International and national regulation of migrant workers and lessons to be learnt from migrant worker programmes in the United States of America and Germany : [bakalaureusetöö] / Maria Vassiljeva ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond ; juhendaja: Ilon

Index Scriptorium Estoniae

Vassiljeva, Maria

2006-01-01

Välistööjõuga seotud õiguslikud probleemid, välistöötajate õigused, ILO 3 konventsiooni, ÜRO konventsioon, ülevaade Saksamaa (Gastarbeiter programm) ja Ameerika Ühendriikide (Bracero programm) kogemustest, ülevaade Eesti õigusaktidest

Sõjast väsinud maa

Index Scriptorium Estoniae

2004-01-01

Oma kogemustest Bagrami lennubaasis Afganistanis räägivad Eesti Päästemeeskonna demineerimismissiooni liikmed Jaanus Vahersalu, Jaan Ohtra, Kaukko Kiisk, Toomas Sims, Tõnu Mägi, Raido Taalmann, Indrek Samm, Kalvar Tammine, Kaido Kaurit, Rauno Saareleht ja Pille Volmerson

Konverents "Turg. Tööstus. Energia." / T Tiidemann

Index Scriptorium Estoniae

Tiidemann, T

1993-01-01

Rootsi organisatsioon SWENESCO (Swedish Network of Engineers and Seientists for Conversion - Rootsi inseneride ja teadlaste võrk konversiooni eest) korraldab konverentsi praktilistest kogemustest Rootsi - Eesti tööstuse ja energia tehnikaalastes projektides 18-20 juuni 1993 Pirita Purjespordikeskuses

Ester Tuiksoo / Ester Tuiksoo ; interv. Piret Tali

Index Scriptorium Estoniae

Tuiksoo, Ester, 1965-

2007-01-01

Juhan Partsi valitsuse (05.04.2004-13.04.2005) ja Andrus Ansipi valitsuse (13.04.2005-) põllumajandusminister Ester Tuiksoo oma lapsepõlvest ja elukutsevalikust, poliitilise karjääri algusest ja erakonna valikust, ministritöö kogemustest, naistest poliitikas

Majanduspoliitilised võimalused sündimuse ja naiste tööturukäitumise mõjutamiseks Eestis / Marge Birk, Andres Võrk

Index Scriptorium Estoniae

Birk, Marge

2003-01-01

Ülevaade Eestis toimunud sündimuse ja naiste tööjõus osalemise määra arengutest viimasel aastakümnel; Euroopa riikide kogemustest tööturul osalemise, peretoetuste ja sündimuse seoste kohta; majanduspoliitilistest võimalustest sündimuse mõjutamiseks Eestis. Graafikud. Tabel

Kuhu investeerida ettevõtte müügiga teenitud raha? / Peeter Raidla

Index Scriptorium Estoniae

Raidla, Peeter, 1955-

2008-01-01

Investor Rain Lõhmus ning ärimehed Elmut Paavel ja Raivo Hein räägivad oma põhimõtetest ja kogemustest ettevõtete müügist laekunud raha paigutamisel. Lisa: Valik viimaste aastate suurtehinguid. Vt. samas: Intervjuu Ambient Sound Investments tegevjuhi Tauno Tatsiga. Skype'i mehed jätkavad innovatiivselt

Leo Kunnas, sõdurjumala teener / Leo Kunnas ; interv. Eve Jaakson

Index Scriptorium Estoniae

Kunnas, Leo, 1967-

2006-01-01

Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas räägib Iraagi sõja kogemustest ja oma raamatust "Viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast", riigikaitsest, kaitseväeteenistusest, kaitseminister Jürgen Ligist, kaitsepoliitikast, NATO-st, sõjalisest koostööst, perekonnast. Kommenteerivad Sten Reimann ja Venno Loosaar

Ishtshem novogo sotrudnika!

Index Scriptorium Estoniae

2008-01-01

Arutech Parimad Aknad OÜ tegevdirektor Svetlana Arutjunjan, ASi Klaasimeister juhatuse liige Tarmo Jullinen, Nordcarrier Transport Eesti OÜ juhatuse liige Andres Salm ja GU BKF Eesti OÜ tegevdirektor Sven Paulson oma kogemustest uute töötajate leidmisel ning valimisel. Vt. samas: Keda ei tasu tööle võtta (USA kompanii Leadership Development presidendi Dan Bobinski nõuandeid)

Juhtidega kommunikatsioonist: Eesti juhtidel jääb puudu väljendusoskusest / Anneli Kannus, Jüri Pruulmann, Magnus Lužkov ...[jt.] ; intervjueerinud Kertu Kärk

Index Scriptorium Estoniae

2014-01-01

Organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni korraldusest, juhi rollist selles, enda kogemustest kommuniatsiooni vallas, Eesti juhtide kommunikatsioonioskusest ja koolitusvajadusest räägivad vestlusringis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus, ettevõtja Jüri Pruulmann, reklaamiagentuuri Optimist tegevjuht ja strateeg Magnus Lužkov, resideeruv ettevõtja Arengufondis Tiit Paananen ning juhtide coach ja personaliotsingu konsultant Tõnis Arro

Ühistransport kui Augeiase tallid / Arvo Sarapuu

Index Scriptorium Estoniae

Sarapuu, Arvo, 1953-

2004-01-01

Ilmunud ka: Põhjarannik, 22. jaan. 2004, lk. 2; Severnoje Poberezhje, 22. jaan. 2004, lk. 2; Valgamaalane, 29. jaan. 2004, lk. 2; Harjumaa, 23. jaan. 2004, lk. 2; Pärnu Postimees, 24. jaan. 2004, lk. 15; Virumaa Teataja, 28. jaan. 2004, lk. 7; Sakala, 28. jaan. 2004, lk. 2; Vooremaa, 3. veebr. 2004, lk. 2. Ühistranspordi riigihankekonkursside korraldamisest ja Järvamaa kogemustest

YouthCaN 2001 / Sirje Janikson

Index Scriptorium Estoniae

Janikson, Sirje

2001-01-01

Aprillis 2001 toimus keskkonnateemaline õpilaskonverents YouthCaN 2001 Ameerika Loodusajaloo Muuseumis New Yorkìs. 35 seminarist ühe viis läbi Tartu Noorte Loodusmaja geoloogia ja keskkonnaringi esindus, tutvustati loodusmaja keskkonnaprojekte ja räägiti keskkonnaalaste veebilehtede koostamise kogemustest. YouthCaN (Youth Communicating and Networking) on rahvusvaheline noorte organisatsioon, mis vahendab kogemusi ja uusi ideid elukeskkonnast huvitatud noorte hulgas

Üksindus tipus / Asko Talu

Index Scriptorium Estoniae

Talu, Asko

2008-01-01

Mentor Asko Talu mentorluse ajaloost, tähtsusest organisatsioonile ja juhtimise täiustumisele, isiklikest kogemustest. Vt. samas: Aivar Haller. Asko isepäisus ajas mind algul segadusse; Kadi Kütt. Me tõepoolest hoolime Selveris uutest juhtidest; Piret Jamnes. Iga juht vajab vähemalt kord elus mentori või nõustaja abi. Lisad: Kuidas on tekkinud mõiste mentor?; Kuulsamaid mentori-mentee paare; Mentorluse võimalikkusest ja vajalikkusest Eestis

Obama ja McCaini lugu Ameerika presidendivalimistel : kes võidab? / Jonatan Vseviov

Index Scriptorium Estoniae

Vseviov, Jonatan

2008-01-01

Autor analüüsib USA presidendikandidaatide Barack Obama ja John McCaini valimiskampaaniat, sellel ajal esitatavat lugu minevikust ja tulevikust, kus keskseks tegelaseks on kandidaat ise ning asepresidendikandidaatide valikut. Obamal on muutuste narratiiv - soov muuta senist poliitikat, McCainil aga narratiiv kogemustest ja sõltumatusest. Vt. samas: Barack Obama; John McCain; Hendrik Vosman. Obama valmistub koostama staaride kabinetti; Evelyn Kaldoja. Michelle Obamat võrreldakse Jackie Kennedyga; Missioonitundega õlleprintsess Cindy Hensley McCain

e-Vent näitab e-õppe ja uusmeedia tarkvaralahendusi / Krista Männa

Index Scriptorium Estoniae

Männa, Krista

2007-01-01

4. aprillil toimub Tallinna Ülikoolis esitluspäev e-Vent, kus tutvustatakse projekte ja tarkvaralahendusi, mille loomisele on kaasa aidanud ka üliõpilased. Projektide ja tarkvaralahenduste käivitamisel on tehtud koostööd Tiigrihüppe sihtasutuse ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega. Esitluspäeva juhatab sisse informaatikaprofessor Peeter Normak, kes tutvustab TLÜ informaatika osakonna teadus- ja arendusprojekte ning räägib kogemustest seoses eelmisel sügisel käivitunud rahvusvahelise uusmeedia magistriprogrammiga "Interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad"

Kaitsmine : [TLÜ-s

Index Scriptorium Estoniae

2008-01-01

17. juunil kaitseb Dimitri Mironov doktoritööd "Глагольность в сфере имен: к проблеме семантического описания девербативов (на материале русского языка" (Verbaalnoomenid: deverbaalide semantilise kirjeldamise probleem vene keele põhjal), Anneli Kõvamees kaitseb doktoritööd "Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi "Itaalia capriccio" ja Aimée Beekmani "Plastmassist südamega madonna". 19. juunil kaitseb Inna Põltsam-Jürjo doktoritööd "Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel"

Mõned varased mõõtmised ja hindamised psühholoogias / Konstantin Ramul ; tõlk. Kenn Konstabel

Index Scriptorium Estoniae

Ramul, Konstantin, 1879-1975

2004-01-01

Varajaste psühholoogiliste mõõtmiste ja hinnangute kirjeldusi, mis on tehtud ajaloo jooksul mittepsühholoogide poolt ja mida ei tehtud psühholoogilise uurimistöö huvides. Varem ilmunud: American Psychologist, 1963, nr. 18 (10), lk. 653-659

VERBA DICENDI, SENTIENDI ET SCIENDI JA NEID SISALDAVAD KONSTRUKTSIOONID 17. SAJANDI JA 18. SAJANDI ALGUSE KIRJAKEELES

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Kristiina Ross

2010-01-01

Full Text Available Eesti kirjakeele morfosüntaksi kujunemisel mängisid olulist osa 16.–18. sajandi vaimulikud tõlked, mille loomise käigus kohandati seni suulisena funktsioneerinud rahvakeel kirjalike kristlike tekstide nõuetele. Artiklis vaadeldakse ühe väikese morfosüntaktilise rühma arenguid sel perioodil. Analüüsitakse konstruktsioone, milles ütlemist, tajumist ja teadmist väljendavaid verbe laiendab infiniitne vorm. Kirjeldatakse niisuguseid konstruktsioone rahvalaulukeeles, eeskujukeeltes ja varases kirjakeeles ning jõutakse järeldusele, et vastavad rahvakeelsed mallid võeti kirjakeeles suhteliselt vara kasutusele tänu sellele, et eeskujukeeled pakkusid nende rakendamiseks soodsaid võimalusi. 17. sajandi alguse põhjaeesti kirjakeeles tarvitati neis konstruktsioonides läbisegi partitsiipi ja infinitiivi, sest eri murded pakkusidki eri võimalusi (tüdruk kuulis poissi laulVAT /laulMA. Partitsiipsete konstruktsioonide kirjakeelne kasutus põhjaeesti tekstides erines alguses rahvakeelsest ning selles võib oletada klassikaliste keelte eeskuju. 17. sajandi lõpus loobuti põhjaeesti kirjakeeles infinitiivsetest konstruktsioonidest partitsiipsete kasuks. Niisuguses valikus võib näha lõunaeesti mõju, aga ka soovi vältida võimalikke germanisme, millega infinitiivseid konstruktsioone võidi siduda.

Õpetajate-õpilaste interaktsioon ja sisuloome suhtlusportaalides: õpetajate arvamused ja kogemused

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Sandra Räim

2014-11-01

Full Text Available Artikli eesmärk on anda ülevaade õpetajate arvamustest ja kogemustest, mis puudutavad õpetajate ja õpilaste interaktsiooni ja sisuloomet suhtlusportaalides. Fookusgrupi intervjuudes nelja kooli keskkooliõpetajatega (N = 21 uuriti, milliseid erinevusi on õpetajad täheldanud enda ja õpilaste loodud veebisisus ning millistel juhtudel ja mil viisil on õpetajad pidanud vajalikuks õpilaste suhtlusportaalide postitustele reageerida. Muu hulgas sooviti teada, millistele alustele tugineb õpetaja-õpilase suhtlusportaali sõprus ning kas õpetajad tunnevad vajadust sotsiaalmeedia suhtlust suunavate käitumisjuhiste järele. Intervjuude kvalitatiivsest sisuanalüüsist nähtub, et õpetajate arvates jagavad õpilased suhtlusportaalides liigselt privaatset infot, mistõttu pidasid nad enda kohuseks ebasobivaid postitusi märgates õpilaste sisuloomesse sekkuda. Õpetajad võtsid ka suhtlusportaalides endale õpilaste harija ja mentori rolli ning soovisid oma veebikäitumisega pakkuda eeskuju, samas ei adunud nad täiel määral õpetaja-õpilase veebisuhtluse võimalikke tagajärgi. Õpetaja-õpilase veebisuhtlust reguleerivate käitumisjuhiste järele aga vajadust ei nähtud. Uuringu tulemused viitavad veebisisu loomega kaasnevatele põlvkondlikele erinevustele ning avavad õpetajate-õpilaste probleeme suhtlusportaali auditooriumi tajumisel. Summary

Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: lingvistilised tegurid, mõistmisprotsess ja sümmeetria

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Annekatrin Kaivapalu

2015-04-01

Full Text Available Artiklis käsitletakse kirjaliku eesti ja soome keele vastastikust mõistmist üksiksõna- ja tekstitasandil. Eesmärk on selgitada, kas ja kuidas eesti- ja soomekeelsed keelekasutajad mõistavad oma emakeele põhjal lähedast sugulaskeelt ilma sihtkeele õppimis- ja kasutuskogemuseta ning mille poolest erineb üksiksõnade mõistmine tervikteksti mõistmisest. Mõistmistestide vastuste ja osalejate eneserefleksiooni analüüsi keskmes on kahe sihtkeele mõistmise võimalik sümmeetria ning mõistmisprotsessi mõjutavad tegurid. Tulemuste põhjal osutusid eestikeelsed keelekasutajad edukamaks üksiksõnatestis, eriti eesti ja soome keeles samatähenduslike kirjapildilt sarnaste sõnade ning laen- ja võõrsõnade mõistmisel, soomekeelsed keelekasutajad tervikteksti mõistmisel. Mõlema sihtkeele mõistmisel on otsustav keeltevahelise sarnasuse tunnetamine: toetutakse esmajoones eesti ja soome, aga ka muude varem õpitud keelte ja sihtkeele sarnasusele, seostades seda metalingvistiliste ja üldteadmistega ning kontrollides oletusi lause-, lõigu- ja tekstikontekstis. Kontekst toimib omalaadse filtrina, mis selekteerib keelekasutaja oletusi neid aktsepteerides või tagasi lükates. Mõistmisprotsessi komponentide jaotus ja suund varieeruvad indiviiditi ja sõltuvad paljuski osalejate varasematest teadmistest ja kogemustest.

VADJA KIRJAVIISIST JA SÕNALOOMEST

Directory of Open Access Journals (Sweden)

Enn Ernits

2010-01-01

Full Text Available Võimalikult efektiivse kirjakeele loomiseks tuleb lahendada järgmised põhiprobleemid: 1 valida sobiv(ad murdetaust(ad, 2 kehtestada keele normid, 3 luua kirjaviis ning 4 kohaldada keel vastavaks tänapäeva kultuuri- ja ühiskonnanõuetele (Tauli 1968: 19. Nimetatud küsimuste lahendamisel võib lähtuda nii keelekorralduse üldpõhimõtetest kui ka teiste läänemeresoome keelte (eesti, soome, võru ja vepsa kirjakeele korraldamise kogemustest. Pisikeele probleeme on tänapäeval soovitatav lahendada võimalikult paindlikult. Siinkirjutaja eelistab võtta vadja kirjakeele põhjaks Kattila murde, kuid ei välista teistegi murrete kasutamist. Vähemalt esialgu tuleks kirjakeelt normeerida nii vähe kui võimalik. Soovitatav on tarvitada maksimaalselt foneemilist kirja, milles oleksid c, č, š, ž; õ, ä, ö, ü; ď, ń, ŕ, ź, ť. Sandhi tuleks jätta tähistamata. Keelt on vaja rikastada tänapäevaste mõistetega, kusjuures sõnavara saab luua nii oma ressursside kui ka naaberkeelte leksika varal. Omasõnu luuakse põhiliselt liitmise ja sufiksite abil tuletamise teel, näiteks čehsi-škoulu ’keskkool’, nimezikko ’nimekiri, nimestik’ (< nimi ’nimi’.