusega kultuuri- ja looduspärandi kaitseks mõeldud UNESCO maailmapärandi nimistusse
Õnnelik Cecilia / Peeter Rebane
Rebane, Peeter, 1973-
2005-01-01
Pärnu 19. dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil nähtavatest dokumentaalfilmidest jõuab teleekraanile seitse filmi armastusest ja abielust. Filme arvustavad Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelased. Dokumentaalfilm "Isainstinkt", režissöör Murray Nossel
2009-01-01
Tallinna Slaavi Kultuuriühing tähistas 4. aprillil Vene Kultuurikeskuses Nikolai Gogoli 200. sünniaastapäeva kirjandusliku õhtuga "200 aastat Gogoliga" (kava koostasid Jevgeni Gaitšuk ja Lidia Golovataja Vene Teatrist)
Virolaisena Suomessa : kartoitus kulttuuritarpeista valmistunut / Juhani Salokannel
Salokannel, Juhani, 1946-
2012-01-01
Tuglase Selts korraldas 2011. a. Soome eestlaste hulgas küsitluse nende kultuuritarbimise kohta. Professor Mikko Lagerspetzi ülevaatest "Vironkielisten maahanmuuttajien osallistuminen kulttuuri- ja yhdistyselämään" (Eestikeelsete immigrantide osalemine kultuuri- ja seltsielus)
Hiina õudusunenägu / Tiit Tuumalu
Tuumalu, Tiit, 1971-
2006-01-01
Kumus on 14. mail dokumentaalfilm Hiina Rahvavabariigi Tiibeti rahvast ja kultuuri hävitavast poliitikast "Tibet : Cray of the Snow Lion" : režissöör Tom Peosay (peaks olema Piozet) : Ameerika Ühendriigid 2002
Juske, Ants, 1956-2016
2000-01-01
Tallinna Kunstihoones Toomas Vindi kureeritud "Deja vu", Kunstihoone galeriis Peeter Alliku kureeritud "Naturalism", Rotermanni soolalaos Johannes Saare kureeritud "Aids kultuuris", Tartu Kunstimajas Reet Varblase kureeritud "Eneseksjäämine. Väikesed rollimängud 21. sajandiks"
Raja Roomann 80 / Maimu Raudsepp
Raudsepp, Maimu
2001-01-01
16. septembril 2001 tähistas oma sünnipäeva pedagoogikamagister, Cincinnati Kultuuriühingu asutaja ja ajaloouurija, raamatu "Urban Growth and the Development of an urban Sewer System. City of Cincinnati, 1800-1915" autor
Kultuuritus : kultuurivaba päev : Tallinn 20.11
Aas, Mart
2009-01-01
Lühivisiit Sloveenia väikelinna Pirani, kus kultuurielus midagi ei toimu, ajendas autori mõttele kultuurivabast päevast Tallinnas 2011. a., et teadvustada loomingulisuse ja kultuuri vajalikkust mitte pseudo- või asendustegevusena, vaid loomuliku inimtegevusena
Kultuur turuühiskonnas : eneseväljendus ja/või enesemüümine? / Triin Vihalemm, Margit Keller
Vihalemm, Triin, 1968-
2005-01-01
Ilmunud ka: International cultural marketing conference : November 3-4, 2005, Tartu : a collection of speeches. Autorite hinnangul võiksid kultuuriürituste korraldajad nn brändimisvõtete ning kommunikatsioonivormide ja -kanalite osas rakendada rohkem innovatiivsust, julgemalt riskida
Müller, Rainer
2011-01-01
Euroopa keskkonna-pealinn Hamburg esitleb uusi ideid Riias ja Tallinnas. Tallinnast kui Euroopa kultuuripealinnast, kultuurikilomeetrist, Tallinna avamisest merele. Linnaplaneerimise, ökoloogia ja kultuuri parimate seoste otsimisest. Euroopa Rohelise pealinna idee autori Jüri Ratase mõtteid Tallinna tulevikust
Aafrika mängufilm Tartu festivalil / Mathura
Mathura, pseud., 1973-
2006-01-01
Tartus visuaalse kultuuri festivalil Maailmafilm linastunud aafrika mängufilmidest - Burkina Faso filmid "Tasuma" (rezh. Kollo Daniel Sanou) ja "Mina ja mu valge sõber" (rezh. S. Pierre Yameogo), Tšaadi film "Meie isa" (rezh. Mahamat Saleh Haroun)
Venemaa õllekeiser Christian Ramm-Schmidt / Markku Saksa
Saksa, Markku
2004-01-01
Rahvusvahelise õlletootmisettevõtte Baltic Beverages Holding (BBH) tegevusest Baltikumis, Venemaal, Ukrainas ja Kasahstanis. Venemaa tütarettevõtte juht Christian Ramm-Schmidt kirjeldab Venemaa eraettevõtluse arengut, ärikeskkonda ja -kultuuri ning ettevõtete juhtimise põhimõtteid
Eestimaa turismitöökoda MATKAMIKS 2004
2004-01-01
Turismiseminarist "Kultuur turismis. Turism kultuuris", kus turismist ja kultuurist rääkisid Riigikogu liige Imre Sooäär, EHRL juhatuse esimees Tarmo Sumberg, ajaloolane Lauri Vahtre, lavastaja Katri Kaasik-Aaslav ning Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja
Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde / Cornelius Hasselblatt ; intervjueerinud Rein Veidemann
Hasselblatt, Cornelius, 1960-
2016-01-01
Intervjuu estofiilist keele- ja kirjandusteadlase ning tõlkija, Tartu ülikooli audoktori ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliikme Cornelius Hasselblattiga tema neljast värskest eesti kirjandust ja kultuuri käsitlevast teosest, neist kolm eesti keeles
Eesti kultuur XXI sajandi künnisel / Rein Veidemann
Veidemann, Rein, 1946-
2006-01-01
Eesti kultuuri käsitlemisest tekstina, eesti kultuurist üldisemalt 20. saj. lõpus ja 21. saj. alguses. Sisaldab Hando Runneli luuletust "Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu..." ja Paul-Eerik Rummo luuletust "Con affetto"
Fonoloogiast piiblitõlkeni. Mati Hindi juubelikogumik / Reili Argus
Argus, Reili, 1967-
2012-01-01
Tutvustus: Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks / koostanud ja toimetanud Reili Argus, Annika Hussar ja Tiina Rüütmaa. Tallinn : Tallinna Ülikool, 2012. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised ; 14)
TLÜ-d külastab juhtiv õppekavateooria spetsialist / Carol Ojasoo
Ojasoo, Carol
2011-01-01
Tallinna ülikooli külastab üks maailma juhtivaid õppekavateooria spetsialiste, paljude monograafiate autor ja rahvusvaheliste kogumike toimetaja, Kanada Briti Columbia ülikooli professor William Pinar, kes annab seminari teemal "Kaasaja allegooriad: õppekava areng nartsissismi ja kaasajalisuse kultuuris"
Eesti poliitelu ahistab populism / Jüri Saar
Saar, Jüri, 1956-
2011-01-01
Autori hinnangul jääb nii Reformierakonnal kui Keskerakonnal puudu idealismist, põhimõttekindlusest, tegutsemisõhinast millegi muu heaks kui võim. Eesti poliitilise kultuuri seisukohalt peaksid ennne parlamendivalimisi oma mentaalse sisu üle vaatama kõik parteid
Ajaleht Pravda ja 40 keisri hullu : "40 kiri" sündis siis, kui teisiti enam ei saanud / Lauri Vahtre
Vahtre, Lauri, 1960-
2005-01-01
Eesti kultuuritegelaste kirjutatud "40 kirjast" 1980. aastal, kus tunti muret Eesti ühiskonna ja kultuuri tuleviku pärast. Artikkel sisaldab kirjale allakirjutanute nimesid. Ilmunud ka rmt.: Vahtre, Lauri. Ajaloo pööripäevad. Tallinn, 2006, lk. 190-194
Es war einmal ... : raamatunäitus baltisaksa kirjandusest / Sirje Lusmägi, Tiiu Reimo
Lusmägi, Sirje, 1952-
2012-01-01
2011. a augustis Tallinnas toimunud baltisaksa kultuuripäevade raames avati Tallinna Keskraamatukogus ka raamatunäitus, korraldajaks Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis. Näituse koostasid Sirje Lusmägi ja Tiiu Reimo RR-i ja TLÜAR-i kogude põhjal
Natale, Elena
2009-01-01
SA Tallinn 2011 tegevjuht Mikko Fritze ja administratiivjuht Elena Natale vastavad küsimustele, mis puudutavad Eesti töökultuuri, , toimiva koostöö saavutamist meeskonnas, kasutatavaid motivatsiooni- ja juhtimissüsteeme, personalivalikut, majanduskriisi mõju SA Tallinn 2011 tegevusele
Eesti Laevamehaanikute Liit / Jüri Kask
Kask, Jüri
2005-01-01
Eesti Laevamehaanikute Liidu eesmärgiks on aidata kaasa merendusalase seadusandluse väljatöötamisele, laevamehaaniku ameti propageerimisele, merehariduse ja -kultuuri arengule ning teha tihedat koostööd Eesti meremeeste ametiühinguga laevamehaanikute sotsiaalsete huvide kaitsmisel
Na grebnje volnõ / Nikolai Hrustaljov
Hrustaljov, Nikolai
2002-01-01
Vene režissöör Juri Kuzin, kes vene kultuuri tutvustuva "Kultuurimissiooni" raames tutvustab tallinlastele oma lühimängufilmi "Ljovsha" ("Junõje godõ Adolfa Gitlera") ning katkendeid oma uuest mängufilmist "Noa laev" ("Kovtsheg")
Kuidas tabada glamuuri / Irina Kiviselg
Kiviselg, Irina, 1961-
2008-01-01
Fotoglamuuri päev Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuses. Dmitri Bazarovi töötuba "Mina olen fotomodell", Irina Kivimäe stuudio "Ahh, suvi!", Sergei Drozdiki meistrikoda. Vanade fotoaparaatide näitus. Fotokonkursi "Suvemälestus" võitis Aleksandr Bõstrov
2009-01-01
Küsimusele vastavad: Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna juhataja Ene Mägi, Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna peaspetsialist Urve Raudsepp-Alt, Krabi põhikooli direktor Ale Sprenk, Põlva Maavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Peeter Aas
Sovhoos sinus eneses / Mari Sobolev
Sobolev, Mari, 1968-
2001-01-01
9.-11. VIII Moostes toimunud Evelyn Müürsepa ja Maia Mölleri korraldatud kultuurisündmusest "Postsovkhoz City & Postsovkhoz Person", mis püüdis praeguses eesti külas toimuvat lahti mõtestada. Esinejatest, ettekannetest, kunstinäitustest
Muldma, Maia, 1948-
2013-01-01
Artikkel baseerub 2012. aastal läbiviidud uurimusel, mille eesmärgiks oli selgitada välja Slaavi Haridus- ja Kultuuriühingu Bõliina (SHKÜ) tegevuse mõju integratsiooniprotsessile Haapsalu haridusjuhtide ning eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste arvamuse põhjal
Kultuurilaev "Adventure" Tallinna ja Kotka sadamas / Juta Kivimäe
Kivimäe, Juta, 1952-
2005-01-01
Eesti kirjanikud, muusikud ja kunstnikud Kotkas kultuuriüritusel "Adventure". Jaan Elkeni kureeritud kolmest kunstinäitusest üldnimega "Tallinn-Kotka. Kaksteist Tallinna kunstnikku Kotkas" (osalejad loetletud), Matti Variku tehtud Lenini monumendist Kotkas, meenutusi eesti kunstnike varasematest Kotka-näitustest
Kuusk, Priit, 1938-
2002-01-01
Arvo Volmer juhatab Oulu Linnateatris Puccini "Toscat". Eestis viibis BBC töögrupp, et ette valmistada suurprojekti tutvustamaks riikide kultuuri. Nigulistes esinevad kontserdisarja "Diplomaatilised noodid" raames jaapani muusikud. Kadrioru lossis toimunud ungari vanamuusikaansambli Affetti Musicali Budapest kontserdist. "Jazzkaare" kevadhooajast
Buffernaja zona JeS / Sergei Stepanov
Stepanov, Sergei
2006-01-01
Autor juhib tähelepanu sellele, et kuigi Euroopa päeva tähistati mitmetes Eesti linnades, unustasid korraldajad organiseerida kultuuriüritusi Ida-Virumaal. Riigikantselei selgitab, mis alusel valiti Euroopa päeva programmi lülitatud linnad
Planeta Zemlja - matritsa ili nash metafizitsheski dom? / Peeter Liiv ; tõlk. Marina Tervonen
Liiv, Peeter, 1953-
2005-01-01
Metafüüsika nõrkusest Eesti kultuuris. Kannatuse ja rõõmu religioonidest, valgustumisest, "Brahma ööst" ja "Brahma päevast", miks ja kuidas on Jumal maailma loonud. Osho, Ken Wilberi, Maharishi Mahesh Yogi jt. mõtteid
J. Randvere Ruth ja Otto Weiningeri Geschlecht und Charakter / Mirjam Hinrikus
Hinrikus, Mirjam, 1972-
2004-01-01
Naise kirjeldus J. Randvere "Ruthis" ja Otto Weiningeri "Geschlecht und Charakter'is". Andmed autori kohta lk. 202. Ilmunud ka kogumikus: J. Randvere "Ruth" 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris / koost. Mirjam Hinrikus. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2006, lk. 145-169
Kas naiskirjandus on olemas? : [ümarlaud] / kokku võtnud D. K. [Doris Kareva
2011-01-01
Ümarlaud toimus 30. aprillil 2011 A. H. Tammsaare Muuseumis muuseumi ja Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi koostööna. Ära on toodud Elo Lindsalu, Märt Väljataga ja Igor Kotjuhi sõnavõtud
Laulumeister hingehoidjaks / Kristel Neitsov
Neitsov, Kristel, 1972-
2007-01-01
Saksa teoloogi ja luuletaja Paul Gerhardti laulude mõjust kogudusele ja üksikisikule (seminarist Müncheni eeslinnas Pullachis). Paul Gerhardti laulude õhtust 15. märtsil Saksa Kultuuri Instituudis ja konverentsist "Paul Gerhardt 400" 20. apr. SA Domus Dorpatensises Tartus
Raoul Grünstein : kultuurisponsorlus on turureklaami osa / Imbi Paju
Paju, Imbi, 1959-
1998-01-01
Kultuurisponsorlusest Soomes, ettevõtete vähesest huvist kultuuri toetamise vastu varem, suhtumise muutumisest nüüd. Kultuurisponsorluse algataja Soomes - firma Image Match juht, fotokunstnik Raoul Grünstein. Image Matchi klientidest, ettevõtmistest, viimasest projektist - Kiasmale sponsorluse korraldamisest.
Four vision of contemporary Estonian art : the series of exhibitions Estonian art / Heie Treier
Treier, Heie, 1963-
2000-01-01
Neljast eesti kunsti näitusest 2000. a. märtsis-aprillis Tartus ja Tallinnas, nende kuraatoritest: Toomas Vint, Reet Varblane, Peeter Allik, Johannes Saar. Déj́-vu (Tallinn). Naturalism (Tallinn). AIDS kultuuris (Tallinn). Eneseksjäämine (Tartu)
Lasnamäe peab muutuma turvalisemaks / Sergei Ivanov
Ivanov, Sergei, 1958-
2005-01-01
Riigikogu liige Sergei Ivanov lubab uues linnavolikogus seista selle eest, et Lasnamäel oleks turvaline elada. Oluline on emakeelse hariduse kättesaadavus ning rahvusliku kultuuri ja omapära säilitamine. Vt. samas: Eesti Reformierakonna valitsemisprogramm Tallinnas 2005-2009
19.-21. IX leiab Budapesti kultuuritehases Tüzraktar aset...
2005-01-01
Eesti kaasaegse kultuuri invasioon "BeEST in Budapest", mis kaasab eesti kujutava kunsti, kirjanduse ja muusika. Programmis osalevad Aivar Tõnso, Joel Tammik, Muschraum, Jan Kaus ja Triin Soomets, Avangard, Marianne Männi, Kaarel Sammet jt. Projekti koordinaatorid Maarin Ektermann ja Elnara Taidre
Eetilisemat Eestit ehitav advokaat naudib masu / Aku Sorainen ; intervjueerinud Tuuli Koch
Sorainen, Aku
2009-01-01
15 aastat Eestis elanud advokaat ja Malta aukonsul vastab küsimustele, mis puudutavad töötmist Eestis, ärikultuuri, poliitilist kultuuri, eliiti. Ta leiab, et Eesti on lähenemas Põhjamaade eetilisele ja väärtusi toetavale ärikultuurile
Rodosskii forum raskritikoval neoliberalnuju ekonomiku / Ksenia Repson
Repson, Ksenia
2008-01-01
Ülevaade 9. -13. oktoobrini Kreekas Rhodose saarel toimunud rahvusvahelisest foorumist "Tsivilisatsioonide dialoog". Foorumil olid arutluse all tsivilisatsioonide vahelised suhted, kultuuri ja religiooni mõjud, ülemaailmne finantskriis, migratsiooniga seotud probleemid, Kaukaasia küsimus. Vt. samas: Foorumil osalesid paljude maade esindajad
The well-known unknown photographer Jaan Klõšeiko / Ellu Maar
Maar, Ellu, 1982-
2010-01-01
Graafik ja fotograaf Jaan Klõšeikost, kes on 45 aastat jäädvustanud kunsti- ja kultuurisündmusi. Galerii Vaal kodulehel ilmunud J. Klõšeiko fotoseeriatest (12), fotod valis ja saatesõnad kirjutas J. Klõšeiko
Gromootvod polititsheskogo naprjazhenija / Andra Veidemann ; interv. Virkko Lepassalu
Veidemann, Andra, 1955-
2007-01-01
Eesti kultuuriatashee Moskvas vastab küsimustele, mis puudutavad tööd diplomaadina, karjääri, Eesti-Vene kultuurisuhteid pärast aprillisündmusi, Eesti kultuuri tutvustamist, eesti kirjanike teoste tõlkimist ja avaldamist Venemaal. Vt. samas: Spravka "DD"
Lühim tee iseendani läheb ümber maailma / Katrin Kaugver
Kaugver, Katrin, 1950-
2007-01-01
Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) vanaraamatu seminarist Budapestis "Trükised ja omanikud : kirjeldades Euroopa kultuuri geograafiat" 2006. a. novembris. Esimest korda käis Eesti sel kokkusaamisel konsortsiumi täisliikme staatuses, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu sai CERL-i täisliikmeks 2006. a.
Raimo Pullati XX "Vana Tallinn" / Tõnis Liibek
Liibek, Tõnis
2009-01-01
Ilmus professor Raimo Pullati poolt välja antava linnaajalugu ja -kultuuri tutvustava sarja "Vana Tallinn" XX köide. Tšehhi Teaduste Akadeemia raamatukogus toimus Raimo Pullati poolt välja antud entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze. Estonica" esitlus
Deutsche Umwelten in der estnischen Geschichte : ein Jahr baltischer Professur / Ulrike Plath
Plath, Ulrike, 1972-
2014-01-01
Saksa ajaloo ja kultuuri professori tagasivaade tööaastale Tallinna Ülikoolis. Osa perioode on eesti ajaloolaste poolt sügavalt uuritud, samas on perioode, mis on vähe käsitletud - autor peab silmas eelkõige uusaja varasemat perioodi
25. juulil toimuvad kodukoha suurmehe Jakob Hurda 170. sünniaastapäeva pidustused
Vill, Sirje
2009-01-01
Jakob Hurda 170. sünniaastapäeva tähistatakse traditsioonilise kultuuriretkega Jakob Hurdaga seotud paikadesse, autasustatakse õpilaste uurimustööde võitjaid ja teemaüritusel "Jakob Hurt 170" Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses antakse üle laureaatidele Hurda-nimelised kultuuriauhinnad
Heiastusi perifeeriast : ühe rändnäituse kiiluvees / Rait Parts, Merle Kasonen, Jan Skolimowski
Parts, Rait, 1980-
2014-01-01
Kultuuri ja looduse piirimaadest, perifeeria tundmisest ja selle omaks pidamisest. Merle Kasoneni ja Jan Skolimowski lõigud ehtekunsti näitusest "Ümber nurga" Hobusepea 2 sisehoovis 8. - 22. märts 2014 ja Soomaal, Mardu talus 31.05 - 27.07.2014
Nigel räimekvoot suretab Kihnu maailmapärandikultuuri / Alo Lõhmus
Lõhmus, Alo
2004-01-01
Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruumi pöördumisele on alla kirjutanud teiste seas ka presidendiproua Ingrid Rüütel. Pöördumises hoiatatakse, et keskkonnaministri kinnitatud räimekvoot töötab vastu UNESCO püüdlusele Kihnu kultuuri säilitamiseks
Smith, Keynes and the monetary misconceptions of modern economics / James E O'Neil
O'Neil, James E
2005-01-01
Autor püüab ümber lükata müüti, mille kohaselt oleme jõudnud uue Võrdsuse Kultuuri lävele ning väidab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleks praegust aega nimetada pigem Võlakultuuri Ajastuks
2014-01-01
Artiklis keskendutakse küsimusele, kas ja kuivõrd selgitab Hofstede kultuuri raamistiku ja väärtuse paradoksi teooria reklaamide olemust Eestis. Analüüsitakse 110 trükireklaami neljast väljaandest (Anne & Stiil, Director, Cosmopolitan ja Eesti Ekspress), kasutades Pollay klassifikatsiooni.
Knut i prjanik v kulture / David Vseviov ; tõlk. Tatjana Nikitina
Vseviov, David, 1949-
2006-01-01
Põhjamaade ja Baltimaade kultuurisituatsioonidest pärast Teist maailmasõda. Piitsa ja prääniku poliitikast kultuuris. Võimalusest, et eestlased seisavad praegu sama valiku ees kui etruskid 2000 aastat tagasi, kuna ohtu osatakse näha ainult piitsas, mitte präänikus
12. IV avati Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas...
2005-01-01
15. IV 1935. a. Washingtonis allakirjutatud Roerichi ja Rahu Lipu paktile pühendatud näitus "Rahu kultuuri kaudu". Eestis loodud pakti alalisse initsiatiivkomiteesse kuulusid E. Taska, A. Starkopf, J. Greenberg jt. Näitusel on väljas paktiga seotud raamatuid, marke ja postkaarte
Kultuuriruum ja Natalie Mei prostitutsiooniteemalised joonistused / Kai Stahl
Stahl, Kai
2011-01-01
Analüüsitakse feministliku lugemise ja Juri Lotmani kultuurisemiootika abil kultuuri ja "mittekultuuri" vahelist piiriala, keskendudes viisidele, kuidas Natalie Mei erines oma joonistustega kunsti üldpildist - rikkudes traditsionaalset pildikoodi, ironiseerib Mei selle teema domineerivat käsitlust ja pildilist kuvamist, luues naiskunstnikuna uue vaatenurga
Palju rääkimata lugusid / Margit Tõnson
Tõnson, Margit, 1978-
2006-01-01
Aafrika kultuuri ja ühiskonda käsitlevad filmide tegijateks on enamasti valged autorid, kelle käsitlused on stereotüüpsed. Ebatüüpiline näide on parima võõrkeelse filmi Oscari võitnud Gavin Hoodi "Tsotsi" : Lõuna-Aafrika 2005
Res Publica soolo rikkus tavasid / Kai Kalamees
Kalamees, Kai
2005-01-01
Riigikogu aseesimeheks valiti Res Publica liige Taavi Veskimägi, nüüd on Riigikogu juhatuses kaks ühe partei liiget. Riigikogu aseesimeheks tagasi valitud Toomas Vareki hinnangul näitab see samm nii Res Publica kogenematust kui ka Eesti poliitilise kultuuri kehva taset
Kanada inuitid nõuavad endale õigust külmetada / Marje Aksli
Aksli, Marje
2007-01-01
Kanada poliitik ja ühiskonnategelane Sheila Watt-Cloutier, kes on ema poolt lääneeskimo ehk inuit, kavatseb kirjutada raamatu sellest, kuidas globaalse soojenemise tõttu sulab üles tema lapsepõlvemaa ja kasvuhoonegaaside mõju ähvardab hävitada inuiti kultuuri
Alanud nädal süstib dokfilmivitamiine / Madis Aesma
Aesma, Madis
2006-01-01
Tartus täna algavast ja nädala lõpuni kestvast visuaalse kultuuri festivalist Maailmafilm, kus näha ca 50 dokfilmi ning kolm aafrika mängufilmi (Burkina Fasost, Senegalist, Tshaadist). Avatud on ka Rain Tamme fotonäitus. Lisatud nimekiri "Valik filme"
Ida-igatsuse põhjapiir / Raivo Paltser
Paltser, Raivo
2006-01-01
Hiina traditsiooni järgija R. Paltseri nägemus Lääne inimese ihalusest Vana-Hiina kultuuri järele, kung-fust. Toodud mõningaid näiteid Soome ja Hiina mütoloogiat ühendavast fantaasiafilmist "Igavese armastuse sõdalane - Jade Warrior"
Muutuv kommunikatsioon kultuuri ei ohusta / Annika Poldre
Poldre, Annika
2011-01-01
Tallinna Konverentside poolt Sokos Hotel Virus 28. aprillil 2011 korraldatud kommunikatsiooni aastakonverentsist "Muutuv kommunikatsioon: vana ei taha ja uut ei oska. Kuidas edasi?", kus esinesid Ahto Lobjakas, Priit Põiklik, Piia Tamm ja Marju Lauristin
Maja täis kultuuri / Maris Takk
Takk, Maris
2006-01-01
Jõhvi kontserdimaja (Jõhvi, Pargi 40) sisekujundus. Autor: Aivar Oja. Ehitus: AS YIT Eesti. Publikuosa valgustavad Pent Talveti loodud lühtrid. Aivar Ojast, tema tähtsamad tööd. Ill.: suure saali plaan ja lõige, hoone värv. välisvaade, 12 sisevaadet, foto A. Ojast
Valdek Palli mälestusõhtu ja fond / Aili Künstler
Künstler, Aili
2013-01-01
Ersa-mokša kultuuriühingu Sjatko eestvedamisel ja TLÜ muuseumi kaaskorraldusel toimus TLÜ teadusinfokeskuses eesti keeleteadlase, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougristi ja TLÜ esimese emeriitprofessori Valdek Palli mälestusõhtu. TLÜs asutati professor Valdek Palli nimeline fond soome-ugri teaduse ja kultuuriprojektide toetuseks
Ruum ja poliitika = Space and politics / Indrek Rünkla
Rünkla, Indrek, 1971-
2010-01-01
Autor kutsub üles teadvustama arhitektuuripraktika olulist rolli kultuuripoliitikas ja arhitekte end ideoloogiliselt määratlema. Ühiskonna huvide eest seisev arhitekt vajab kultuuripoliitilist visiooni rohkem kui arhitektuuri tegemise teooriat. Ideoloogia olemasolu korral saaks säilitada oma rolli planeerimuslikes otsustes ja suurendada arhitekti kohalolekut kultuuris
UNESCO maailmapärand täienes / Kaarel Kressa
Kressa, Kaarel, 1983-
2010-01-01
UNESCO maailmapärandi komitee lisas 3. augustil Brasiilias lõppenud istungil maailmapärandi nimekirja 15 kultuuri-, viis loodus ja ühe segamälestise (loetletud). Praegu on nimekirjas 911 paika 151 riigist. Esimest korda osales komitee töös Eesti delegatsioon Mart Kalmu juhtimisel
Berk Vaher kõneleb eksootikast
2004-01-01
12. apr. esineb Eesti Keele Instituudis Berk Vaher ettekandega "Eksootika kirjanduses: reisikirjad, silmamoondused, ja kognitiivne realism". Üritus toimus Eesti Semiootika Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma ühise seminarisarja raames. Vt. ka Looming, 2004, nr. 5, lk. 791
Der Peipussee/Peipsi järv Fischereiche Ostgrenze der EU / Arne von Maydell
Maydell, Arne von
2012-01-01
Mööda Peipsi järve kulgeb alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline piir. Suur siseeveekogu on üks suuremaid järvi Euroopas. Järv on väga kalarikas. Nii vene kui eesti kultuuris on Peipsi järvel oma koht
Remont käib võidu etendustega / Raimu Hanson
Hanson, Raimu, 1957-
2007-01-01
Tartus Küütri tn. 1 asuva hoone ajaloost, sinna rajatavast Athena kultuuri- ja konverentsikeskusest ning Volga restoranist. Kinosaali kipsreljeefide autor on Ferdi Sannamees, restorani ajaloolise vitraažlae autor on Nikolai Willer. Kommenteerivad Margus Kasterpalu, Mart Kivastik, Anne Erm, Ain Mäeots ja projektijuht Maia Kurm
Art is only function / Marco Scotini, Andris Brinkmanis ; intervjueerinud Eero Epner
Scotini, Marco, 1964-
2010-01-01
Kunstikriitikud ja kuraatorid M. Scotini ja A. Brinkmanis muutunud kaasaja kunstimaailmast: institutsioonide kontrollist, bienaliseerumisest, olukorrast, kus kunstiturud on muutunud kultuuriüritusteks ja biennaalid turuplatvormiks, estetiseeritud kunsti domineerimisest biennaalidel, kunsti sidumisest "väärtusega", riigi kontrollimehhanismi asendumisest majanduslikuga, kuraatoritööst, retrospektiivnäituste rohkusest jm.
9288 kilomeetrit suveülikooli / Dimitri Mironov
Mironov, Dimitri
2009-01-01
Tallinna Ülikooli Katariina kolledži direktor Dimitri Mironov tutvustab Suveülikooli õppereisi Venemaale, mis oli pühendatud Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli vanimale, 15-aastaseks saanud eesti keele ja kultuuri kursusele. Reisi käigus sõideti rongiga Moskvast läbi Siberi Vladivostokki
Kas Euroopa on olemas? / Riho-Mart Marjak
Marjak, Riho-Mart, 1963-2005
2005-01-01
Euroopa Komisjoni eelmise presidendi Romano Prodi moodustatud töögrupp jõudis raportis tõdemuseni, et Euroopa kultuuri ei saa kindlalt määratleda ega piiritleda, ei ole võimalik koostada fikseeritud euroopalike väärtuste loendit, Euroopa geograafilise ruumi määrab kultuur
Kurg, Andres, 1975-
2006-01-01
Alates 1990. aastate algusest kuulub ruum postmodernse kultuuriteooria käibesõnavarasse, räägitakse ka "ruumilisest pöördest" kultuuriteoorias. Erinevatest ruumiloogikatest, modernse kultuuri ja ruumi klassilisest ja soolisest problemaatikast. Henry Lefebvre'i, Frederic Jamesoni, Edward Soja, Rosalyn Deutsche, Griselda Pollock'i ruumianalüüsist
Ezzoubi, Kattri, 1969-2011
2010-01-01
Kaitsepolitsega koostööd teinud araabia keele ja islamimaade kultuuri õpetaja sõnul ei hoia kaitsepolitsei Eestisse abielu kaudu jõudnud moslemitel mitte ainult silma peal, vaid kutsub neid ka vestlusele kaitsepolitseiametisse. Tema hinnangul on kaitsepolitsei huviorbiidis kindlasti need, kellel on olnud pikemaajalisem kokkupuude mõne araabia riigiga
Riiklikud keeleprogrammid / Jüri Valge
Valge, Jüri, 1948-
2004-01-01
Ülevaade järgmistest keelega seotud programmidest : "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004-2008)", "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004-2008)", "Rahvuskaaslaste programm (2004-2008)", "Hõimurahvaste programm (2000-2004)", "Lõunaeesti keele ja kultuuri programm (2000-2004)", "Setu kultuuriprogramm", "Eesti keele akadeemilise välisõppe programm"
Saksamaal kõlas nii klassika kui "juhtmemuusika" / Aino Siebert ; fotod: Werner Siebert
Siebert, Aino
2008-01-01
Mainzi Maakonnamuuseumis avatud Gottlieb Welté näituse "Lihvimata geniaalsus" raames toimunud Eesti päevast 30. märtsil. Karlsruhe ZKMis (Kunsti- ja Meediatehnoloogia keskus) avatud festivalist Performance-Art - kaasaegne tants ja uued meediad. Festival leiab aset Baden-Württembergi liidumaal toimuvate kultuuriürituste raames
Tomberg, Bruno, 1925-
2006-01-01
Näitus "40 aastat disainiharidust Eestis" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 19. VIII-17. IX ja Eesti disaini auhinna nominentide näitus Arhitektuuri- ja Disainigaleriis 18. IX-1. X. Disaini osalusest tänases tootmissüsteemis ja asendist kultuurisüsteemis. Taimi Soo1972. a. ruumiinstallatsiooni restauratsioonist
Haiguste ravi. Kontrollitud / Mari Sobolev
Sobolev, Mari, 1968-
2000-01-01
P. Alliku kureeritud näitusest "Naturalism" ja Academia Non Grata performance'itest Kunstihoone galeriis, J. Saare kureeritud näitusest "AIDS kultuuris" Rotermanni soolalaos, J. Zoova ja Kiwa näitusest "Kevaddisko" Tallinna Linnagaleriis, noortebiennaalist "ArtGenda" Helsingis ning H. Soansi ja M. Raadi kureeritud "ArtGenda" projektist "Analoog TV".
"Vesi - elu lähte mineraal" / Marju Riisikamp
Riisikamp, Marju, 1958-
2009-01-01
5.-7. juunini toimunud III Türi kevadfestivalist, kus leidsid aset järgmised kultuurisündmused: luuleõhtu, Raadioteatri kuuldemäng-põimik, Ööülikooli päevase osakonna loengud, fotonäitus, filmiõhtu, loodusmatkad ja kontserdid. Festivali algataja, kunstiline juht ja produtsent Iren Lill
Disain kõrvuti Pärdi ja Oksasega Eestit esindamas / Monika Järg
Järg, Monika, 1975-
2010-01-01
Normandias festivalil "Les Boréales" 12.11.-31.12.2010 avatud eesti disaini näitusest "design_estonia", kus on eksponeeritud mööbel, valgustid ja tekstiilikunst. Projekti kuraatorid Marko Ala ja Ilona Gurjanova. Loetletud osalejaid. Põhja- ja Baltimaade kultuuri tutvustaval festivalil on veel esindatud muusika, kino ja kirjandus
Ajaloolise ja isikliku mälu arheoloogiast tulevikuvisioonideni / Katrin Kivimaa
Kivimaa, Katrin, 1969-
2005-01-01
Kuni 15. I 2006 Victoria ja Alberti muuseumis avatud näitusest "Mineviku ja tuleviku vahel", mis annab ülevaate hiina kaasaegse foto- ja videokunsti ning dokumentatsioonide kaudu ka performance'i hiljutisest arengust ja hetkeseisust ning toob nähtavale praegust hiina kultuuri mõjutavate traditsioonide ja uuenduste keerulise sasipuntra
Vene keele 1. suvekool / Dimitri Mironov
Mironov, Dimitri
2001-01-01
2001.a. suvel korraldas TPÜ slaavi filoloogia osakond koostöös välissuhete osakonnaga vene keele suvekooli, mis oli mõeldud välisüliõpilastele. Kaks ja pool nädalat kestnud kursuste jooksul õppisid tudengid Soomest, Inglismaalt ja Hispaaniast intensiivselt vene keelt ning osalesid vene kultuuri tutvustavas programmis
Tundkem maailma kultuurilugu Amazonasest Mongooliani! / Laur Kiik
Kiik, Laur
2007-01-01
Lääne-keskselt ajaloolt tuleks liikuda maailmakeskse ajaloo-, ühiskonna- ja kultuuriõppeni. Noorte sotsiaaldemokraatide poolt korraldatud maailmakultuuri koolitus "Ilmaviis" innustab uurima maailma eri piirkondi, mida kajastatakse haridussüsteemis vähe. "Ilmaviisi" õppeõhtutel esinevad R. Raud, A. Valton, M. Soosaar, K. Hiiemaa, L. Mäll, J. Kaplinski jt.
Eesti Vabaõhumuuseum / Tõnu Kalvet
Kalvet, Tõnu
2002-01-01
Muuseumi 45. aastapäeva tähistaval teaduslikul konverentsil andis Heiki Pärdi ülevaate mulgi häärberist, Anneli Banner kultuuri ja looduse suhtest taluaia näitel jm. Avati Kaagjärve vallast Valgamaalt toodud Rusi talu (millest on pärit skulptor Juhan Raudsepp) ja taastatud fondihoidla
Pärnumaa "Kultuuripärl" on Bruno Sõmeri / Silja Joon
Joon, Silja, 1966-
2006-01-01
28. dets. Pärnu kontserdimajas toimunud Pärnumaa kultuuri- ja sporditegijate aastalõpu galaõhtul "Tähesära 2006" pälvisid teisete seas preemiad ka lauluõpetaja Anne Uusna, laulukonkursi "Sügisulg" korraldaja Helen Erastus, koorijuht Toomas Voll, rahvatantsurühma Kajakas juht Rita Mändla ja kunstnik Toomas Kuusing
Eestlane kamandab Venemaal 400 alluvaga tanklaketti / Artur Praun ; interv. Raigo Neudorf
Praun, Artur, 1973-
2005-01-01
LLC Neste St. Petersburgi jaemüügi direktor selgitab, miks ta nõustus ettevõtte poolt tehtud pakkumisega asuda tööle Venemaale, annab ülevaate oma tööülesannetest ja ettevõtte plaanidest Peterburi turul ning iseloomustab vene kultuuri- ja äriruumi. Lisa: Artur Prauni karjäär Nestes
Sihtrühmade mentaalsust tuleb äris ja reklaamis tunda / Mihhail Kremez
Kremez, Mihhail
2005-01-01
Autor väidab, et teisele rahvusele mõeldud reklaami looja peaks lisaks PR-i ja reklaami hariduse omamisele olema kas selle rahva esindaja, kaht keelt emakeele tasemel valdav inimene, võõrkeele filoloog või selle kultuuri teadlane. Vastasel juhul ei pruugi sõnum olla sihtrühmale arusaadav ja õigesti mõistetav
Pamjatnik pragmatizmu / Sergei Ivanov
Ivanov, Sergei, 1958-
2007-01-01
Parlamendiliige arutleb pronkssõduri ja teiste Teise maailmasõja mälestusmärkide teemal ja leiab, et minevik ei tohiks meid segada elada olevikus ja tulevikus. Ta leiab, pronkssõduri küsimus on näide sellest, mis domineerib Eesti poliitilises kultuuris ning sise- ja välispoliitikas - kas emotsioonid ja populism või praktilisus ja euroopalikkus
Neitsitorni suudab äratada ainult valitsus / Mari Kodres
Kodres, Mari
2009-01-01
Taani soovib Tallinna linnamüüri Neitsitorni rentida Taani Kultuuri Instituudile ning oleks valmis Neitsitorni ja Taani Kuninga aia renoveerimiseks raha eraldama. Taani arhitekt Erik Nobel on koostanud eelprojekti, kuid Neitsitorn on seisnud tühjalt kolm aastat ning laguneb ja hallitab. Kinnistut taotleb endale USA-s elav Uno Werner. Neitsitorni lähiajaloost, seotusest loomeisikutega
Pärnu linnavalitsuse hinnang esimesele valitsemisaastale / Eno-Gerrit Link
Link, Eno-Gerrit
2006-01-01
Ajaleht esitas Pärnu linnajuhtidele kolm küsimust. Vastasid linnapea Mart Viisitamm, abilinnapea majanduse valdkonnas Raul Sarandi, abilinnapea arengu ja planeerimise valdkonnas Mart Alliku, abilinnapea kultuuri, spordi ja sotsiaalvaldkonnas Margus Tammekivi ja linnavalitsuse liige turvalisuse valdkonnas Simmo Saar. Arvamust avaldavad Reformierakonna Pärnu piirkonna esimees Väino Hallik ja SDE esindaja Pärnu linnavolikogus Valter Parve
Inglimaja tervendab Eesti ühiskonda / Maris Talvari
Talvari, Maris
2007-01-01
Kätlin Rooviku (1976) alias Crystal Ra Lakshmi Eestisse rajatava Inglimaja projektist. Inglimaja on multifunktsionaalne hoone, mille eesmärk on aidata parandada selle töötajate ja külastajate elukvaliteeti ja ning leida eluülesannet. Kätlin Roovik (1976) on õppinud visuaalset kultuuri ja aminoloogiat (ingliteraapiat) ning saanud The Angels Training School'i sertifikaadi
The struggle for grammar : mechanisms of new media conventionalisation / Indrek Ibrus
Ibrus, Indrek
2004-01-01
Toetudes Juri Lotmani semiosfääri kontseptsioonile, vaadeldakse uue meedia kultuuri kommunikatsiooni- ja semiootikateooriate valgusel - meediumi arenemise viisiks on esialgu veebist leitud lahenduste jäljendamine, kuid olemasolevad tekstitüübid mõjutavad uute formaatide kujunemist ja meediumi sotsiaalse staatuse tõustes ja arenedes hakkavad selles kujunevad sisuformaadid tasapidi "grammatikaliseeruma". Konventsionaliseerumisega tagatakse sisemine integreeritus ja terviklikkus
Braavo, presidendiproua! / Karoliina Vasli
Vasli, Karoliina
2008-01-01
Eesti Rulluisuliidu president proua Evelin Ilves tuli Berliini rulluisumaratonil enam kui 6000 osavõtja seas 141. kohale. Kommenteerib treener Jaanus Ritson. Vt. samas: Evelin Ilves näitusel setu kultuuri kaitsmas. Proua E. Ilves avas 25. septembril 2008 Berliinis Eesti suursaatkonna ruumides kunstnik Siiri Taimla näituse "Elu lugu", mille põhiteemaks on setu naised Eestis sajand tagasi
1999-01-01
ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ / koost. Võro Seltsi VKKF ja Võru Instituudi aabitsatoimkond ; Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Marju Kõivupuu ... [jt] .Võro, 1998. Ka asjatundjate komisjoni koosseisust, mille vabariigi valitsus moodustas lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise riikliku programmi väljatöötamiseks
Pärnut ootab kirev kultuuriaasta / Karin Klaus
Klaus, Karin
2007-01-01
Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Jana Moosari sõnul 2007. aasta kultuuriürituste toetuste saajate hulgas on: MTÜ David Oistrahhi festival, MTÜ Pärnu Kontserdibüroo, muusikafestival "Muusikamoos", MTÜ XXI Sajandi Orkester (Klaudia Taevi nim. ooperilauljate konkursi korraldamine), MTÜ Suupilliklubi Piccolo, Pärnu kontserdimaja, MTÜ Arnold Scönbergi Ühing, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing
2014-01-01
Saku gümnaasiumis arutleti õpilaste korraldatud foorumil Eesti hariduse oleviku ja tuleviku üle. Intervjuu külalisesinejatega, kelleks tänavu olid haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt, Epp Adler MTÜ-st HeadEst, Saku abivallavanem haridus-, kultuuri- ja sotsiaalhoolekande alal Andi Einaste ning Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders
Pisikesed jalad tatsavad kaugele / Siret Paju
Paju, Siret, 1982-
2006-01-01
Rootsi laste- ja noorteteatri festivalist Londonis 11. - 29. X 2006, mis on eelhäälestus Rootsis 2007. aasta noorte kultuuri aastale. Lasteteatris Unicorn toimunud diskussioonist teemal "Tabud lasteteatris", osalejateks Suzanne Osten, Henning Mankell, Philip Pullmann. Lühidalt kahest etendusest: "Tüdruk, ema ja prügi" - lavastaja Suzanne Osten ja "Kassi teekond" - esitas Teater Tittut
Mehr als eine politische Lehrstunde : V. Baltische Studenten-Seminar in Darmstadt
2010-01-01
16.-21. novembrini 2010 toimunud viienda balti üliõpilasseminari keskpunktis oli teemadekompleks demokraatiast Baltimaades. Arutleti ka demokraatiakogemuse üle kahel viimasel sajandil Saksamaal. Jugendherberges alanud seminar jätkus Darmstadtis ja lõppes Saksa-Balti Seltsi 60nda juubeli tähistamisega. Viie päeva temaatika haaras Baltimaade ja Euroopa kultuuri, poliitikat ja ajalugu
Tehases Polymer valmistatakse kummilelude asemel kultuuri / Mari Rebane
Rebane, Mari
2005-01-01
Tallinna Kristiine linnaosas tegutsevast loovinimeste koondumispaigast kultuuritehasest Polymer. Kultuuritehases töötavad maalikunstnik Alice Kask, skulptor Neeme Külm, teatrikunstnik Mae Kivilo, filmikunstnik Mare Raidma. Vaata ka www.kultuuritehas.ee
Hispaania suursaadiku visiit / Reet Kääni
Kääni, Reet
2001-01-01
13.02.2001 külastas Tallinna Pedagoogikaülikooli Helsingis resideeruv Hispaania suursaadik Fernando Carderera Soleri ja saatkonna I sekretär Tereza Lizaranzu Perinat. Külaliste visiidi üheks eesmärgiks oli uurida võimalusi hispaania keele ja kultuuri õpetamiseks TPÜs. Dekaan Heli Mattisen oli ette valmistanud omapoolse ettepaneku hispaania keele kõrvalaine avamiseks 1.09.2001
Enno Toomsalu 30 aastat Chicago Eesti Maja president / Endel Sepp
Sepp, Endel
2006-01-01
1976. aastast Eesti Maja juhtinud Enno on kujundanud selle "väikeseks Eestiks", kus on korraldatud palju kultuuriüritusi. 19. märtsi koosolekul andis ta ameti nooremale, samas valiti ta Chicago Eesti Maja auliikmeks. Akadeemiliselt kuulub ta Korp! Frat. Estica´sse, teda on autasustatud korporatsiooni Kuldmärgiga teenete eest eestlusele ja Valgetähe 4. järgu ordeniga
Panga fassaadile ilmuvad näod / Merit Kask
Kask, Merit
2006-01-01
Flo Kasearu ja Alide Zvorovski kunstiprojektist "Majad, näidake oma sisu!" Hansapanga ja Eesti Panga fassaadil 7.-9. septembrini 2006 a., millega juhitakse tähelepanu vajakajäämistele kultuuri sponsoreerimisel. Seintele kuvatakse videoklippe Marko Mäetammest, Ene-Liis Semperist, Lydia Koidulast ja Carl Robert Jakobsonist: Tallinna Kunstihoone seinale kuvatakse Reiu Tüüri ja Jaan Elkeni portreed
Артистические салуны / Елена Мельникова-Григорьева ; иллюстрация: Евгения Шевченко
Мельникова-Григорьева, Елена, 1959-
2013-01-01
Järgmistest kultuurisündmustest: Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi festival KIMP Fest, Maša Goltsmani tantsulavastus "Siddhartha" (Goltsman Ballet), festival "Kõik sõidavad Jerevani!", multidistsiplinaarne videonäitus "Nõukogude lillelapsed: 1970ndate psühhedeelne underground" Eesti Rahva Muuseumis (kuraatorid Terje Toomistu ja Kiwa) ning Kumu Kunstimuuseumi väliskunsti näitus "Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945"
Suur 'Alternatsioon 98' / Tiiu Leis, Al Paldrok
Leis, Tiiu
1998-01-01
Kaheosalise Pärnu kultuuriürituse 'Alternatsioon 98' tutvustus: 8.-9. mail kujutav-, video- ja tegevuskunst; 5.-6. juunil muusika, tants, sport, mood. 8. mai: punkansambli 'Kurjam' kontsert, avatakse näitused 'Alternatsioon 2' Soolalaos, Tallinnas keelatud 'Eesti Vabariik 80' ja Taave Tuutma 'Rikaste toetamise fond', performance'id Rüütli tänaval; 9. mai: seksuaalvähemuste ja teiste protestimarss.
80 aastat tagasi : Veebruar 1927 / Mati Märtin
Märtin, Mati
2007-01-01
Kultuuri- ja muusikasündmustest: ajaloolisest üritusest 20. veebr. Estonia Kontserdisaalis, Palamuse kiriku uue kella pühitsemisest 20. veebr., Mozarti "Reekviemi" ettekandest Estonia kontserdisaalis, Tallinna Kaarli Lauluseltsi korralisest peakoosolekust 7. veebr., kontserdist Kaarli kirikus (esinesid organist Paul Pressnikoff, laulja Tenno Vironi ja tšellist Raimond Bööcke), kontserdist Viljandi Jaani kirikus (esinesid bassilaulja Hans Siimer ja organist Elmar Rossman)
Lisandusi postkolonialismi diskussioonile / Jaak Kangilaski
Kangilaski, Jaak, 1939-
2011-01-01
Et Eesti oli Nõukogude okupatsiooni koloniseerimise ohver, tuleks eesti kunsti ajaloo uurimisel lähtuda postkolonialistlikule teooriale omastest lähenemisviisidest ja mõistetest, mis võimaldaksid juba tuntud tõsiasju uutmoodi tõlgendada ning selgitada meie ajalugu ja kultuuri rahvusvahelisele üldsusele. Kolonialismi tunnustest ja levikust Ida-Euroopas 20. sajandil ning mõjudest eesti kunstile, postkolonialismi teooriast ja selle rakendustest
Настольная игра помогает изучать русский язык и Россию / Андрей Бабин
Бабин, Андрей
2013-01-01
Õppemängu CONTACT© Russian eesmärk on Moskva linnas ning vene kultuuris mugavalt orienteeruma ja vene keeles suhtlema õppimine. Tallinna Ülikooli poolt on koostatud analoogne mäng välistudengitele vene keele õppimiseks inglise keele baasil. Mängu koostasid Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor Inna Adamson ja Katariina Kolledži direktor Dimitri Mironov, kes jagab mängu kohta selgitusi
Areen küsib : mis oli aasta kultuurishokk?
2005-01-01
Positiivne ja negatiivne kultuurisündmus 2005. aastal. Küsimusele vastavad Juhan Maiste, Karin Hallas-Murula, Jaan Toomik, Toivo Raidmets, Maile Grünberg, Leo Lapin, Märt Väljataga, Berk Vaher, Sergei Stadnikov, Veljo Kaasik, Margit Mutso, Erkki-Sven Tüür, Mihkel Mutt, Kaarel Tarand, Priidu Beier, Hasso Krull, Jaan Pehk, Hendrik Luuk, Karlo Funk, Kristo Rajasaare, Andres Maimik, Priit Raud, Marianne Kõrver
Maestro audients / Jaanus Hämarsoo
Hämarsoo, Jaanus
2008-01-01
President Arnold Rüütel Ivo Parbuse raamatu "Eri Klas. Kultuuri suursaadik" esitlusel Viru keskuses. Fotode allkirjad: Ühte kaadrisse on jäänud Arnold Rüütel ning tema kunagine kolleeg Toompealt, praegune kinnisvarahai Indrek Toome; Klasi pühenduse ja pookstaavid sai raamatusse ka Rüütel, kelle järel oli au astuda maestro laua ette Kinnisvaradefirmade Liidu tegevdirektoril Tõnis Rüütlil
Pildi vaatenurgast : Fotograafilise tähenduse tõlgenduslikud strateegiad / Jay Ruby
Ruby, Jay, 1935-
2010-01-01
Fotograafia rollist antropoloogias ja selle sihist, fotode tõlgendamisest ja kontekstist, pildiliste sõnumite osast kultuuris. Foto kui kunst, kui esteetiline objekt versus foto kui reaalsuse "vahendamata" salvestus - need levinud seisukohad häirivad fotode teadusliku interpretatsiooni väljakujunemist ja fotode antropoloogilise tõlgendamise süsteemi väljatöötamist. Eesmärgiks peaks olema pakkuda antropoloogidele kommunikatsiooni pildilist vahendit
Romantiline Rannatee : kuidas toimib üheksa valla ühine koostöövõrgustik? / Mercedes Merimaa
Merimaa, Mercedes, 1954-
2015-01-01
Kaubamärk Romantiline Rannatee ühendab Pärnumaa üheksa valla turismiteenusepakkujaid ja teisi ettevõtteid, kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtusi ning sündmusi eesmärgiga saavutada piirkonnale suuremat tuntust ja külastatavust ning kasvatada tulu turismiettevõtlusest. Tegu on Leader-projekti kaasava juhtimise tulemiga. Era-, avaliku ja mittetulundussektori ühistegevuse kommunikatsioonist Romantilise Rannatee koostöövõrgustikus
Гармогния музыки петербургских мифов / Елена Скульская
Скульская, Елена, 1950-
2006-01-01
Arvustus: Волков, Соломон. История культуры Санкт-Петербурга. Москва : ЭКСМО, 2003 ; Volkov, Solomon. Peterburi kultuuri lugu / tlk. Milvi Aasaru. Tallinn : Ilo, 2007
Some views on evaluation and identification of artistic talent / Inkeri Ruokonen
Ruokonen, Inkeri
2002-01-01
Kunstikasvatusest õppekavas, kunstilisest andekusest. 1999.-2001.a. läbi viidud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Helsingi Ülikooli vahelisest uurimisprojektist "Andekas laps ja tema arengut soodustavad faktorid Eestis ja Soomes". Projekti eesmärk oli identifitseerida 6-8-aastaste laste andekus ja selle arengut soodustavad tegurid ühises kultuuris, kuid erineva sotsiaalmajandusliku arengutasemega ühiskondades Eesti ja Soome laste võrdleva analüüsi kaudu
Modernsuse kogemise viisid eesti ja soome kultuuris / Mirjam Hinrikus
Hinrikus, Mirjam, 1972-
2014-01-01
Rahvusvahelisest konverentsist "Ways of experiencing modernity in Estonian and Finnish literature and culture at the beginning of the 20th century: similarities and differences" Tallinnas 9.-10.12.2013
Eesti proosa 2007 - kultuuri ja tsivilisatsiooni vahel / Peeter Helme
Helme, Peeter, 1978-
2008-01-01
Ülevaade 2007. aasta eesti proosast. Käsitletakse järgimisi autoreid ja nende teoseid: Ene Mihkelson "Katkuhaud", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Toomas Vint "Mäluauguga naine", Mehis Heinsaar "Rändaja õnn", Maimu Berg "Unustatud inimesed", Mihkel Mutt "Siseemigrant", Vahur Afanasjev "Kaadrid otsustavad", Epp Annus "Sina, Matilda", Ivar Sild "Tantsiv linn", Tiina Laanem "Väikesed vanamehed", Olle Lauli "Niguliste õpilased", Aarne Biin "Linna valitsemine", Jaan Aps ja Joonas Sildre "Hinglõõm". Ka Armin Kõomäe loomingust. Artikli aluseks on Eesti Kirjanduse Seltsi 2007. a. eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul peetud ettekanne
Eesti proosa 2007 - kultuuri ja tsivilisatsiooni vahel / Peeter Helme
Helme, Peeter, 1978-
2010-01-01
2007. a. ilmunud proosaraamatutest: Tiina Laanemi "Väikesed vanamehed", Ene Mihkelsoni "Katkuhaud", Toomas Vindi "Mäluauguga naine", Vahur Afanasjevi "Kaadrid otsustavad", Armin Kõomäe "Nägu, mis jäi üle" (ilmus 2006. a.), Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Tõnu Õnnepalu "Flandria päevik", Maimu Bergi "Unustatud inimesed", Mehis Heinsaare "Rändaja õnn", Mihkel Muti "Siseemigrant", Aarne Biini "Linna valitsemine", Ivar Silla "Tantsiv linn" ja Epp Annuse "Sina, Matilda"
Linn kui rikastav keskkond kultuuri peeglis / Sander Alfred Liivak
Liivak, Sander Alfred
1999-01-01
12.-13. VIII Tartu Ülikooli kunstide osakonna korraldatud rahvusvaheline seminar "Linnakultuur ja keskkonnakunst". Aasa Musta, Rein Veidemanni, Agnes Trump'i, Martti Preemi, Paulina Ahokase, Enn Siimeri, Raho Langsepa, Riitta Mänty, Irja Alakivi, Katriin Fischi, Hanna Johanssoni ettekannetest. Janna Syvänoja loomingust näidati videofilmi.
Edasi, selg ees : Stalini-järgsete aastate haritlaspoliitika kahest tahust / Väino Sirk
Sirk, Väino
2004-01-01
Tsiviliseerituma okupatsiooni algus, millega kaasnes kõrgkoolipoliitika ajakohastamine, kultuuri mõiste mõningane lahutamine ideoloogiast, võimu ja ühiskonna teatav konsolideerumine ning looduse, ajaloomälestiste ja eesti keele kaitsmine seostus eestluse kaitsmisega. Parteilaste arvu kasv haritlaskonna hulgas, intelligentsi kontrolli all hoidmise erinevad võimalused, ühiskonlik ja parteitöö. NLKP XXII kongressil vastuvõetud kolmandast programmist, mis andis juhtnöörid rahvuserinevuste sihipäraseks taandamiseks
Tomberg, Jaak, 1980-
2006-01-01
Autorid on lähtepunktiks võtnud Jaan Unduski teose "Maagiline müstiline keel" ja osutavad sellele, kuidas keele ja vaikuse vahelise suhte kaudu on võimalik teadvustada reaalsuse ja virtuaalsuse vahekorda ning transtsedentaalse empirismi kirjeldused Gilles Deleuze'i raamatust "Logique du sens" (1973) ja Slavoj Zhizheki raamatust "Organs Without Bodies" (2004). Eesmärgiks on rajada esmane teoreetiline aluspõhi uueks vaatenurgaks kultuuri- ja fiktsiooniteoreetilistele põhiküsimustele
STAR TREK elab ja õilmitseb / Scott Abel
Abel, Scott
2009-01-01
Artikli autor käis Bonnis "Star Treki" (USA, 1966-1969) fännide iga-aastasel kokkutulekul. Artiklis sellest, kuidas kulttussari on mõjutanud inimesi, kultuuri, meediat. Meenutavad näitleja Nichelle Nichols ja teismelisena sarja looja Gene Roddenberry juures vabatahtliku abilisena töötanud Richard Arnold. Sarja algusest, järgprojektidest ("Star Trek : The Next Generation", "Deep Space Nine" jt.) kuni J. J. Abramsi filmini, mis esilinastus 8. mail
Sul on miljoni dollari idee? Nemad aitavad sul selle rahaks teha / Tanel Veenre
Veenre, Tanel, 1977-
2010-01-01
Eesti kultuurivahendajatest, nende nappusest. Kultuurikorraldusest, loomest ja ettevõtlusest, kultuuriturundusest, loomemajandusest, mänedžeri ja looja koostööst, kultuuri ekspordist. Kultuurikorraldajate koolitusest Tartu Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Arvamust avaldavad galerist Olga Temnikova, Eesti Disainerite Liidu esimees Ilona Gurjanova, kontserdikorraldaja Helen Sildna, Ville Jehe disainibüroost Keha3, Von Krahli Teatri projektijuht Elo-Liis Parmas, moekorraldaja Merilyn Kesküla jt.
Spirgis, Roberts
2006-01-01
Liivlaste materiaalse kultuuri peamiseks iseärasuseks on kilpkonnsõled ja rinnakeed. Liivi rinnakeedes on eristatud viis kilpkonnsõlgede tüüpi, neli tüüpi keekandjaid ning üks tüüp keejagajaid. Ehete kronoloogia loomiseks kasutati koostisosade vastastikuse korrelatsiooni meetodit. Selle alusel eristatakse nelja liivi rinnakeede rühma. Rinnakeede tüpoloogia võimaldab teha ka järeldusi Vidzeme liivlaste etnogeneesi kohta.
Allas, Anu, 1977-
2010-01-01
Tolle aja eesti kunstis võib täheldada pidevat huvi mütoloogiliste motiivide ja teemade vastu, millest kasvas välja omalaadne rahvusromantiliste sugemetega kunsti laine. Vaadeldakse mõningate Kalevipoja-aineliste, eriti Lembit Sarapuu, Leonhard Lapini ja Jaak Arro maalide näitel ja tolleaegse kunstikriitika toel, kuidas rahvusromantismi esiletõus kajastab oma aja ja koha kultuuri ideoloogilist kriisi, mida iselooustavad erakordsed motiivid, ülepaisutatud tundetoon, eksootika ja kontrastide rohkus
Mida teeks tulevane kultuuriminister 500 miljoni krooniga? / interv. Andres Keil
2007-01-01
Suuremate erakondade kultuurispetsialistid (kultuuriministrikandidaadid) Urmas Paet, Andres Herkel, Peeter Jalakas, Indrek Saar, Jaak Allik, samuti kultuuriminister Raivo Palmaru vastavad küsimustele, mis on suurimad ohud eesti keele ja rahvuskultuuri säilimisele, milline on kultuuriministeeriumi ja -ministri portfelli staatus praeguses valitsuses, kas kultuuri rahastamine riigieelarvest on piisav, mille poolest erineb nende erakonna nägemus kultuuripoliitikast teiste erakondade omast, kuhu nad suunaksid 50, 500 miljonit, kui see oleks nende käsutuses
2000-01-01
Eesti Kunstnike Liit korraldab 25. IV-21. V ülevaatenäituse, kus esindatud maal, skulptuur, installatsioon, graafika, foto, video jne. Näitused: Tallinna Kunstihoones "Déj̉ vu ehk Lühike Eesti kunsti lähiajalugu"(Toomas Vint); Rotermanni soolalaos "Aids kultuuris. Immuniteedi kadumine kunstis" (Johannes Saar); Kunstihoone galeriis "Naturalism" (Peeter Allik); Tartu Kunstimajas "Eneseksjäämine. Väikesed rollimängud XXI sajandiks" (Reet Varblane). Registreerimine kuni 31. III
2006-01-01
Flo Kasearu ja Alide Zvorovski kunstiprojektist "Majad, näidake oma sisu!". 7. IX sai Hansapanga fassaadil Liivalaia t. näha Ene-Liis Semperi ja Marko Mäetamme portreid, 8.-9. IX saab Eesti Panga fassaadil Estonia pst. näha Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni portreid. Panga ja kunasti/kultuuri suhetest, kunsti toetamisest, panga ootustest kunstilt. Arvamust avaldavad Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Janno Toots ja Hansapanga turundusdirektor Tiiu Tälli
1999-01-01
Vanemuise kontserdimaja esimene sünnipäev täissaalidega; EMA-s esmakordselt projektinädal; Juubeliüritused Otsa-koolis; Rahvusvaheline muusikaseminar Tallinnas; Saami kultuuri päevad; Kaitseväe orkester mängib operetiks; Eesti Noorte Puhkpilliorkester tähistas 5. tegevusaastat; Kandlefestival lõppes novembris; Kohalike muusikute austamine Saaremaal; Otepää kultuurielu saab uue hoo; Venekeelse elanikkonna integreerimisest rahvakultuuri kaudu; ESL esimene suurüritus; Tamula Järvemuusikakontserdi toimumine ohus
2010-01-01
Küsimusele vastavad 1980. aastal koostatud "40 kirjale" allakirjutanud kultuuri- ja ühiskonnategelased P. Lorents, P. Kask, H. Kiik, T. Kall, T. Kaljuste, M. Kalda, A. Langemets, K. Alttoa, M. Hint, F. Jüssi, P. Aimla, L. Hainsalu, M. Lauristin, J. Klõšeiko, A. Laats, K. Kreismann, A. Laht, R. Ruutsoo, L. Tavel, A. Valton, P. Tulviste, P.-E. Rummo, T. Rätsep, R. Tamsalu, A. Tarand, E. Nirk, M. Sirkel ja J. Tamm
Leila Pärtelpoeg and the Soviet antique / Mart Kalm
Kalm, Mart, 1961-
2010-01-01
Sisearhitekt Leila Pärtelpojast, kes 2010. a. pälvis EV kultuuri elutööpreemia. Nõukogude ajal tegeles antiikmööbliga, uuris mööbliajalugu, kogus ajaloolist mööblit. Sisearhitekti tööst Eesti NSV-s, võimalusest kavandada mööblit. L. Pärtelpoja rollist ajalooliste interjööride (Parlamendihoone Toompeal, mõisahooned) restaureerimisel ja sisustamisel. Tallinna raekoja restaureerimisest (1975), ajalugu ja kaasaega sünteesivast terviklikust kujundusest
"Ariel" avab juudi kultuuri väärtusi / Kersti Inno
Inno, Kersti, 1954-
2007-01-01
Hispaania gambamängija Jordi Savalli ja ansambli Hesperion XXI kontserdist programmiga "El Paradiso Perdido" ehk "Kadunud paradiis" juudi süvakultuuri festivali "Ariel" raames 17. nov. Estonia kontserdisaalis
Sänna mõisast saab kultuuri- ja loomekeskus / Kaile Kabun
Kabun, Kaile
2009-01-01
Sänna kultuurimõisa esimese hooaja juhatab sisse 27. veebruaril valguspidu. Mõisa õuel näeb prantsuse kunstniku valgusskulptuure. Kultuurimõisa rajamine on Rõuge vallavalitsuse ja Tallinna kultuuritehase Polymer ühisettevõtmine. Loomeinimeste residentsi ja töötubade sisseseadmise kavast
Kultuuri ärklikorrusel käib vilgas elu / Rein Veidemann
Veidemann, Rein, 1946-
2001-01-01
Artiklis tutvustatakse Interlitteraria 6. nr-t (Tartu Ülikooli Kirj., 2001) ja kogumikke "Uurimusi müüdist ja maagiast" (Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirj., 2001) ning Acta Semiotica Estica I (Tartu Ülikooli Kirj., 2001)
Kultuuride paljusus kultuuri tugevuse ja elujõu allikas / Jaan Elken
Elken, Jaan, 1954-
1998-01-01
ECA (European Council of Artists) aastakongress ja sellega kaasnev konvetents "Kunstnike ja intellektuaalide roll uuenevas Euroopas" 19.-22. novembrini Semmeringis Austrias. ECA (Eesti Kunstnike Liit liige 1995. aastast) eesmärgist, olulisusest Eesti kunstnikkonnale. Konverentsist teemade järgi: enesetsensuur ja väline kontroll, multikultuusus, meedia. J. Elken tõdeb, et Eesti realiteedid ja probleemid kattuvad suuresti Skandinaavia ja Kesk-Euroopa, mitte Ida-Euroopa omadega.
Nelja- ja poolesaja aastane Pädaste mõis ärkas uuele elule / Aare Laine
Laine, Aare, 1951-
2008-01-01
Mõisahärrad Martin Breuer ja Imre Sooäär kutsusid Pädaste mõisa renoveeritud peamaja avamisele ka president Toomas Hendrik Ilvese koos proua Evelin Ilvesega, Riigikogu spiikri Ene Ergma, välisriikide diplomaatilisi esindajaid, Riigikogu liikmeid, kultuuri- ja kunstiinimesi. Vt. samas: Nüüd on Muhus Presidendi alleel ka president Ilvese puu. 6. juunil 2008 Muhus eraviisilisel külaskäigul viibinud president T. H. Ilves istutas Väikese väina tammi lähedale Presidendi alleele pärna
2008-01-01
26. okt. toimuvad Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis kontserdid Tartu ja Tartumaa rahvamuusikutelt. 26.-27. okt. toimub Tallinnas V juudi süvakultuuri festival "Ariel", mille peaesinejaks on klarnetist David Krakauer ansambliga Klezmer Madness1 USAst. Corelli Musicu salongiõhtutel festivali "Fiesta de la Guitarra" raames esineb trio koosseisus Stewart McCoy (lautomängija), Robert Staak (lautomängija) ja Maria Staak (laulja), kontserdid 5. nov. sarjas "Maardu mõisa muusikasalong", 8. nov. Pärnu hotellis sarjas "Café Grandi muusikasalong" ja 9. nov. Mooste mõisas sarjas "Mõisaromantika"
Maagia unikaalsus ja universaalsus kultuuris : kultuurisemiootilise tõlgendamise katse / Peet Lepik
Lepik, Peet
2007-01-01
Maagia mõiste erinevatest vaatepunktidest - spontaansest käitumispraktikast kuni kultuursemiootilise tõlgenduseni. Järgneb nr. 7. - Lisa: J. Lotman. Ühiskonna ja isiksuse semiootika : loeng. Nr. 7, lk. 1581-1586
Tallinna Pedagoogikaülikooli magistreid 2004 / Katrin Aava, Toomas Liiv, Helle Metslang
Aava, Katrin, 1963-
2005-01-01
Eesti keele, soome keele ja kommunikatsiooni eriala magistritöödest. Ka viis kirjandusteaduslikku tööd: Kerli Linnati "The vision of history of E. L. Doctorow in English and in Estonian: a comarative study of "Ragtime" and "Look Lake" and their translations", Anneli Niitsoo "Postmodern play with power and masculinity in Jeanette Winterson's Novels", Pille Riismaa "Gümnaasiumi kirjandusõpik "Eelmise sajandi eesti kirjandus"", Anneli Kõvamehe "Baltisakslased Jaan Krossi "Kolmandates mägedes", "Keisri hullus" ja Rakvere romaanis"", Jaak Urmeti "Kultuuri eest ja religiooni vastu. Max Laossoni usuvastasest paljastustööst ajakirjas "Ratsionalist" (1932-1933)"
TPÜ üliõpilasesinduse tegemised veebruaris ja märtsis / Katriina Vasarik
Vasarik, Katriina
2001-01-01
TPÜ üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkonnas päevakorras üliõpilaste toimetuleku- ehk sotsiaaltoetused. Kultuuritoimkond tegeleb Tallinna Tudengite Kevadpäevade ettevalmistamisega. Akadeemiline toimkond viis läbi koosoleku, kus osalesid dots. L. Jõgi ja prof. J. Orn, teemaks kasvatusteaduste teaduskonna lisaerialad. Riigitellimuse küsimuses on olnud mitmeid koosolekuid. Akadeemiline nõukogu esitas TPÜ nõukogu õppekomisjonile projekti uue esmaabi õppeaine sisseviimiseks õpetajakoolituse õppekavasse. Sotsiaal-, kultuuri- ja välissuhete toimkond tegelevad soome tuutorite vastuvõtmisega, kes saabuvad Tallinna projekti "International Tutoring" raames, TPÜ-s peetakse kobar-workshop, teemaks välisüliõpilaste nõustamine
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Valve-Liivi Kingisepp
2015-10-01
Full Text Available Kirjutise autor töötas aastail 1988–1992 eesti keele lektorina Oulu ülikoolis ja selgitab, kuidas toimus 1980. aastatel Moskva kaudu lektorite tööle suunamine, missuguseid ainekursusi tuli lugeda, õpetada, kuidas võtsid üliõpilased pakutut vastu, missuguseks kujunes teadustöö kateedris, lektorite seminaridel, ettekanded, kaastöö väljaannetele, eesti keele päeva korraldamine jm. Samas iseloomustatakse lektori tegevust väljaspool ülikooli Eesti iseseisvumisliikumise ajal, meeldejäävaid kokkupuuteid kohalikega, intensiivset õpetustegevust rahvaülikoolides, eesti keele ja kultuuri tutvustamist suveülikoolides, koolides.
Pärimuskultuurist kultuurisümboliks : saami etnograafia ja seto eepose saamislugu / Kristin Kuutma
Kuutma, Kristin, 1959-
2005-01-01
Ülevaade saami asualast, elukeskkonnast, elatusviisidest ja muutustest kultuuriprotsessis. Johan Turi kui esimese saamikeelse ilukirjandusliku autori ja Emilie Demant Hatti koostöös valminud teosest "Muitalus sámiid birra" (Jutustus saamidest). Setode ajaloost ja taustast eepose-projekti kujunemisele, pärimuse kogumine. Rahvalauliku Anne Vabarna poolt esitatud setu rahvuseeposest "Pekolanõ" (Peko)
Kivimäe, Mart, 1951-
2005-01-01
Ettekanne Eesti Kunstiakadeemia restauraatorite konverentsil 4. V. Jaotused: Hävitus ja säilitus - positsioone ajalookultuuri ajaloost. Postmodernne historism ja Nietzsche küsimused. Ajutist ja püsivat elamisruumis. Elukeskkond ja ajaloolise relativismi jaatamine. Historism kui nüüdiskultuuri saatusekujund
A. H. Tammsaare muuseumi kultuuriülikoolis oli 24. IV kaasaegse kunsti õhtu...
2002-01-01
Heie Treier jagas muljeid USA multikultuurilisest kunstielust. Kultuuridevahelisi seoseid tõi esile nüüdiskunstnike Boriss Mihhailovi, Juri Lobanovi (Kutshõran), Pavel Mikushevi tutvustus ning arutlus Paul Rodgersi ja Ülo Soosteri asendist omas/võõras kunstikeskkonnas
Kivistik, Kaidar
2016-01-01
Tallinna Kanutiaia noortemajas on võimalik osa saada koolidele mõeldud rahvusvahelisest haridusprogrammist „Learning Without Borders” (piirideta õpe), mille eesmärk on tutvustada kultuuripõhist inglise keelt. Intervjuu ühe töötubade ja etenduste läbiviija Kaidar Kivistikuga
Paraadile annavad sära sõjaväeorkestrid. Kultuuri ja uunikumi / Andris Tammela
Tammela, Andris
2005-01-01
Võidupüha üritustest Paides 23. juunil. Suure-Jaani muusikapäevadest: Mati Palmi ja Aare-Paul Lattiku kontsert 22. juun. Suure-Jaani jahimajas, Sven Grünbergi, Lilian Langsepa ja Vambola Kriguli kontsert 22. juun. Suure-Jaani kirikus, Urmas Sisaski autoriõhtu 23. juun. Suure-Jaani kirikus, Jassi Zahharovi kontsert 23. juun. Soomaal Hüpassaares
Ajaloolised looduslikud pühapaigad - väärtused looduse ja kultuuri piirimail / Ahto Kaasik
Kaasik, Ahto, 1969-
2007-01-01
Ajaloolised looduslikud pühapaikade mõistest ja peamistest rühmadest, nende tähtsusest, tähendusest ning väärtustest. Artiklis kajastatakse pühapaikade kaitset, neid puudutavaid seadusi ning pühapaikade riiklikku arengukava. Lühidalt autorist lk. 317
Kultuurid sümbolismi kultuuris : ajalooline muutumine ja vendade Raudade modernism / Mart Kivimäe
Kivimäe, Mart, 1951-
2008-01-01
Sümbolismi mõjudest ja selle kriitikast Eestis, historismi ja sümbolismi diskussioonist, modernismiajastu filosoofidest ja kunstnikest Lääne-Euroopas ning nende mõjutustest vendade Raudade, eriti Kristjan Raua loomingule, ka tema loomingu tõlgendamisest erinevatel aegadel. Kirjanduse loetelu lk. 48-51
Kivimaa, Katrin, 1969-
2004-01-01
1990-ndate aastate Eesti kaasaegse kunsti arengust, selle medialiseerumisest, mida iseloomustab fotograafia, video ja arvutipõhise meedia tungimisest "kõrgesse kunsti", Mall Nukke, Tiia Johannsoni, Raivo Kelomehe ja Nelli Rohtvee netiprojektidest ning Ando Keskküla kureeritud rahvusvahelistest kunsti- ja meediaüritustest "Interstanding"1-3, ka Prantsuse-Balti videofestivalidest, uue meedia festivalist "Offline@online". Eestikeelne lühem variant ilmunud ajakirjas "Kunst.ee", 2001, nr.4, inglisekeelne - ajakirjas "Mare Articum", 2000, nr. 2(7)?
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Kadri Karma
2016-10-01
Full Text Available This paper contributes to the research on organizational culture (OC from a crosscountry perspective. From the economic point of view we see that society today has led us to increasing international cooperation and globalization. Despite the opening of economic borders there are still limits to consider when operating across national boundaries. One of those limits can be associated with culture – the way things are commonly understood and accepted in different national entities. This can be of special importance for small countries, as they need to adjust to their larger counterparts in order to be economically competitive. Research focuses on different aspects when studying OC, but it is generally agreed that task orientation and interpersonal relationships become important dimensions when we analyze this phenomenon. In order to understand OC and to measure it in cross cultural settings, a universal measurement tool is needed; however, drafting such a tool has for some time been a sticky task. In this paper the measurement invariance of the Organizational Culture Questionnaire (Vadi et al. 2002 is examined by comparing the data from seven countries representing Eastern and Western Europe, Russia, and China. This sample covers both small and large countries. A confirmative factor analysis was used as a means to test measurement invariance across the selected samples. In addition, Multidimensional Scaling technique was applied to provide a visual representation of the data. An analysis was carried out using the statistical software SPSS/AMOS 17.0. The results indicate that task orientation can be found as a common dimension whereas relationship orientation seems to hold a diverse meaning across countries. Instead of relationship orientation, a dimension reflecting negative employee emotions towards the organization was detected. It also turned out that the strength of the relationship between the obtained subscales shows interesting variation across countries. These findings potentially allow us to better understand and lead international collaboration between countries and organizations.
2005-01-01
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Uno Roosvaldi maalide ja graafika näitus "Mõttes Kihnus", Heino Lillepuu kollaazhide näitus "Kõik naised on inglid". Tartu Mänguasjamuuseumis jõuluehete näitus. Rahvusraamatukogu fuajees Andy Horneri näitus "Terra Borealis". Eesti Rahva Muuseumis näitus "Põhjamaine tunnetus", mis tutvustab Sleipneri stipendiumi saanud noorte kunstnike valiktöid. Iisaku muuseumis jõulupostkaartide näitus. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus "Klaashelmed maailma rahvaste kultuuris" (suur osa helmeist ja helmetikandeist on Torben Sode kogust). Rottermanni soolalaos näitus "Kodu, kallis kodu". Viljandi muuseumis on väljas EKA nahakunsti osakonna tööd aastaist 1917-2004 "Mälu ja mäng", Eesti lapitööseltsi näitus, Viljandi maagümnaasiumi kunstistuudio näitus "Jõulusokk". Eesti Meremuuseumis näitus"Klaas, fajanss ja portselan uppunud laevadelt"
80 aastat tagasi : Detsember 1928. 1 / Mati Märtin
Märtin, Mati
2008-01-01
Muusikasündmustest 80 aastat tagasi: 1. dets. korraldas siseministeerium Tallinna Kaarli kirikus piduliku leinajumalateenistuse neli aastat tagasi kommunistliku mässukatse ajal langenute mälestuseks, kus esinesid bariton Aleksander Arder ja tšellist Raimond Bööcke (seda tähtpäeva tuletati meelde kõikjal üle Eesti), õnnistati Põltsamaa kiriku uus vendade Kriisade valmistatud orel (orelil esines August Topman), 2. dets. Tallinna Jaani kirikus esinesid tenor Tenno Vironi, organist Herman Känd ja sega- ja meeskoor A. Biltse juhatusel, 9. dets. esines Tallinna Jaani kirikus organist Peeter Laja (nii orelil kui lauljana), Tartu Ülikooli kirikus esinesid metsosopran Paula Brehm-Jürgenson ja Tallinna Toomkiriku organist Helene Spulge, Tartu Pauluse kirikus kanti ette Beethoveni missa C-duur (esinesid Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Seltsi sümfooniaorkester, Miina Hermanni Lauluselts ja solistid Olga Mikk-Krull, Ludmilla Orav, Evald Laanenbeck ja F. Zwetkov, dirigent Arkadius Krull)
Olesk, Peeter, 1953-
2001-01-01
Tõnu Kaljuste juhatab Ljubljana Gallus Hallis Johannes Brahmsi "Saksa reekviemi". EMA kuratooriumi ja rahvusooperi Estonia nõukogu arutasid ühisistungil Eesti ooperikunsti, muusikateatri ja kõrgema muusikalise hariduse probleeme. 7. XII kell 19.00 saab "Klassikaraadiost" kuulata Milano La Scala hooaja avaetenduse otseülekannet. Antese väljaandel ilmus CD Rene Eespere kammerteostega. 29.XI ئ 2.XII viibis Eestis Sibeliuse akadeemia klassikalise kitarri õppejõud Jukka Savijoki. 23. ja 24. XI toimus Tartus kolme keskastme muusikakooli noorte pianistide konkurss. 8.XII toimub EMA kammersaalis suur jõulukontsert, kus esinevad parimad EMA üliõpilased. Kontserdiagentuuri Concerto Grosso sari "Advendiaeg poistekooridega" viib kontserte Eestimaa erinevatesse linnadesse. Plaadi "Kahest üks" esitluskontserdiga, kus tuleb esiettekandele Urmas Sisaski kantaat "Armastusesle", tähistab TTÜ Akadeemiline Naiskoor oma 50. aastapäeva . Eesti Naistelaulu Seltsi korraldusel toimus 2. XII Balti Misjonikeskuses Tallinna naiskooride advendikontsert. 28. XI toimus Estonia talveaias Tarmo Lepiku 55. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert. 17.XI toimus Põlva kultuuri ja huvikeskuses VII Lõuna-Eesti meestelaulu päev
Sillaraamatutest Soome poolt vaadates : ¡ Aino Kallas ja Urho Kekkonen / Sirje Olesk
Olesk, Sirje, 1954-
2007-01-01
Soome ja Eesti kultuuri- kirjandussuhetest läbi aja. Aino Kallase ja Krohnide kohta ilmunud uurimustest: Kukku Melkas. Historia halu ja Hedon käärme Aino Kallaksen tuotannossa (2006) ; Maarit Leskelä-Kärki. Kirjoittaen maailmassa. Krohnien sisarat ja kirjallinen elämä (2006); Pertti Lassila. Ihanteiden isänmaa. Julius Krohnin romanttinen fennomania ja kirjallisuus (2004). Eesti-Soome ühiste kirjandusseminaride kogumikest: Võimu võrgud ja vaimu kavalus = Vallan verkot ja hengen neurokkuus (1994); Mõtle luulest = Luule runosta (1996); Taasleitud aeg = Kadonneen ajan arvoitus (2000); Kaks teed kaasaega = Kaksi tietä nykyisyyteen (1999); Viron kirjallisuus vuosituhannen vahteessa. Postmodernia ja modernia (2000); Ametlik poliitika, mitteametlik suhtlemine. Soome ja Eesti suhete pöördekohti 1860-1991 = Virallista politiikkaa - epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860-1991 (1997); Soome ja Eesti. Koos ja eraldi = Suomi ja Viro. Yhdessä ja erikseen (1998); Hingesild = Sielunsilta (1998); Tartu = Tartto. Kirjailijan kaupunki (2003); Eesti. Mõisate, kirikute ja lilleväljade maa = Viro. Kartanoiden, kirkkojen ja kukkaketojen maa (2004)
Tafel, Külliki, 1979-
2008-01-01
Tartu, Turu ja Bergen koostasid Põhjamaade Innovatsioonikeskuse projekti "Nordic Model for Creative Industries Development Center" raames oma linnade loomemajanduse arendamise dokumendi. Võrreldakse valminud dokumente
VADJA KIRJAVIISIST JA SÕNALOOMEST
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Enn Ernits
2010-01-01
Full Text Available Võimalikult efektiivse kirjakeele loomiseks tuleb lahendada järgmised põhiprobleemid: 1 valida sobiv(ad murdetaust(ad, 2 kehtestada keele normid, 3 luua kirjaviis ning 4 kohaldada keel vastavaks tänapäeva kultuuri- ja ühiskonnanõuetele (Tauli 1968: 19. Nimetatud küsimuste lahendamisel võib lähtuda nii keelekorralduse üldpõhimõtetest kui ka teiste läänemeresoome keelte (eesti, soome, võru ja vepsa kirjakeele korraldamise kogemustest. Pisikeele probleeme on tänapäeval soovitatav lahendada võimalikult paindlikult. Siinkirjutaja eelistab võtta vadja kirjakeele põhjaks Kattila murde, kuid ei välista teistegi murrete kasutamist. Vähemalt esialgu tuleks kirjakeelt normeerida nii vähe kui võimalik. Soovitatav on tarvitada maksimaalselt foneemilist kirja, milles oleksid c, č, š, ž; õ, ä, ö, ü; ď, ń, ŕ, ź, ť. Sandhi tuleks jätta tähistamata. Keelt on vaja rikastada tänapäevaste mõistetega, kusjuures sõnavara saab luua nii oma ressursside kui ka naaberkeelte leksika varal. Omasõnu luuakse põhiliselt liitmise ja sufiksite abil tuletamise teel, näiteks čehsi-škoulu ’keskkool’, nimezikko ’nimekiri, nimestik’ (< nimi ’nimi’.
Donskis, Leonidas, 1962-
2010-01-01
Leedu liberaalsest rahvuslusest välisleedu õpetlaste: kultuuriloolase Vytautas Kavolise, poliitikateadlase Aleksandras Stromase, kirjandusprofessori ja luuletaja Tomas Venclova elu ja tegevuse kaudu.
Donskis, Leonidas, 1962-
2002-01-01
Leedu kolme õpetlase, kultuuriloolase Vytautas Kavolise, poliitikateadlase Aleksandras Stromase, kirjandusprofessori ja luuletaja Tomas Venclova, elu ja tegevus. Tõlgitud käsikirjast "The second voice of Lithuanian politics and culture: sketches of three moral biographies"
Selgusid aasta parimad ja populaarsemad õppejõud
2002-01-01
22.02.02. anti kätte TPÜ iga-aastaste konkursside võitjate autasud ning teenetemärgid ja tänukirjad. Konkurss "Aasta parimad õppejõud" - kunstiosakonna prof U. Viik. "Aasta populaarseimad õppejõud"- psühholoogia osakonna prof A. Pulver. "Silmapaistvaim publikatsioon, õpik ja loominguline projekt": parim monograafia- kultuuri osakonna prof R. Pullat, parim humanitaarteadustealane artikkel - filoloogiateaduskonna dekaan H. Metslang, parim kasvatusteadustealane artikkel- koolipedagoogika osakonna prof M. Veisson, parim loodusteadustealane artikkel- TPÜ ökoloogia instituudi direktor J.-M. Punning ja ökoloogia eriala doktorant A. Kratovits, parim täppisteadustealane artikkel- ökoloogia eriala doktorant S. Jevrejeva, parim kõrgkooli õpik - eesti filoloogia osakonna assistent K. Kerge, parim üldhariduskooli õpik- matemaatika osakonna prof R. Kolde ja endine kasvatusteaduste osakonna ja Haapsalu Kolledži dots E. Noor, parim kunstialane projekt - kunstiosakonna lektor S. Arsas ja kunstiosakonna õpetaja L. Mosolainen. TPÜ teenetemärgi said prof M. Arvisto, prof R. Maran, prof J. Orn, TPÜ ökoloogia instituudi direktor prof J.-M. Punning ja prof emer. A. Telgmaa. TPÜ tänukirja said dots A. Adusk, prof A.-R. Hausenberg, vanemteadur T. Koff, prof R. Kolde, dots K.-K. Kuiv, teadur K. Liik, õppeprodekaan K. Marmor, dekaani abi H. Meri, dots I. Moissejenko, dots T. Pau, prof V.-R. Ruus ja dots A. Tiko
Shannon, Kelly
2010-01-01
Arengumaad on taaskord muutunud lääne arhitektide/urbanistide jaoks kohaks, mida uurida ja kuhu sekkuda. Märkimisväärne arv haridusasutusi on lõunapoolkera linnade uurimise oma õppekavasse lülitanud. Tutvustatakse uurimisprojekti Canthost, Mekongi deltalinnast Vietnamis. Töö tegi linnaehituse ja arhitektuuri uurimisrühm (OSA) ja sellega seotud disainistuudiod Leuveni ülikoolist Belgias ning Oslo arhitektuuri ja disaini kõrgkooli (AHO) üks stuudio. Põhiprobleemid, millega tegeldi, olid linnade kiirenenud kasv ja kliimamuutus
Petersen, Peter, 1933-
2003-01-01
Lisa 1. William Butler Yeats. Ta igatseb endale taevakangaid / tõlkinud Märt Väljataga, lk. 2587 ; Lisa 2. Novalis. Neue Fragmente. Nr. 393 (Novalis. Werke und Briefe. Stuttgart ; Hamburg : Deutscher Bücherbund, 1962), lk. 2587-2588 ; Lisa 3. Tabel väärtuste kohta, mida Kalevipoja-eeposes esile tuuakse, lk. 2588. Bibl. lk. 2589-2590. Tõlgitud käsikirjast: "Kalevipoeg heute - document humain einer künftigen Kultur Europas: psychologisch-anthropologische Aspekte"
Leviskä, Juha
2004-01-01
Projekteerija: Vilhelm Helander, Juha Leviskä Arkkitehdit. Autorid Jyha Leviskä ja Jari Heikkinen, kaasautor Pekka Kivisalo, sisekujundaja Jari Heikkinen. Projekt 1998-1999, valmis 1999-2003. 2 joon.: plaan, vaade, 8 fotot: 4 välis- ja 4 sisevaadet
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Janek Kraavi
2012-04-01
Full Text Available The portrait of the 18th and 19th century „Estonian patient” sketched in this article is a theoretical model of the ill person, based mainly on literary texts, but with reference to a variety of scientific and popular-scientific material. The point of departure is the classic postcolonial theorist, Frantz Fanon, in whose writings medicine, healing, and discourse on such topics are seen as the functioning of a specific colonial practice. The most notable characteristic of the figure of the Estonian patient is non-communicativeness. Communication is avoided and feared primarily because it has to be directed toward those in higher positions of power, or to institutions that embody power (the apothecary, the hospital. While these traits also characterize the separation between peasants and their rulers more generally, in a situation of illness the exclusion is felt with a double intensity. Sickness casts the peasant in a double bind: when in need of help or healing, contact across the divide between social rank, and – more broadly, between two cultures and ways of understanding the world, becomes unavoidable. In such situations, illness signifies an intensification of the gap in social standing. The ill person, who already stands on a lower rung of the social hierarchy, becomes all the more marginalized. In keeping with these observations, the real reason behind indecisiveness and refusal of medical treatment may well be an effort to avoid or postpone humiliation on the basis of lower social standing. Other contributing factors might include unconscious resistance – or even a conscious model of resistance – in the psyche, which manifests as an avoidance of communication. The content and motivating force for the model is not heroism, but rather a sense of shame. Indeed, behind the context of medical culture lurks ethnic and material isolation. The individual’s economic situation, living conditions, education and – most important – his or her bodily state, become shamefully humiliating when exposed to a stranger’s gaze. Practical aspects of communication are strongly bound to the problem of language barriers – knowledge of a foreign language as well as the „language” of science. The patient is expected to be competent in speaking a language foreign to him, as well as able to orient himself or herself with respect to scientific procedures and discourses. This is a biased, colonial interaction, which brings to light differences in understandings of healing (scientific medicine vs. folk medicine; these in turn expose the patient’s educational „backwardness” and the physician’s mode of expression, compounded of his profession and his social standing. The Estonian patient of the 18th and 19th centuries encounters a matrix of different understandings of illness, including the scientific approaches of urban society, village folk medicine, as well as the Christian idea of the inexorable „will of God.” The patient finds himself in a situation that Frantz Fanon designates as double power: the ill person’s body and consciousness have become „a battleground for different and opposing forces.” This situation indubitably creates fear that surrounds illness and treatment, which in turn contributes to indecisiveness and the postponement of treatment. The study of cultural narratives of illness also permits the observation of contradictions in the humanistic rhetoric of help and its modes of representation. Illness is a test case for the conditions and relations in the 19th century Estonian agrarian society based on dominance and submission. When speaking of illness, writers speak as representatives of an institution or discourse (eg a higher or lower standing, medical knowledge, anti-German sentiment. The ambivalent nature of illness adds to the complexity of this discursive situation. No one would argue against getting help or getting well, but these entail turning oneself over to a „stranger’s” power, thus surrendering to a process of adjustment fraught with dilemmas. In the course of this process, that which has been considered one’s „own” for centuries is vulnerable to loss.
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Irina Belobrovtseva
2015-06-01
Full Text Available Teesid: Oktoobrirevolutsiooni järgne vene emigratsioon, mida teaduskirjanduses traditsiooniliselt nimeta takse esimeseks laineks, valgus mööda ilma laiali ning oli seninägematult arvukas, haarates kaasa miljoneid endise Tsaari-Venemaa elanikke. Sellele nähtusele on pühendatud tuhandeid humanitaartea duslikke, sotsioloogilisi, politoloogilisi jm uurimusi, mis kajastavad vene eksiilkultuuri eri tahke. Vene emigratsioon puudutas ka Eestit ning enamik käsitletud ilmingutest olid otseselt seotud siinse vene kogukonnaga, ent kohati väga erineva tähendusega. Käesoleva artikli eesmärk on lühidalt kirjeldada vene emigratsiooni sotsiaalset ja demograafilist struktuuri, selle keskusi, emigrantide rolli oma ja võõra kultuuri säilitamisel, põlvkondadevahelist aspekti, eelkõige kirjanduselus, ning haridusküsimusi. Lähemalt on käsitletud vene emigrantide rolli Eesti kultuuris muu maailma taustal. SU M M A R Y After the October Revolution a mass of emigrants, all citizens of the former Tsarist Russia dispersed in the world. In the scholarly literature this dispersal of upwards of a million people has come to be referred to as the first wave of Russian emigration. Thousands of scholarly articles from the humanities, sociology, political science and other disciplines have been devoted to various aspects of Russian exile culture: descriptions of exile cultural centres (including Paris, Berlin, Constantinople, Brazil, and the USA; various cultural phenomena (literature, film, theatre, fashion, journalism, art, etc.. As was true of the large part of Europe, the Russian emigration impacted Estonia, as it did across the rest of Europe; however, the fate of the Russian community in Estonia had strikingly original features. Some of these derived principally from Estonia’s position as a border state, as well as from the fact that even in the days of the Russian Empire, over 40000 Russians resided in Estonia. Theoretically, this should have
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Tiina Ann Kirss
2012-04-01
nime tarkusejumalanna ema Metise järgi, on sellele nimele lisatud h-täht, et siiski vältida kordamist. Esiteks ei soovi toimetus tekitada identiteedisegadusi, sest Hollandis ilmub samuti humanitaarteaduslik ajakiri Metis. Teiseks on oluline märkida, et Methisel on eelkäijad: uus ajakiri asendab Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli senist sarja „Studia litteraria estonica” ja Eesti Kirjandusmuuseumi artiklikogumike sarja („Traditsioon & pluralism”, „Kohanevad tekstid” jt. Algusest peale võeti sihiks kujundada uus väljaanne perioodiliseks, avaldada teadusartikleid ja artiklikobaraid ning koostada ka erinumbreid. Ajakiri hakkab ilmuma kaks korda aastas, vähemalt iga kolmas number jääb vabanumbriks , eeldades kaastööd noorematelt kultuuri-, kirjandus- ja teatriuurijatelt. Methis on sündinud koostööst kahe kirjandust uuriva ning õpetava asutuse vahel – vaimse, mitte pelgalt vormilise – koostöö lootuses. Ka tema „toitmine-katmine” ja „kasvatamine” on kahe koostööpartneri mure ja rõõm. Methis ei korda ega dubleeri teisi olemasolevaid eestikeelseid kirjandus- ja kultuuriteaduslikke väljaandeid, vaid loodab kujundada oma nägu ja tegu. Rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja eelretsenseeritava väljaandena vastab see teaduslikele nõuetele ning seab eesmärgiks elava mitmehäälse dialoogi kujundamist autorite, kolleegiumi liikmete ja retsensentide vahel. Kirjutada Methisele võiks olla ning peakski olema ohtlik – kirjatükki ja uurimust avaldamiskõlbulikuks kohendades on nii autoril kui ka retsensendil ja toimetajal oht selles dialoogis targemaks saada. Soov seda elavat, vaimselt nõudlikku sidet alal hoida, vaheda mõtte ja kauni stiili nimel, on vastus teadusbürokraatlikule pealiskaudsusele, mida kannustab „siisikeste” korjamise sund. Alates Methise neljandast numbrist hakkab leiduma igas numbris lisaks teadusartiklitele veel kolm rubriiki : 1 tõlgitud teoreetiline artikkel, mis täiendab eestikeelset kirjandus- ja
Pühaduse performatiivsus ja kristlik teater / The Performativity of Sacrality and Christian Theatre
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Madis Kolk
2015-06-01
Full Text Available Teesid: 20. sajandil on esile kerkinud mitmeid teatrisuundi, mis on kritiseerinud ja püüdnud ületada Lääne traditsioonilise teatri väidetavat sõnakesksust ning samuti selle võimetust täita n-ö püha kunsti funktsioone. Kuigi seda pühadusedefitsiiti on püütud leevendada ennekõike orientaalsetest teatrivormidest inspiratsiooni ammutades, aitab selle võimalikku tekkelugu mõista ka katoliikliku kultuuri mõjuväljas võrsunud teatrikunsti ning teatrivaenulikuma ortodoksi teoloogia kontekstis välja töötatud ikooniteoloogia võrdlus. Kõrvutades nende kahe konfessiooni teoloogilis-esteetilisi arusaamu, saame analüüsida ka performatiivsuse esteetika seisukohast olulisi kunstiteose loome- ja tajutingimuste vormilisi ja meelelisi aspekte ning nende toimet sakraalse kunsti sihtide seisukohast. SU M M A R Y In the 21st century Western society has seen an increasing interest in topics related to religion. In this context, the connection between the concept of sacrality in Western culture and freedom of verbal and artistic expression has been reconsidered; the very possibility of so-called sacred art within Western culture has been called into question. Already in the 20th century several theatrical movements in the West have expressed the need to strive for religious (or at least quasi-religious goals by means of the stage. This can already be seen in the work of the symbolists, but such experiments accelerated and became more forceful under the influence of Antonin Artaud’s visions and under the aegis of intercultural theatre. In all of these different quests one can find common elements: discontent with the discursivity of the theatrical canon, a need for a metaphysical dimension in the theatre, and the belief that channels of perception can be opened through contact with exotic ritual cultures. In his book Sacred Theatre Ralph Yarrow has attempted to define the criteria of sacrality in the theatre, drawing upon William S. Haney