Valgusfestival Tallinnas / Leonardo Meigas
Meigas, Leonardo, 1952-
2011-01-01
Valgusfestivalidest, -installatsioonidest ja -etendustest maailmas. MTÜ Valgusfestival osaleb tänavu projektis "Lux scientia", millest võtavad osa Eesti, Poola ja Suurbritannia kunstnikud, kuraatorid ja teadlased. 22.-25. sept.-ni saab installatsioonidega tutvuda valgusfestivalil Tallinnas. Esitusele tulevatest teostest "60 sek katedraal" (Dominik Lejman, Poola), "Pleenum" (Simeon Nelson, Suurbritannia) ja "Hartmanni võre" (Leonardo Meigas, Eesti)
Rannila tootmishoone. Pärnu, Turba 5 / Kalju Kisand
Kisand, Kalju
1998-01-01
Teraskonstruktsioonis ühekordne tehasehoone asub Pärnu tööstusrajoonis varemehitatud hoone küljes. Endisest hoonest on saanud lao- ja olmehoone. Peaprojekteerija : AS ESP Engineering. Arhitektuurne osa : AS Kavol. Arhitekt Kalju Kisand. Ehituse peatöövõtt : AS Koger & Sumberg Pärnu. Projekt 1996-1997, valmis 1997.
International Nuclear Information System (INIS)
Mitioukov, V.; Mitrioukhine, A.; Korteniemi, V.
1997-01-01
The presentation gives a brief insight on possibility of using the VEERA facility in studying the stratification phenomenon. The idea for such experiments is to use the facility upper plenum part to simulate the conditions in upper part of horizontal steam generator hot collector. The upper part of steam generator hot collector is one of the locations where the stratification can take part during natural circulation mode
Energy Technology Data Exchange (ETDEWEB)
Mitioukov, V.; Mitrioukhine, A. [St. Petersburg State Technical Univ. (Russian Federation); Korteniemi, V. [Lappeenranta Univ. of Technology (Finland)
1997-12-31
The presentation gives a brief insight on possibility of using the VEERA facility in studying the stratification phenomenon. The idea for such experiments is to use the facility upper plenum part to simulate the conditions in upper part of horizontal steam generator hot collector. The upper part of steam generator hot collector is one of the locations where the stratification can take part during natural circulation mode. 4 refs.
Energy Technology Data Exchange (ETDEWEB)
Mitioukov, V; Mitrioukhine, A [St. Petersburg State Technical Univ. (Russian Federation); Korteniemi, V [Lappeenranta Univ. of Technology (Finland)
1998-12-31
The presentation gives a brief insight on possibility of using the VEERA facility in studying the stratification phenomenon. The idea for such experiments is to use the facility upper plenum part to simulate the conditions in upper part of horizontal steam generator hot collector. The upper part of steam generator hot collector is one of the locations where the stratification can take part during natural circulation mode. 4 refs.
"Boob teab" / Kalju Komissarov ja Rait Avestik ; kommenteerinud ja toimetanud Anneli Saro
Komissarov, Kalju, 1946-2017
2010-01-01
Teatriseminar sarjast "Eesti algupärandid Eesti teatris" toimus Tartu Kirjanduse Maja krüptis 28. märtsil 2005, seminari juhtis Anneli Saro. Urmas Lennuki näidendi kolmest lavastusest: Tallinna Linnateatris (esietendus 28. veebruaril 2004, lavastas Jaanus Rohumaa), Rakvere Teatris (esietendus 10. septembril 2004, lavastas Kalju Komissarov) ja Vikerraadios (esietendus 4. septembril 2004, lavastas Tamur Tohver)
Las meigas: la transformación de un estigma en recurso patrimonial
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Jiménez-Esquinas, Guadalupe
2013-06-01
Full Text Available This article reflects on the heritage formation processes of Galician witches considering their marginalization and exclusion in the past and its current transformation and reinterpretation as a social resource. To address this process of change it must be taken into account different contextual factors related to socioeconomic changes and the tourism market. But, beyond its economic purpose, heritage is a resource that can produce social changes through the recovery of witches’ history; the history of women who were stigmatized from a misogynist and exclusive point of view.Este artículo plantea una reflexión en torno a los procesos de patrimonialización de las meigas gallegas teniendo en cuenta su marginalización y exclusión en el pasado y su actual transformación y reinterpretación como recurso social. Para abordar este proceso de cambio han de tenerse en cuenta diversos factores contextuales tanto globales como locales que tienen que ver con cambios socioeconómicos y la explosión del mercado turístico. Pero, más allá de una lógica económica, el patrimonio es recurso que puede servir al cambio social a través de la recuperación de la historia de estas mujeres que fueron estigmatizadas desde una mirada misógina y excluyente.
Tikk, Ülo, 1941-
2009-01-01
Vestlusest Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajast-metoodiku Olga Ivanovaga. Õpetajast kõnelevad ka vilistlane Vadim Rõbtsov, lapsevanem Tatjana Antsma, reaalgümnaasiumi direktor Olga Kalju
Tammsaare kirjanduspreemiate laureaadid / šaržid: Hugo Hiibus
1996-01-01
Preemiat on antud välja alates 1978. a. Preemia saajad : Helene Siimisker. 'A. H. Tammsaare pildikroonika eluteest ja tööst'. (1977); Juhan Peegel. 'Ma langesin esimesel sõjasuvel'. (1978); Ilmar Sikemäe. 'Kirjad Vargamäelt'. (1979); Vello Lattik. 'Kuus head inimest'. (1980); Veera Saar. 'Aprillipäev'. (1981); Mats Traat. 'Karukell, kurvameelsuse rohi'. (1982); Raimond Kaugver. 'Vana mees tahab koju'. (1983); Mari Saat. 'Õun valguses ja varjus'. (1984); Viivi Luik. 'Seitsmes rahukevad'. (1985); Heino Kiik. 'Elupadrik'. (1986); Luise Vaher. 'Põlev pärisosa'. (1987); Hando Runnel. 'Laulud eestiaegsetele meestele'. (1988); Arvo Valton. 'Masendus ja lootus'. (1989); Kalju Lepik. 'Rukkilille murdmise laul'. (1990); Illar Mõttus. Dramatiseering 'Jumalaga Vargamäe'. (1991); Leelo Tungal. 'Barbara ja suvekoerad'. (1992); Aili Viitar. 'Kummelimuru'. (1993); Albert Uustulnd. 'Rajud ei rauge', 'Lummav meri'. (1994)
Bulletin of Materials Science | Indian Academy of Sciences
Indian Academy of Sciences (India)
Home; Journals; Bulletin of Materials Science. K Veera Brahmam. Articles written in Bulletin of Materials Science. Volume 28 Issue 5 August 2005 pp 411-414 Single Crystals. Crystal growth and reflectivity studies of Zn1–MnTe crystals · K Veera Brahmam D Raja Reddy B K Reddy · More Details Abstract Fulltext PDF.
Säästmiseks on tarvis vaid eesmärke ja pealehakkamist / Margit Aedla
Aedla, Margit, 1970-
2004-01-01
Märt Meerits Ühispangast, Baltic Asset Management AS-i arendusjuht Peeter Schamardin, Mattias Mustonen Hansapangast, Kaidi Oorn rahandusministeeriumist ning Helo Meigas Hansapangast laenude, säästmise, investeeringute, tarbimise tähtsusest Eesti ühiskonnas. Diagrammid. Graafik
"Hall piirkond", kuhu upuvad infolaevad / Jaanus Kosemaa
Kosemaa, Jaanus
1997-01-01
Informatsiooni avalikustamisest vastavalt Tallinna Väärtpaberibörsi reglemendile. Kommenteerivad Tallinna Väärtpaberibörsi juhatuse esimees Helo Meigas, HF Kapitali tegevdirektor Margus Uudam, Hansapanga Eesti peadirektor Indrek Neivelt ja Kaubandus-Tööstuskoja tegevdirektor Toomas Tamsar
Mälestussammas hukkunud ja langenud Eesti lennuväelastele / Gunnar Laev
Laev, Gunnar, 1927-
2004-01-01
1997. aastal Uti lennuväljal avatud mälestussambast hukkunud Soome lenduritele, mille autoriks oli Kalju Reitel. Juttu on ka mälestussamba püstitamisest Eesti lenduritele - töid on alustatud, autoriks Kalju Reitel
Nähtamatud seinad / Leonardo Meigas
Meigas, Leonardo, 1952-
2011-01-01
Saksa arsti Ernst Hartmanni maa kiirgusväljade mõju uurimisest inimesele , nn Hartmanni ja Curry võrgustikest. L. Meigase kavandatud valgusinstallatsioonist "Hartmanni võre", mis ajendatud vastavast teooriast
Semeinõi duet i - dva solo / Nelli Kuznetsova
Kuznetsova, Nelli
2007-01-01
Kunstnike Veera ja Vladislav Stanishevski loomingust. Kunstnikud osalesid kohtumisõhtul tsüklist "Multikultuurne Tallinn" Majanduse ja Juhtimise Instituudi saalis Tallinnas. Samas oli ka kunstnike tööde näitus
Metsjärv, Ene, 1943-
2014-01-01
Pianist, helilooja ja pedagoog Artur Lemba elust ja loometööst. A. Lemba õpilaste Veera Lensini, Salme Lohuaru (kuni 1950 Andre), Valentine Riivese, Tiiu Targamaa, Villem Reimanni ja Elsa Avessoni ülestähendusi oma õpetajast
Thermal and IR studies on copper doped polyvinyl alcohol
Indian Academy of Sciences (India)
TECS
and K VEERA BRAHMAM*. Advanced Systems Laboratory, Kanchanbagh, Hyderabad 500 058, India ... and transient data storage materials or as a basic material for the fabrication of ... of the polymer. The aim of the present work was to study.
Sajajalgne : [luuletused] / Kalju Kangur
Kangur, Kalju, 1925-1989
2001-01-01
Sisu: Sajajalgne; Hajameelne tramm; Pildiraamat; Vanad krokodillid; Tantsulugu; Õhtulaul; Boamadu Pikaldane; Boamadu Boo; Lugu hundirattast; Õilis teeröövel Krauh-Karmauh; Rännumees; Kuningalugu; Kuninga kass; Muinasjutuaias; Kass Karlotte; Koogiteolaul; Laul kurvameelsest lohemaost; Kukerpall; "Lähme, lapsed..."; Küllasõit; Pisuhännalugu; Koduläte
Kaheksakümnendad tulevad! / Margus Kiis
Kiis, Margus
2003-01-01
Rühmituse Fashist Lendas Üle (FLY) näitus Tartu lastekunstikooli galeriis kuni 30. VIII. Kuraator Andres Keil. Academia Grata üliõpilastest koosneva rühmituse programmist, näituse ava-performance-ist, Teet Raudsepa, Ville Kareli, Tanel Pälli, Taavo Raudsepa ja soomlase Veera Varteva maalidest
Journal of Chemical Sciences | Indian Academy of Sciences
Indian Academy of Sciences (India)
Home; Journals; Journal of Chemical Sciences; Volume 127; Issue 3. Design, synthesis and characterization of 1 H-pyridin-4-yl-3, 5-disubstituted indazoles and their anti-inflammatory and analgesic activity. Arava Veera Reddy Surendrareddy Gogireddy P K Dubey Madhava Reddy B Veeresh B. Regular Articles Volume ...
Srez zemnoi korõ / Veera Vassilkova
Vassilkova, Veera
2000-01-01
Ukrainas sündinud ja arhitektiks õppinud eesti kunstniku (Tartu KL liige) Stanislav Netshvolodovi (s. 1935) lühibiograafia. Tema töödest (maalid, graafika, puupannoo) näitusel Tartu Kunstimajas.
ISUŠENA KALJUŽA BY JANKO POLIĆ KAMOV AS SELFBEGETTING NOVEL
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Sanja Tadić-Šokac
2012-01-01
Full Text Available This paper considers Isušena kaljuža by Janko Polić Kamov as a metatextual novel that structurally undermines the conventions of the literary system, and, by proxy, the conventions upon which reality is based. Characteristic of this prose is the use of conventional elements that point to their inappropriateness for the crisis-related and obsessive experience of the condition of social reality, as well as toying with the receiver’s expectations. Isušena kaljuža depicts the development of the narrator to the point at which he takes over the writing of the novel that comprises him, so in this so called self-begetting novel – the term is taken from Patricia Waugh’s critical system – metatextuality is limited, which will be explicated through the analysis of forms and ways of actualization of metafiction in novelistic discourse. In the discourse of Isušena kaljuža by Janko Polić Kamov diegetic selfconsciousness and linguistic selfconsciousness of the text are recognized and described - the terms is taken from Linda Hutcheon’s critical system. It is also recognized that the novel has overt forms of linguistic and diegetic selfconsciousness (parody, mise en abyme, allegory and covert form of diegetic selfconsciousness. If we look at the totality of metanarrative prose as a bipolar spectrum, as opposed to radical experimental prose (aleatory writing, Isušena kaljuža belongs at the moderate pole of metanarrative forms.
Reflooding and boil-off experiments in a VVER-440 like rod bundle and analyses with the CATHARE code
International Nuclear Information System (INIS)
Korteniemi, V.; Haapalehto, T.; Puustinen, M.
1995-01-01
Several experiments were performed with the VEERA facility to simulate reflooding and boil-off phenomena in a VVER-440 like rod bundle. The objective of these experiments was to get experience of a full-scale bundle behavior and to create a database for verification of VVER type core models used with modern thermal-hydraulic codes. The VEERA facility used in the experiments is a scaled-down model of the Russian VVER-440 type pressurized water reactors used in Loviisa, Finland. The test section of the facility consists of one full-scale copy of a VVER-440 reactor rod bundle with 126 full-length electrically heated rod simulators. Bottom and top-down reflooding, different modes of emergency core cooling (ECC) injection and the effect of heating power on the heat-up of the rods was studied. In this paper the results of calculations simulating two reflood and one boil-off experiment with the French CATHARE2 thermal-hydraulic code are also presented. Especially the performance of the recently implemented top-down reflood model of the code was studied
Reflooding and boil-off experiments in a VVER-440 like rod bundle and analyses with the CATHARE code
Energy Technology Data Exchange (ETDEWEB)
Korteniemi, V.; Haapalehto, T. [Lappeenranta Univ. of Technology (Finland); Puustinen, M. [VTT Energy, Lappeenranta (Finland)
1995-09-01
Several experiments were performed with the VEERA facility to simulate reflooding and boil-off phenomena in a VVER-440 like rod bundle. The objective of these experiments was to get experience of a full-scale bundle behavior and to create a database for verification of VVER type core models used with modern thermal-hydraulic codes. The VEERA facility used in the experiments is a scaled-down model of the Russian VVER-440 type pressurized water reactors used in Loviisa, Finland. The test section of the facility consists of one full-scale copy of a VVER-440 reactor rod bundle with 126 full-length electrically heated rod simulators. Bottom and top-down reflooding, different modes of emergency core cooling (ECC) injection and the effect of heating power on the heat-up of the rods was studied. In this paper the results of calculations simulating two reflood and one boil-off experiment with the French CATHARE2 thermal-hydraulic code are also presented. Especially the performance of the recently implemented top-down reflood model of the code was studied.
Anu Lamp / [vestelnud Kalju Orro
Lamp, Anu, 1958-
2007-01-01
Lavakunstikooli sisseastumisest, õppimisest, õpetajatest ja õpetamisest. Anu Lamp õppis Lavakunstikoolis 10. lennus (1978-1982). Osalenud samas lavakõne õppejõuna 18.-23. lennu ja erialaõppejõuna 20. lennu töös
Kaarin Raid / [vestelnud Kalju Orro
Raid, Kaarin, 1942-2014
2007-01-01
Moskva GITIS-esse sisseastumisest, õppimisest, õpetajatest, Lavakunstikoolis õpetamisest. Kaarin Raid õppis Moskva GITIS-es režii erialal (1962-1967). Osalenud Lavakunstikoolis kursuse juhendajana 8. lennu ning erialaõppejõuna 7., 10., 12., 14. ja 15. lennu töös
Valaste joa vaateplatvorm ja teenindav kompleks
1999-01-01
Projekteerija AS Kommunaalprojekt. Projektijuht Rain Nigul. Arhitektid Ilmo Liive, Kristi Mitt. Metallkonstruktsioonid projekteeris Kalju Loorits. Ehitas Facio Ehitus. Projekt 1998, valmis 1999. 3 illustratsiooni. Kommunaalprojekt
Draamateater võitis Poolas kaks preemiat / Tambet Kaugema
Kaugema, Tambet
1999-01-01
Eesti Draamateatri lavastus "Mao tee kalju peal" tõi Torunis toimunud rahvusvaheliselt festivalilt Kontakt kaks preemiat - Toruni Ülikooli preemia ja festivalile akrediteeritud teatrikriitikute preemia
Lindvere, Liis
2011-01-01
Tallinnas Lai 1/Nunne 8 asuva muuseumi sisekujundusest. Sisearhitektid: Margit Argus, Raili Paling, Liis Lindvere (KOKO Arhitektid). Ekspositsiooni autor Kalju Kivi. Siltide ja viitade kujunduse autor Andrus Kõresaar
Kui näitlejal on oma etendus / Margot Visnap
Visnap, Margot
1990-01-01
Patrick Süskindi "Kontrabass" Vanalinnastuudios, lavastaja Eino Baskin ja Noorsooteatris William Luce'i "Amhersti kaunitar", lavastaja Rudolf Allabert ning Jerome Kilty "Armas luiskaja", näitejuht Kalju Orro
Eesti osaleb Riia teatrifestivalil kahe lavastusega
1999-01-01
Riias algas 25. okt. rahvusvaheline teatrifestival Homo Novus '99,kus Eestit esindavad Eesti Draamateater Priit Pedajase lavastusega "Mao tee kalju peal" ja Theatrum Lembit Petersoni lavastusega "Pelleas ja Melisande"
Draamateater ja Theatrum Riias festivalil / Andres Keil
Keil, Andres, 1974-
1999-01-01
Riias algas 25. okt. rahvusvaheline teatrifestival Homo Novus '99,kus Eestit esindavad Eesti Draamateater Priit Pedajase lavastusega "Mao tee kalju peal" ja Theatrum Lembit Petersoni lavastusega "Pelleas ja Melisande"
Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kogu viimase koosseisu saatusest / Artur Taska
Taska, Artur, 1912-1994
1989-01-01
Sisaldab andmeid Ants Piibu, D. Grimmi, I. Tjutrjumovi, Artur-Tõeleid Kliimanni, Ernst Eini, Nikolai Maimi, Mart Nurga, Jüri Uluotsa, Elmar Ilusa, H. Kadari, L. Leesmenti, Juhan Vaabeli, Richard, Räägo, Otto Liivi, Hans Ronimoisi, T. Grünthali, Veera Poska-Grünthali, Artur Mägi, F. Malmi, G. Rooksi, Valmar Adamsi, Paul Vihalema, Rein Eliaseri, A. Rammuli, H. Randalu, Edgar Talviku, A. Perandi ja Väino Langi kohta
Esitleti kakskeelset luulekogu "Luule DNA"
2007-01-01
Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNA della poesia / tõlkinud [ja saatesõna:] Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006. Sisaldab autori teksti. Esitlus 24. jaan. Kirjanike majas Tallinnas
Eesti Vabariigi Riigikogule. Eesti Vabariigi Valitsusele
2005-01-01
Eesti Vabariigi terviklikkuse kaitse initsiatiivgrupi pöördumine seoses Eesti-Venemaa vahelise piirilepinguga. Alla kirjutanud: Ilmar Vananurm, Erwin Pari, Osvald Sasko, Lembit Lennuk, Georg Pelisaar ja Kalju Mätik
Sündmused leiavad aset ikka inimese peas, mitte rahakotis / Tiit Palu ; interv. Margot Visnap
Palu, Tiit, 1970-
2008-01-01
Endla teatri eesseisvast hooajast, teatri majanduslikust olukorrast. Riias Balti teatrifestivalil etendunud Kalju Komissarovi lavastusest "Kangelane", 4. oktoobril esietenduvast Andrzej Saramonowiczi komöödiast "Testosteroon" ja teistest uuslavastustest lühidalt
Kajakasuvi, esialgu "Kajakata" / intervjueerinud Kalju Orro
1998-01-01
A. Lamp, M. Vernik ja E. Nüganen Moskva Kunstiteatri 100. juubeli üritustest - rahvusvahelisest foorumist, "Slavjanski Bazari" kohtumisest Moskvas ja Melihhovos toimunud M. Tšehhovi Seltsi õpikojast. Ka P. Brooki läkitus "Slavjanski Bazari" kokkusaamisest osavõtjaile. Eessõna kirjutas Reet Neimar
Üllar Saaremäe - väge täis / Üllar Saaremäe ; interv. Veiko Märka
Saaremäe, Üllar, 1969-
2007-01-01
Näitleja, lavastaja ja teatrijuht on ka Eesti lava kuues Cyrano de Bergerac (Edmond Rostand'i "Cyrano de Bergerac" Rakvere Teatris, lavastaja Kalju Komissarov). Intervjuus oma lapsepõlvest, poliitikast, Cyranost ja muustki
Kriitik sinus eneses? / Fagira D. Morti
Fagira D. Morti, pseud., 1974-
2005-01-01
Tallinna Linnateatri otsuste - katkestada ebarahuldava taseme pärast lavastuse "Bernarda Alba maja" lavaletoomine ja edasi lükata lavastuse "Sebastian" esietendus, tagamaid avavad Elmo Nüganen, Eva Klemets ja Kalju Orro
President Meri annetas aumärke
1996-01-01
Riigivapi I klassi orden Jaan Krossile ja Kalju Lepikule; Riigivapi III klassi orden Ain Kaalepile, Hilja Rüütlile (Aili Helm); Riigivapi IV klassi orden Voldemar Millerile, Juhan Peeglile ja Ants Viiresele
Tom ja Anni said suureks / Kairit Tsäro
Tsäro, Kairit, 1974-
2011-01-01
ETV staažikas lastesaade "Saame kokku Tomi juures" lõpetab. Saate produtsent Margus Saar, Anni - Maria Soomets ja postiljon Eedi - Kalju Orro, vaatavad tagasi viiele aastale ja meenutavad saatekülalisi
Kaks Molière'i tõlgendust ehk "Tartuffe'i" kiituseks ja "Ihnuri" laituseks / Gitta Nazarova
Nazarova, Gitta
1999-01-01
Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri II lennu diplomietendus Molière' i "Tartuffe ", lavastaja Kalju Komissarov ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XIX lennu diplomietendus Molière' i "Ihnur", lavastaja Ingo Normet
Kena kingitus emale / Olivia Saar
Saar, Olivia
2008-01-01
Tutvustus: Laulud emast / [koostanud Olivia Saar]. Tallinn : TEA Kirjastus, 2007 ; Seitse paid : laulud emale / [Kalju Kangur, Ira Lember, Kersti Merilaas ... jt. ; koostanud Olivia Saar] ; pildid joonistanud Kirke Kangro. Tallinn : TEA Kirjastus, 2007
Draamateater napsas kaks auhinda
1999-01-01
Draamateatri lavastus "Mao tee kalju peal" võitis Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil kaks auhinda. Priit Pedajase lavastus sai teatrikriitikute preemia ja eriauhinna Toruni Koperniku Ülikoolilt. Peaauhinda sel aastal välja ei antudki
Järvamaa peab hakkama liikuma ülesmäge / interv. Tiit Reinberg
2003-01-01
Järvamaa tuleviku teemaline vestlusring, millest võtsid osa Riigikokku kandideerivad Jaanus Marrandi, Theo Aasa, Andres Taimla, Kalju Kertsmik, Andres Jalak, Peeter Alvre. Vt. samas eelpoolnimetatud isikute vastused neid puudutavatele küsimustele
Бертольт Брехт все еще наш современник / Борис Тух
Тух, Борис, 1946-
2009-01-01
Bertolt Brechti näidend, mis kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi "Härra Punttila ja tema sulane Matti". Lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 19. juunil Ugala tiigi kaldal
Mõisahärra Puntila teeb komejanti / Mari Hiiemäe
Hiiemäe, Mari
2009-01-01
Bertolt Brechti näidend, mis kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi "Härra Punttila ja tema sulane Matti". Lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 19. juunil Ugala tiigi kaldal
Reportaaž hilissuviselt Hämemaalt / Meelis Oidsalu
Oidsalu, Meelis, 1978-
2009-01-01
Bertolt Brechti näidend, mis kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi "Härra Punttila ja tema sulane Matti". Lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 19. juunil Ugala tiigi kaldal
Otsekui Kaval-Ants ja Vanapagan klassiku näidendis / Enn Siimer
Siimer, Enn, 1946-
2009-01-01
Ugala suvelavastus, Kalju Komissarovi lavastatud Bertolt Brechti "Härra Punttila ja tema sulane Matti". Mängitake Ugala tiigi kõrvale ehitatud laval. Osades: härra Punttila - Peeter Tammearu, sulane Matti - Indrek Sammul
[Kirjandusetendusest "Meri kümnele häälele"] / Kätlin Kaldmaa ; küsinud D. K. [Doris Kareva
Kaldmaa, Kätlin, 1970-
2011-01-01
Luulelavastus sisaldab Álvaro de Campose (Fernando Pessoa) "Mereoodi" ning Ain Kaalepi, Kalju Kruusa, fs-i jt. eesti luuletajate tekste. Lavastaja Anne Türnpu, etendused toimuvad kinos Sõprus. Vt. ka kuulutust lk. 30
[20. oktoobril esitleti Budapesti Kunstihallis ungari kirjandusajakirja "Prae" Eesti erinumbrit...
2010-01-01
Number sisaldab Tuglase preemiaga auhinnatud novellid Mehis Heinsaarelt, Jürgen Roostelt, Armin Kõomäelt, Ilmar Jaksilt, Jüri Tuulikult ja Andrei Hvostovilt ning Maarja Kangro, Kalju Kruusa, fs-i ja Hasso Krulli luuletusi
Haruldused moekateedris / Kaidi Malk
Malk, Kaidi
1997-01-01
Eesti Kunstiakadeemia moeosakonnas 1967-1996 õppinud 10 meesüliõpilasest: Gennadi Skvartsov, mongol Tsendsuren Badamsureni, Len Girin, Kalju Kivi, Ivo Nikkolo, Andrei Jakovlev, Tarvo Jaansoo, Hannes Võrno, Andrus Paumeri, Andro Kööp
Uurimisreisi alkeemia / Anneli Porri
Porri, Anneli, 1980-
2002-01-01
Eesti Kunstiakadeemia tudengite soome-ugri uurimisreisidest, mille eesmärk on leida ning jäädvustada erinevate soome-ugri rahvaste rahvakunsti. Projekti algatas professor Kalju Põllu 1978.a., 1994. aastast juhib uurimisreise Kadri Viires.
"Vzgljad 2008" : v teatrah Baltii mnogo interesnogo / Eteri Kekelidze
Kekelidze, Eteri, 1944-
2008-01-01
10.-13. sept. Riias toimunud Baltimaade neljandast rahvusvahelisest teatrifestivalist Balti teatrisügis "Vaade" (Vzgljad). Eestit esindasid kaks lavastust -- Jaan Unduski "Boulgakoff" (Eesti Draamateater, lavastaja Margus Kasterpalu) ja Mart Kivastiku "Kangelane" (Endla, lavastaja Kalju Komissarov)
Hunnik puitu suitsevate summutite ümber
2008-01-01
Konkursil "Eesti parim puitehitis 2008" eriauhinna parima höövelmaterjali kasutuse eest pälvinud parkimismaja Tallinnas Pärnu mnt. 139. Betoonist parkimismaja on puitlattidest fassaadiga. Arhitekt Kalju Kisand. Projekteerija: AS Resand, Oliver Orrin
Torunis kohtuvad naaberteatrid / Andres Laasik
Laasik, Andres, 1960-2016
1999-01-01
22. mail algas Poola väikelinnas Torunis rahvusvaheline teatrifestival "Kontakt". Eestist valis festivali juhtkond välja Priit Pedajase lavastuse "Mao tee kalju peal", mida mängitakse 27. mail ja 28. mail ka Varssavis
Kulturnõi most Novosibirsk - Narva / Irina Kivimäe
Kivimäe, Irina
2005-01-01
Novosibirski fotograafide tööde näitus Narva kunstigaleriis. Näitus sai teoks tänu Valeri Boltushini poolt rahvusvahelisel fotosalongil "Siber 2004" omandatud sidemetele. Novosibirskis tutvustas ta Juhan Lasmani ja Kalju Suure loomingut
Uued tulijad tutvustavad end diplomilavastustega / Ülle Jantson
Jantson, Ülle
2007-01-01
Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis" Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 6. lennu esituses (lavastaja Kalju Komissarov ja Sven Heiberg) ja Anton Tshehhovi "Kolm õde" Endla küünis (lavastaja-koreograaf Oleg Titov)
Kas Viru varietee tõuseb fööniksina tuhast? / Jaanus Kulli
Kulli, Jaanus, 1955-
2005-01-01
Ants Vähejaus plaanib Golden Lady tantsutrupi näol Viru varietee taastada. Lisatud koreograaf Kalju Saarekese kommentaar pealkirjaga "Ma võiksin nad kohtusse kaevata" ning "Viru varietee sünnipäev 6. mail 1972"
Short outlines of books by Estonian authors / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg
Hinrikus, Rutt, 1946-
2000-01-01
Andres Ehin. Alateadvus on alatasa purjus; Peeter Torop. Kultuurimärgid; Matt Barker. Sarah' jalad; Jaan Isotamm. Mina Johnny B.; Jaan Kaplinski. Silm. Hektor; Jaan Kaplinski. Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse; Rein Raud. Pisiasjad, mis omavad tähtsust; Kerttu Rakke. Kalevipoeg; Elin Toona. Rõõm teeb taeva taga tuld; Veera Saar. Neid ammuseid aegu; Toomas Vint. Nädalavahetusel. Mängides; Varjatud ilus haigus : valik sajandilõpu eesti luuletajaid / koostanud Kajar Pruul; Viiu Härm. Duubel kaks
Mutt, Mihkel, 1953-
1999-01-01
Tom Stoppardi "Midagi tõelist" Vanalinnastuudios, lav. Roman Baskin, Torgny Lindgreni "Mao tee kalju peal" Eesti Draamateatri väikeses saalis, lav. Priit Pedajas, Josef ja Karel Čapeki "Putukate elust" Pärnu Endlas, lavastaja Jaan Tooming
2008-01-01
2008. a. ilmunud artiklikogumikust "Koht ja paik = Place and location : studies in enviromental aesthetics and semiotics VI" (toimetajad Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg), 2007. a. ilmunud Kalju Suure fotoalbumist "Järelhüppeid kultuurikihist. 2"
Eestlaste matusepaik Rootsis Frösö saarel / Uno Schultz
Schultz, Uno, 1956-
2008-01-01
Frösö kiriku taga surnuaias, valgete ristide ja hauakivide all puhkavad: Elmar Aunpuu, Aarne Meri, Heino Albo, Hindrek Lipp, Kalju Mälk, Heinrich Koppel, Sulev Paju, Eugenius Gorski, Edgar Toompuu, Helmut Lillevars, Venda Oskar, Walentin Riis
Viljandi kultuuriakadeemia tudengid lajatasid kolme tükiga / Andres Keil
Keil, Andres, 1974-
2007-01-01
Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis" Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 6. lennu esituses, lavastaja Kalju Komissarov ja Sven Heiberg ; Ott Aardami "Börs ja börsitar" ja Henrik Ibseni "Nora/Maja", lavastaja Helen Rekkor
Sven Heiberg lahkub Viljandist õnnelikumana, kui siia tuli / Sven Heiberg ; interv. Margus Haav
Heiberg, Sven
2007-01-01
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitlejatudengite kuues kursus toob lavale diplomietenduse Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis", lavastajad Kalju Komissarov ja Sven Heiberg. Noor lavastaja räägib kultuuriakadeemias õppimisest ja Viljandist
Viljandi paugutab kolme esietendusega / Andres Keil
Keil, Andres, 1974-
2007-01-01
Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis" Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 6. lennu esituses, lavastaja Kalju Komissarov ja Sven Heiberg ; Ott Aardami "Börs ja börsitar" ja Henrik Ibseni "Nora/Maja", lavastaja Helen Rekkor
Kabareelik austusavaldus / Ülle Toming
Toming, Ülle, 1955-
2014-01-01
Eesti Tantsuagentuuri revüüteatri Starlight Cabaret lavastus "Life is a Cabaret" restoranis Merineitsi, idee autor, stsenarist ja lavastaja Kristjan Kurm. "Life is a Cabaret" on saanud tõuke oma sünniks Kalju Saarekese elust ja loomingust
Rafineeritud naudingud : kuumaveeallikad Valsis (Šveits)
1998-01-01
Peter Zumthori (sünd. 1943) projekteeritud, 1997. a. valminud supelasutusest Alpides Valsi kuurordis. Kalju sisse uuristatud veekompleksi ehitusmaterjaliks on kivim gneiss. 1997. a. Euroopa parima ehitise tiitli sai napilt Valsi supelasutuse ees Pariisi uus rahvusraamatukogu (arhitekt D. Perrault).
"Marilyn" korjas õunad endale / Tiina Sarv
Sarv, Tiina, 1949-
2007-01-01
Ugala tiigi ääres jagati 21. juunil Kuldõuna nime kandvaid publikupreemiaid. Kuldõuna laureaadid on "Marilyni" lavastaja Kalju Komissarov, kujundaja Jaak Vaus, nimosatäitja Hilje Murel ning lavastuses "Kolm klaasikest kirsiviina" silma paistnud näitleja Aarne Soro
Ugala naerutab publikut Kaevumäel
2009-01-01
5. juunil esietendub Viljandi Kaevumäel Taago Tubina lavastatud Mati Undi komöödia "Charley tädi" ja 19. juunil Ugala tiigi kaldal Kalju Komissarovi lavastatud Bertolt Brechti rahvatükk "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
Kalendar nedeli : 21 - 27 oktjabrja / Natalja Lesnaja
Lesnaja, Natalja
1995-01-01
Iz soderzh.: 21.okt. 205 let so dnja rozhdenia Alfonsa Mari Lui de Lamartina; 22.okt. 125 let so dnja rozhdenia Ivana Bunina; 25.okt. 70 let so dnja rozhdenia Kalju Kangura; 26.okt. 115 let so dnja rozhdenia Andreja Belogo
Eesti teater peab tänavu sünnipäeva / Kaile Kabun
Kabun, Kaile
2006-01-01
Eesti Teatri Aasta tutvustus. Lähemalt sellest, mida on teatriaastal oodata Võru Kandles, Võru Teatriateljees ja Papa Kreutzwaldi Õueteatris. Kommenteerivad Kandle teatritegevuse administraator Kalju Liiver, Teatriateljee kunstiline juht Taago Tubin ja Katri Aaslav-Tepandi, kes lavastab Papa Kreutzwaldi Õueteatris
Arhitektuuriuudised / Karen Jagodin
Jagodin, Karen, 1982-
2006-01-01
Stirlingi preemia Enric Mirallesele. Soome puitkirikutest. Sotsiaalmajad Sloveenias. Santa Caterina turuhoone Barcelonas. Ujuv maja Hollandis. Kalju küljes rippuv maja Jaapanis. Eesti arhitektuurist kataloogis "Emerging Identities - East" ja tšehhi ajakirjas "Stauba" 2005, nr. 6 Triin Ojari ajalooline ülevaade
Ugala toob publiku ette kaks suvelavastust
2009-01-01
5. juunil esietendub Viljandi Kaevumäel Taago Tubina lavastatud Walter Brandon-Thomase motiividel kirjutatud Mati Undi näidend "Charley tädi" ja 19. juunil Ugala tiigi kaldal Kalju Komissarovi lavastatud Bertolt Brechti "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
Teatralnaja paraolimpiada / Boris Tuch
Tuch, Boris, 1946-
2008-01-01
10.-13. sept. Riias toimunud Baltimaade neljandast rahvusvahelisest teatrifestivalist Balti teatrisügis "Vaade" (Vzgljad). Eestit esindasid kaks lavastust - Jaan Unduski "Boulgakoff" (Eesti Draamateater, lavastaja Margus Kasterpalu) ja Mart Kivastiku "Kangelane" (Endla, lavastaja Kalju Komissarov). Ka Leedu Noorooteatri lavastusest "Patrioot", lavastaja Ionas Vaitkus
Tants valguse laval / Aili Ermel
Ermel, Aili
2013-01-01
Valgustid Milanos toimunud messil "Euroluce 2013". Mihkel Masso ja Johan Tali paberlennukitest inspireeritud laevalgustid "Hetk". Tarmo Luisu valgusti "Spider" ja valgustisari "Toila", Tõnis Vellama valgusti "Aero", Tõnis Vellama ja Kalju Palo seinavalgusti "Retro", Triin Kõivupuu ja Eva Prüüsi valgustisari "Lill"
Mis toimub "Objektis nr 2011"? / Elli Kalju
Kalju, Elli
2011-01-01
Tallinnas Vabaduse väljakul 27.02.-20.03.2011 paiknevast installatsioonist "Objekt nr. 2011", kus alati keegi sees istub. Kultuuritegelased vahetuvad iga tunni järel, järjekorda oodatakse Tallinna Kunsihoones asuvas staabis
Poslednije imperii v istorii / Emmanuel Todd ; interv. Veera Medvedjeva
Todd, Emmanuel
2007-01-01
Prantsuse ajaloolane, demograaf ja poliitiliste protsesside uurija räägib Ameerika Ühendriikide poliitikast Iraagis ja katsetest kujundada Euroopa Liidus venevastaseid hoiakuid, ajaloo ümbermõtestamisest ja kasutamisest poliitikas, Balti riikide taotlustest kujundada Venemaale vastanduvat rahvusajalugu
Laval askeldavad sümpaatne härra ja sulane, kes polegi rehepapp / Krista Valdvee
Valdvee, Krista, 1978-
2009-01-01
Ugala uuest suvelavastusest, Bertolt Brechti rahvatükist "Härra Punttila ja tema sulane Matti", mille kirjutamisel Bertolt Brecht tugines Hella Wuolijoe lugudele. Lavastaja Kalju Komissarov, mängitake Ugala tiigi kõrvale ehitatud laval. Osades: härra Punttila - Peeter Tammearu, Matti - Indrek Sammul
Eestlaste ristid Frösö kiriku juures / Uno Schultz
Schultz, Uno, 1956-
2005-01-01
12. sajandi lõpus Frösö saarele ehitatud samanimeline kirik on Rootsis populaarne laulatuskirik. Kiriku taha surnuaeda on maetud eestlased: Aunpuu, Elmar, Meri, Aarne, Albo, Heino, Lipp, Hindrek, Mälk, Kalju, Koppel, Heinrich, Paju, Sulev, Gorski, Eugenius, Toompuu, Edgar, Lillevars, Helmut, Oskar, Venda, Riis, Walentin
Piip, Helena
2004-01-01
Jõuluaja veetmise võimalustest Palmse mõisas. Mõisarahvas kannab Mare Raidma kavandite järgi valmistatud 19. sajandi rõivaid. Keldri veini-, jahisaali jm. ruumide sisustuse on kavandanud Kalju Kivi, "Isabella" kohviku on kujundanud Leila Pärtelpoeg. Sepikojas (sepp Kaupo Kangur) saab õnne valada ja rauda taguda
Administraatori lubatähega parteris / Mihkel Mutt
Mutt, Mihkel, 1953-
1996-01-01
Anthony Shafferi 'Mõrvar' Eesti Draamateatris (lav. Mati Unt); David Lee Coburni 'Džinnimäng' (loominguline ühendus 'Teine laine', lav. Allan Kress); Anton Tšehhovi 'Kajakas' (lavakunstikooli 17. lennu diplomilavastus, lav. Kalju Komissarov); Oskar Lutsu - Toomas Kalli 'Tagahoovis' (Eesti Draamateatri ja Vanalinnastuudio ühislavastus, lav. Eino Baskin)
Nirvaana, susla ja internet / Tarmo Teder
Teder, Tarmo, 1958-
2000-01-01
Kolm stuudio Nukufilm uut nukufilmi : "Saamueli Internet" : Stsenarist Andrus Kivirähk : režissöör ja kunstnik Riho Unt; "Teekond Nirvaanasse" : Stsenarist, režissöör ja kunstnik Mait Laas; "Eilne vedur" : režissöörid Mikk Rand ja Kalju Kivi
Toruni kandidaate kolm / Tambet Kaugema
Kaugema, Tambet
1999-01-01
10. korda Torunis toimuva Poola rahvusvahelise teatrifestivali Kontakt'99 kandidaatidena valis Eesti Kultuuriministeerium välja kolm lavastust: M. Kõivu "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" Vanemuisest (lav. A. Mäeots), Moskva lavastaja S. Pepeljaevi "Kodanikud" Von Krahli teatrist ning T. Lindgreni "Mao tee kalju peal" Eesti Draamateatrist (lav. P. Pedajas)
Avestik, Rait, 1974-
2007-01-01
Tartu Ülikooli Viljandi kultruuriakadeemia teatrikunsti VI lennu diplomilavastused: Dario Fo "Müsterium buff", lavastaja Peeter Raudsepp; Anton Tshehhovi "Kolm õde", lavastaja-koreograaf Oleg Titov; Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis", lavastajad Kalju Komissaarov ja Sven Heiberg. Lühidalt uutest diplomeeritud lavastajatest - Jaanika Juhanson ja Kati Kivitar
Tshass bessonnitsõ probil / Aleksandra Manukjan
Manukjan, Aleksandra
2004-01-01
Coca-Cola Plazas esilinastub mängufilm "Täna öösel me ei maga" : stsenaristid Jaan Tätte, Kristian Taska, Mihkel Ulman : režissöör Ilmar Taska : produtsent Kristian Taska : operaator Istvan Borbas : monteerija Michael Duthie : helilooja Sven Grünberg : kunstnik Kalju Kivi : Taska Productions 2004
Marilyn Monroe eluloost keisri hullu kannatusteni / Gert Kiiler
Kiiler, Gert
2006-01-01
Ugala uut hooaega tutvustavad lavastajad. Jaak Allik ja Peeter Tammearu lavastavad Jaan Krossi romaani "Keisri hull" järgi samanimelise näidendi, Priit Võigemast Igor Bauersma "norway.today", Kristi Teemusk omakirjutatu järgi lastelavastuse "Kes päästab koletise?" ja Kalju Komissarov Eppu Nuotio, Tiina Brännare muusikali "Marilyn"
Naturen i den estniska poesin : från animism och panteism till zenbuddhism / Andres Ehin
Ehin, Andres, 1940-2011
2001-01-01
Orig.: Loodus eesti luules: animismist ja panteismist kuni zen-buddhismini. Tekstis on rootsikeelseid luulenäiteid järgmiste eesti luuletajate loomingust: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Villem Ridala, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Artur Alliksaar ja Hando Runnel.
Ceux-ci ne sont pas : [luuletused] / Kalju Kruusa
Kruusa, Kalju, pseud., 1973-
2003-01-01
Sisu: Ceux-ci ne sont pas ; Köögivahet ; "Taara..." ; "Pakane pistab pisikesi ..." ; "Meri on kaet mattklaasiga ; Pydemise päivil ; "Toas muusika mängib ..." ; "Jäin juustu imetlema ; "Mu elu on mustikas ..." ; Hingepidetus ; ŁNo me gusta la cocina
Suur kera väikese sees / Kalju Kruusa
Kruusa, Kalju, pseud., 1973-
2010-01-01
Tutvustus: Hullunud pilv / Ikkyū Sōjun ; klassikalisest hiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Raud. Tallinn : TLU Press, 2010 ; Lind tulemäe kohal : valik XX sajandi teise poole türgi luulet / tõlkinud Andres Ehin ja Ly Seppel. Tallinn : Kultuurileht, 2010 ; Narain, Kunwar. See ainuke maailm : valitud luuletused. Lelle : Allikaääre, 2010
Jaan Valbet - valikutes kindel kui kalju / Toomas Reisalu
Reisalu, Toomas
2007-01-01
Ilmunud ka: Stroitel 2007 nr. 2 lk. 22-25. Portreeartikkel Pärnu Betoonimeistrite nõukogu esimehest Jaan Valbetist. Vt. samas: Jaan Valbet peab alati sõna. Kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik
2006-01-01
Eesti Teraskonstruktsiooniühing kuulutas välja konkursi "Terasehitis 2006" võitjad. Tervikobjekti auhinna sai Tartu spordimaja A. Le Coq Sport (arhitekt Eero Palm); insenerliku lahenduse ja teostuse auhinna pälvisid Riga Arena hokihalli katusekonstruktsioonid ning arhitektuurse idee auhind läks Eesti Panga galeriile (arhitektuuribüroo Urbanmark). Kalju Looritsa kommentaarid
Vikergallup : eesti kirjandus 2010 / Peeter Helme, Sandra Jõgeva, Mihkel Kaevats ... [jt.
2011-01-01
24 arvustaja vastus küsimusele, milline oli 2010. aasta parim uudisteos ja debüüt. Parima uudisteosena nimetati enim Kalju Kruusa luulekogu "Tühhja", Ene Mihkelsoni luulekogu "Torn" ning Lauri Sommeri proosaraamatut "Kolm yksiklast". Parimaks debüüdiks peeti Siim Nurkliku näidendit "Kas ma olen nüüd elus".
2011-01-01
Vastasid: Mati Tolmoff, Veljo Ipits, Toomas Savi, Verni Loodmaa, Väino Kull, Toomas Kapp, Triin Anette Kaasik, Kristjan Karis, Hele Everaus, Margot Fjuk, Janika Mölder, Hannes Astok, Jaak Adamsoo, Martin Parmas, Toivo Kabanen, Oleg Nesterenko, Tõnu Ints, Piret Uluots, Peep Peterson, Marju Lauristin, Jarno Laur, Arno Arukask, Ülo Veldre, Toomas Jürgenstein, Veera Sirg, Maie Pastik, Elmut Paavel, Avo Rosenvald, Toivo Maimets, Peeter Tulviste, Joel Luhamets, Jüri Kõre, Ants Kask, Enn Tarto, Tarmo Punger, Merle Jääger, Vladimir Šokman, Boris Habramov, Jevgenia Lindevaldt, Harri Jallajas, Natalja Trošina, Olev Raju, Nikolai Põdramägi
Moodsa luule maailmakeel / Märt Väljataga
Väljataga, Märt, 1965-
2007-01-01
Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNE della poesia / tõlkinudk Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006 ; Enzensberger, Hans. Tõmba sobimatu maha : [luuletused] / saksa keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Maarja Kangro. Tallinn : Kultuurileht, 2006 ; Kronbergs, Juris. Maa-alune luule / läti keelest tõlkinud Guntars Godinsh, Livia Viitol. Tallinn : Kultuurileht, 2007
2004-01-01
Toimetaja asetäitjad: Katrin Kivimaa, Reet Varblane jt. Kunst, arhitektuur: Alo Hoidre, Boris Lukats, Ressi Kaera, Jaak Olep, Ike Volkov, Mirjam Peil, Tiina Käesel, Katrin Kivimaa, Vappu Vabar, Reet Varblane, Mari Laaniste. Kunstnikud (arvutikujundus): Tõnu Soo, Ann Gornischeff, Gädvi Kuklase, Piia Ruber. Fotograafid: Solomon Rosenfeldt, Endel Köster, Kalju Suur, Arno Saar, Teet Malsroos
Nädalalõpuga kaks "Hamletit" / Meelis Kapstas
Kapstas, Meelis, 1963-
2000-01-01
Nädalavahetuse esietendustest : W. Gombrowiczi "Laulatus", lavastaja Mati Unt, esietendus 17. märtsil Vanemuises ; O. Muhhina "Tanja, Tanja", lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 17. märtsil Rakvere Teatris ; M. Kundera "Jacques ja tema isand", lavastaja Ain Mäeots, esietendus 18. märtsil Vanemuises ; Luigi Lunari "Senaator Fox", lavastaja Tiit Palu, esietendus 18. märtsil Endla Teatris
Artur Rinne, härra Punttila ja Charley tädi Gert Kiiler
Kiiler, Gert, 1974-
2009-01-01
Ugala teatri hooaja tulevasi etendusi tutvustavad nende lavastajad: Andrus Kivirähk "Vanamehed seitsmendalt" - lavastaja Peeter Tammearu. Mati Põldre, Margus Vaher "Arturi laulud ja aastad" - lavastaja Margus Vaher. Sandor Marai "Küünlad põlevad lõpuni..."- lavastaja Indrek Sammul. Berthold Brecht "Härra Punttila ja tema sulane Matti" - lavastaja Kalju Komissarov. Brandon Thomas "Charley tädi" - lavastaja Taago Tubin
110 1*Atkuru Veera Venkata Naga Krishna Sunil Kumar, 2Chandra ...
African Journals Online (AJOL)
of VDL in biological fluids. These include HPLC with amperometry detection [3], HPLC with UV detection [4], HPLC with fluorescence detection. [5], LC-MS [6,7], GC-MS [8,9] and square-wave adsorption ... stability indicating liquid chromatography with. UV detection ... in drug analysis and the spectrophotometric methods ...
Literature awards 1999 / Piret Viires
Viires, Piret, 1963-
2000-01-01
Riigi kultuuripreemia - Jaan (Johnny B.) Isotamm. Eesti Kultuurkapitali peaauhind ka Ilmar Talvele. B. Alveri kirjandusauhind - Kalju Kruusa. A. H. Tammsaare preemia - Maimu Berg. F. Tuglase novelliauhind - Mehis Heinsaar ja Andres Vanapa. Kirjanduse aastapreemia : Proosa: Jaan Kaplinski, Mari Saat; Luulepreemia jäi välja andmata; Lastekirjandus: Ellen Niit; Esseistika: Mihkel Mutt; Näitekirjandus: Jaan Undusk; Tõlked: Paul-Eerik Rummo, Elviira Mihhailova ja Svetlan Semenenko.
Short outlines of books by Estonian authors : [annotations] / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg
Hinrikus, Rutt, 1946-
2000-01-01
Kaur Kender. Yuppiejumal; Hiram [Laaniste, Mari]. Mõru maik; Paul-Eerik Rummo. Luuletused; Ilona Laaman. Mulle ei meeldinud su nimi; Lehte Hainsalu. Viis minutit pärast vihma ja Kukelokuti; Maimu Berg. Ära; Kalju Kruusa. Meeleolu; Ervin Õunapuu. Eesti gootika ja Teie mälestuseks, kes iganes te olete ja kus asute; Ilmar Talve. Kevad Eestis, Kutsumatu külaline ja Kolmas kodumaa
Short outlines of books by Estonian authors : [annotations] / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg
Hinrikus, Rutt, 1946-
1998-01-01
Sauter, Peeter. Luus; Kuik, Valentin. Poegade mäss; Kallas, Teet. Käsi; Toomet, Tiia. Isamaa suvi; Ehlvest, Jüri. Päkapikk kirjutab; Meri, Lennart. Presidendikõned; Rannap, Jaan. Kõverkäpp; Krull, Hasso; Kalve, Toomas. Kaalud; Talvet, Jüri. Eesti eleegia ja teisi luuletusi; Mihkelson, Ene. Pidevus neelab nuga; Tode, Emil. Printsess; Lepik, Kalju. Pihlakamarja rist; Vint, Toomas. Lõppematu maastik; Valter, Edgar. Isand Tuutu ettevõtmised; Kõiv, Madis. Kolm näitemängu
Illusiooni võitlus igavusega ehk Kes teatris ei käi, see ise on / Andrus Laansalu, Margus Kasterpalu
Laansalu, Andrus
1996-01-01
Dialoog. Draamateatri külalisetendused Tartus: Oskar Lutsu - Toomas Kalli 'Tagahoovis' (lav. Eino Baskin); William Shakespeare'i 'Eksituste komöödia' (lav. Evald Hermaküla); Pierre Corneille' 'Näitaja näitab ja vaataja vaatab ehk Illusioon' (lav. Mati Unt); Arthur Milleri 'Vaade sillalt' (Mikk Mikiver); Peter Shafferi 'Leekrüübe' (Priit Pedajas) ja 'Amadeus' (Kalju Komissarov); Alan Ayckbourni 'Intiimsed tehingud' ja Noel Cowardi 'Heinapalavik' (mõlemad Ivo Eensalu)
Govori so mnoju na jazõke teatra / Boris Tuch
Tuch, Boris, 1946-
1999-01-01
Tõnu Oja näitlejatööd: Jaanus Rohumaa lavastuses "Ristumine peateega" Jaan Tätte näidendi järgi Tallinna Linnateatris ja Jaan Toominga lavastuses "Victor ehk laste võim" Roger Vitraci näidendi järgi Vanalinnastuudios, Priit Pedajase lavastus "Mao tee kalju peal" Torgny Lindgreni näidendi järgi Eesti Draamateatris, Lembit Petesoni lavastus "Pelleas ja Melisande" Maurice Maeterlincki näidendi järgi Theatrumis
Vastakaid muljeid ja meenutusi : Tampereen teatterikesä 2004 / Kalju Uibo
Uibo, Kalju
2004-01-01
Teatrifestivalist Tampere teatrisuvi. Lähemalt vaadeldakse lavastusi - A. Solzhenitsõni romaani instseneering "Üks päev Ivan Denissovitshi elus" A. Zholdaki lavastuses ja I. Turgenevi "Kuu aega maal" samas lavastuses Harkovi Riikliku Akad. Draamateatri esituses; T. Williamsi "Klaasist loomaaed" A. Petrase lavastuses ja Schauspiel Frankfurti teatri esituses, samuti S. Kane'i "Blasted" samas lavastuses ; Rootsi Riksteaterni monoetendus "Kaevuritüdruk, kes lendas õhku" L. Kauppi esituses ; J. Penhalli "Sinine apelsin" Helsingi Linnateatri esituses ; A. Tshehhovi "Kolm õde" Lilla Teaterni esituses ja O. Autio " Pesalõhkumine" M. Roiha lavastuses ja Seinajoe Linnateatri esituses
Reede, 22. november 2002 / Jerome Remy ; tõlk. Kalju Kruusa
Remy, Jerome
2002-01-01
Eesti osalemisest 22. XI avataval XI Põhjamaade kultuurifestivalil Prantsusmaal Caenis. Festivali plakatil Peeter Toominga foto. Liina Siibi näitus "Le Carceri" uurib eesti ühiskonnas toimunud arhitektuuriruumide ja -identiteetide muundumisi
Vek lovi - vek utshis / Hillar Jõõts ; interv. Kalju Hook
Jõõts, Hillar
2005-01-01
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivspetsialist Hillar Jõõts keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimehe Andres Variku ja Eesti Mereinstituudi direktori Toomas Saati kohtumisest Pärnumaa kaluritega
Anakronistlik popkunstilaine Tartus / Margus Kiis
Kiis, Margus
2011-01-01
Tartu Lastekunstikooli õpetajate näitus "Alla 14aastastele keelatud!" 1.-25. veebruarini ning Kalju Küti ja tema õpilaste näitus "Ühepajatoit" 18. märtsini Tartu Lastekunstikooli galeriis. Kursi koolkonna näitus "Kursi Koolkond XXIII" ja Nadežda Tšernobai näitus "Altarid" Tartu Kunstimajas 20. märtsini. Rait Rosina, Mari-Liis Eskussoni ja Anu Vase näitus "Põikajake ja prügihunt" Y-galeriis 19. märtsini 2011
Vikergallup : eesti kirjandus 1999 : [ajakirja Vikerkaar küsitlus
2000-01-01
Aut.: Epp Annus, Tõnu Kaalep, Jan Kaus, Vilja Kiisler, Andrus Kivirähk, Valle-Sten Maiste, Hedda Maurer, Anneli Mihkelev, Mihkel Nummert, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Mihkel Samarüütel, Franȯis Serpent, Karl Martin Sinijärv, Kadri Tüür, Jaak Urmet, Berk Vaher, Andreas Walden, Mart Velsker. 1999. a. parimaks uudisraamatuks tunnistati küsitluse põhjal Jaan Isotamme "Ma olin Johnny B" (Ilmamaa) ja parimaks esikteoseks Kalju Kruusa "Meeleolu" (Erakkond)
Kapstas, Meelis, 1963-
1999-01-01
Teatrifestivali Draama 99 preemiad : lavastajapreemiad: Elmo Nüganen ("Kuritöö ja karistus"), Priit Pedajas ("Mao tee kalju peal"), naisnäitleja preemiad : Merle Jääger ("Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga"), Anne Reeman ("Kolmekrossiooper"), meesnäitleja preemia : Indrek Sammul ("Kuritöö ja karistus"),kõrvalosatäitja preemiad : Anu Lamp(" Kolmekrossiooper " ja "Kuritöö ja karistus"), Peeter Tammearu ("Kolmekrossiooper", "Kuritöö ja karistus"), kunstnikupreemia : Vladimir Anshon ("Kolmekrossiooper"), žürii eripreemiad : Merle Karusoo ("Küüdipoisid"), Rein Agur ("Cymbeline")
Viira, Aigi
1999-01-01
Teatrifestivali Draama 99 preemiad : lavastajapreemiad: Elmo Nüganen ("Kuritöö ja karistus"), Priit Pedajas ("Mao tee kalju peal"), naisnäitleja preemiad : Merle Jääger ("Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga"), Anne Reeman ("Kolmekrossiooper"), meesnäitleja preemia : Indrek Sammul ("Kuritöö ja karistus"), kõrvalosatäitja preemiad : Anu Lamp (" Kolmekrossiooper " ja "Kuritöö ja karistus"), Peeter Tammearu ("Kolmekrossiooper", "Kuritöö ja karistus"), kunstnikupreemia : Vladimir Anshon ("Kolmekrossiooper"), žürii eripreemiad : Merle Karusoo ("Küüdipoisid"), Rein Agur ("Cymbeline")
"Drama - 99 " : vzgljad so storonõ / Eteri Kekelidze
Kekelidze, Eteri, 1944-
1999-01-01
Teatrifestivali Draama 99 preemiad : lavastajapreemiad: Elmo Nüganen ("Kuritöö ja karistus"), Priit Pedajas ("Mao tee kalju peal"), naisnäitleja preemiad : Merle Jääger ("Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga"), Anne Reeman ("Kolmekrossiooper"), meesnäitleja preemia : Indrek Sammul ("Kuritöö ja karistus"), kõrvalosatäitja preemiad : Anu Lamp (" Kolmekrossiooper" ja "Kuritöö ja karistus"), Peeter Tammearu ("Kolmekrossiooper", "Kuritöö ja karistus"), kunstnikupreemia : Vladimir Anshon ("Kolmekrossiooper"), žürii eripreemiad : Merle Karusoo ("Küüdipoisid"), Rein Agur ("Cymbeline")
Short Outlines of Books by Estonian Authors / Janika Kronberg, Rutt Hinrikus
Kronberg, Janika, 1963-
2009-01-01
Arvustus: Karusoo, Merle. Kui ruumid on täis : Eesti rahva elulood teatritekstides 1982-2005. Tallinn : Varrak, 2008 ; Aleksejev, Tiit. Palveränd. Tallinn : Varrak, 2008 ; Saat, Mari. Lasnamäe lunastaja. Tallinn : Tuum, 2008 ; Tarand, Mari. Ajapildi sees. Tartu : Ilmamaa, 2008 ; Ojamaa, Liisi. Jõgi asfaldi all. Tallinn : Varrak, 2008 ; Kaalep, Ain. Muusad ja maastikud. Luuletused aastaist 1945-2008. Tallinn : Tänapäev, 2008 ; Toona, Elin. Ella. Tallinn : Kultuurileht, 2008 ; Hellerma, Kärt. Sinine missa. Valik reisikirju. Tallinn : Tuum, 2008 ; Raud, Rein. Vend. Tallinn : Tuum, 2008 ; Kruusa, Kalju. Pilvedgi mindgi liigutavadgi. Tallinn : Koma, 2008
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad
1998-01-01
Proosa : Toomas Vint. Lõppematu maastik (25 000 kr.). Luule : Kalju Lepik. Pihlakamarja rist (25 000 kr.). Laste- ja noorsookirjandus : Leelo Tungal ja Karel Korp. Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (15 000 ja 10 000 kr.). Esseistika : Ilmar Laaban. Marsyase nahk (25 000 kr.); Hasso Krull. Katkestuse kultuur (25 000 kr.). Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde : Maie-Merike Pau. Umberto Eco romaani 'Roosi nimi' tõlge itaalia keelest (12 500 kr.). Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde ('Via Estica') : Olga Nael (Rudneva). Karl Ristikivi romaanide 'Lohe hambad' ja 'Rõõmulaul' tõlked vene keelde (12 500 kr.).
"Volossatõje nogi..." : [luuletused] / Kalju Lepik ; tlk. ja lühibiograafia: Svetlan Semenenko
Lepik, Kalju, 1920-1999
1999-01-01
Sisu: "Volossatõje nogi..." ; "Komu poidu pozhaljuss ; Nezhnõi solovei ; Mat soldata ; U smerti glaza rebjonka ; Dva vorona ; Slavjanski tanets nr 1 ; Lili Marlen. Orig.: "Minul on karvased sääred..." ; Kellele ma kaeban kurja? ; Õrn ööbik ; Sõduri ema ; Surmal on lapse silmad ; Kaks ronka ; Slaavi tants nr. 1 ; Lili Marlen
Alliksaar, Artur, 1923-1966
2001-01-01
Tekst eesti ja inglise k. A. Alliksaare lühibiograafia eesti ja inglise k. lk. 55. Sisu: Tikutõmbeid kottpimedas galeriis = Striking matches in a pitch-dark gallery ; "Olen määratusuur mets..." = "I am infinitely vast forest..." ; "Olen koredate külgedega kalju..." = "I am rough-sided cliff..." ; "Olen meri, millel puudub äär..." = "I am sea that knows no bounds..." ; "Liikumine on niivõrd liitunud mu loomusega..." = "Movement is so much part of me..." ; "Ma ei söandaks öelda, et olen rikas..." = "I would not claim that I am rich..." ; Pöördehetk = Turning point ; Kuigi on nii palju lilli... = Though there are so many flowers ; Antidolorosum
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Pacioles T
2014-12-01
Full Text Available Toni Pacioles,1 Rahul Seth,2,3 Cesar Orellana,3 Ivy John,4 Veera Panuganty,3 Ruban Dhaliwal3,5 1Department of Hematology and Oncology, Edwards Comprehensive Cancer Center, Marshall University, Huntington, WV, USA; 2Division of Hematology and Oncology, 3Department of Medicine, 4Department of Pathology, 5Division of Endocrinology, SUNY Upstate Medical University, Syracuse, NY, USA Abstract: Phyllodes tumors are rare fibroepithelial neoplasms that account for less than 1% of all breast tumors and are typically found in middle-aged women. Phyllodes tumors that present with hypoglycemia are even rarer. No one morphologic finding is reliable in predicting the clinical behavior of this tumor. Surgery has been the primary mode of treatment to date. However, the extent of resection and the role of adjuvant radiotherapy or chemotherapy are still controversial. Here, we present a challenging case of malignant phyllodes tumor of the breast associated with hypoglycemia, and review the literature regarding clinical findings, pathologic risk factors for recurrence, and treatment recommendations. Keywords: breast cancer, fibroepithelial neoplasm, neuroendocrine tumor, adjuvant treatment, non-islet cell tumor-induced hypoglycemia
Proosa 1977. Kirjanduse argipäev / Mall Jõgi
Jõgi, Mall, 1947-
2008-01-01
Sisaldab joonealuseid märkusi ja bibliograafiat. - Varem ilmunud Looming 1978, nr. 2. - Ülevaade 1977. aastal ilmunud eesti proosast. Käsitletakse järgmisi autoreid ja nende teoseid: Ustav Mikelsaar "Ohver", Lembit Kivisaar "Vana diivan", Albert Uustulnd "Avali väraval", Asta Põldmäe "Me", Lilli Promet "Tüdrukud taevast", Nikolai Baturin "Leiud kajast", Aadu Hint "Oma saar", Paul Kuusberg "Linnukesega", Aimée Beekman "Sugupuu", Mari Saat "Mida teha emaga?", Veera Saar "Isa niinepuu", Villem Gross "Vaikimise motiivid", Jüri Tuulik "Meretagune asi", Aira Kaal "Teedla Riia aknas põleb tuli", Tõnis Lehtmets "Tume laas", Väino Ilus "Kinsli peremehed", Einar Maasik "Hispaania tants", Aino Müür "Linnuvere lugu", Jaan Kross "Kolme katku vahel" 3. osa, Endel Nirk "Kaanekukk", Paul Kuusberg "Võõras või õige mees", Toomas Vint "Perekondlikud mängud", Ine Viiding "Kümme käsku kaaskodanikele", Mats Traat "Irdinimene. Türgi oad", Teet Kallas "Õhtuvalgus", Teet Kallas "Insener Paberiti juhtum", Einar Maasik "Üksinda detsembris", Enn Vetemaa "Hõbedaketrajad", Herta Laipaik "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus", Raimond Kaugver "Külalisteraamat"
Estnisk poesi võgar ta plats / Michel Ekman
Ekman, Michel
2008-01-01
Arvustus: Rooste, Jürgen. Presidenten bor nõnstans i närheten / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; fs. 2007 / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Kruusa, Kalju. Mötesvis / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Estniska ballader / översättning: Ilmar Laaban. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Laaban, Ilmar. Palingarderomb. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Under, Marie. Gnistor i askan / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Wuolijoki, Hella. Sõngen om kriget / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Alver, Betti. Historien om den vita krõkan / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Kareva, Doris. Tidens gestalt / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007
Work praises the one who has done it : bibliography prize to Karin Maria Rooleid / Kalju Tammaru
Tammaru, Kalju, 1956-
2004-01-01
Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilises Raamatukogus toimunud 3. bibliograafiapäeval valiti auhinna vääriliseks Karin Ribenise (Karin Maria Rooleiu) koostatud "Eesti rahvaluule bibliograafia 1993-2000"
Short outlines of books by Estonian authors / Janika Kronberg, Rutt Hinrikus
Kronberg, Janika, 1963-
2003-01-01
Talvet, Jüri. ElegÍa Estonia y otros poemas = Eesti eleegia ja teisi luuletusi / Spanish transl. by the author and Albert L̉zaro Tinaut. Ciudad de València : Palmart, 2002 ; Ehlvest, Jüri. Hobune eikuskilt. Tallinn : Tänapäev, 2002 ; Raudam, Toomas. Saint-Prousti vastu. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 ; Tode, Emil. Raadio. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 ; Vene, Ilmar. Pahustumine ehk Uusaja olemus. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 ; Annus, Epp. Kuidas kirjutada aega. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002 ; Lepik, Kalju. Valguse riie ei vanu. Kogutud luuletused 1938-1999 ; Barker, Matt. Waanenburgi tapatalgud. Tartu : EYS Veljesto, 2002 ; Kesküla, Kalev. Platoni riik. Tallinn : Tuum, 2002 ; Vahing, Vaino. Mängud ja kõnelused. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 ; Tuulik, Jüri. Üksik lind mere kohal. Tallinn : Maalehe Raamat, 2002 ; Tätte, Jaan. Näidendid. Tallinn : Maalehe Raamat, 2002 ; Kareva, Doris. Mandragora. Tallinn : Huma, 2002
Känslosvall från vindarnas land / Ann Lingebrandt
Lingebrandt, Ann
2008-01-01
Arvustus: Rooste, Jürgen. Presidenten bor nånstans i närheten / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; fs. 2007 / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Kruusa, Kalju. Mötesvis / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Estniska ballader / översättning: Ilmar Laaban. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Laaban, Ilmar. Palingarderomb. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Under, Marie. Gnistor i askan / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Wuolijoki, Hella. Sõngen om kriget / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Alver, Betti. Historien om den vita krõkan / översättning: Enel Melberg. Stockholm : Ellerströms, 2007 ; Kaplinski, Jaan. Nõgonstans vid värlends kant / översättning: Juris Kronbergs och Guntar Godị̧. Tollarp : Ariel skrifter, 2007 ; Kareva, Doris. Tidens gestalt / översättning: Peeter Puide. Stockholm : Ellerströms, 2007
Vikergallup : eesti kirjandus 2008 / Peeter Helme, Ott Kilusk, Igor Kotjuh... [jt.
2009-01-01
21 arvustaja vastus küsimusele, milline oli 2008. aasta parim uudisteos ja debüüt. Ära nimetati fs-i luulekogu "Alasti ja elus", Andrei Hvostovi proosaraamatut "Võõrad lood", Maarja Kangro luulekogu "Heureka", Kalju Kruusa luulekogu "Pilvedgi mindgi liigutavadgi", Asko Künnapi luulekogu "Su ööd on loetud", Elo Viidingu proosaraamatut "Püha Maama", Mart Juure luulekogu "Pane Eesti peale tagasi", Jaan Kaplisnki luulekogu "Teiselpool järve", Mart Kivastiku proosaraamatut "Kurb raamat", Leo Kunnase romaani "Gort Ashryn I", Andres Langemetsa luulekogu "Vooder", Erkki Luugi "Valitud luuletusi", Rein Põdra romaani "Juba olnud", Rein Raua lühiromaani "Vend" ja Jaan Tangsoo romaani "Méduse'i parv". Parima debüüdina mainiti Andrus Kasemaa luulekogu "Poeedirahu", Barthol Lo Mejori proosaraamatut "Popdada" ja Chaneldiori proosaraamatut "Kontrolli alt väljas", Lauri Saatpalu laulutekstiraamatut "Nähtused ja tehtused", Tamur Kusnetsi romaani "Hundipäikese aeg" ja Jaanika Merilo luulekogu "Rütmist väljas"
Draama 2007. Töörahu / Ene Paaver
Paaver, Ene, 1963-
2008-01-01
Ülevaade 2007. aasta eesti draamast. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende näidendeid: Mart Kivastik "Tõnu võitlused", Mart Kivastik "Eesti asi", Mart Kivastik "Sõdur", Mart Kivastik "Kuninga viimane lahing ja ülikooli algus", Mart Kivastik, "Nokia 3310", Andrus Kivirähk "Voldemar", Andrus Kivirähk "Uljas neitsi", Hendrik Toompere "Kommunisti surm", Andres Ehin "Saatuslik kihlvedu ehk Volquin Varbola all", Jan Rahman "Jõujaam", Jaak Kõdar "Muinassaar", Karl Berg "Teekond valguse riiki", Angela Randmets "Lembelood vanas linnas", Toomas Kall "Tähtede sadu", Lauri Vahtre "Muna EÜE", Urmas Espenberg "Kestvad kiiduavaldused", Kalju Saaber "Koduvõõrad", Indrek Hirv "Pauluse kiriku kellad", Katrin Saukas "Võlg", Heidi Sarapuu "Austatud Riigikogu liikmed!", Heidi Sarapuu "Helisev viis", Heidi Sarapuu "Ankur hiivata", Jakob Karu "Vanaema juures", Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma käes", Jim Ashilevi "Portselansuits", Eva Koff "Mirr", Jaak Prints "Karaoke", Kati Murutar "Mina, naine!", Ott Aardam "Börs ja Börsitar", Andrus Kivirähk, Jan Rahman, Contra "Kõrts", Mart Kase "Perekond", Villu Tamme "Haned võlgu"; Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "GEP ehk Gorjatshije estonskije parni"
Sügis : [luuletused] / Mihhail Lermontov ; tlk. Marie Under, Villem Daniel, August Sang
Lermontov, Mihhail, 1814-1841
2006-01-01
Sisu: Sügis ; Monoloog ; Sõbrale ; Albumisse ; Eleegia ; Kevad ; Üksindus ; Minu maja ; Lained ja inimesed ; Stantsid ; "Kuigi arm on mind hüljanud ammu..." ; "Kui õhtul kaeblik leinakell..." ; Kuulsus ; "Võib-olla meenutad kord mind..." ; Ingel ; Romanss J...le ; "Kord saabub päev, kui kõigi süüdistatud..." ; "Kus mühavad Dnepri jõe rahutud vood..." ; "Mull̀ armas sinimägi-voor..." ; "Su ees ei saa ma alanduma..." ; Epitaaf ; "Ei, Byron, see ei ole ma..." ; "Aeg on südamele vaga..." ; "Ma õnne taevastelt ei palu..." ; Poeedi surm ; Vang ; Naaber ; "Kui kollendavad põllud lainetavad valla..." ; "Ma leidsin teise kaunitari..." ; "Ei taha, et mu saladust..." ; Poeet ; Ära usu end ; A. J. Odojevski mälestuseks ; Kolm palmi ; Palve ; Testament ; "Nii tihti pidudel, kus kirju hulk on koos..." ; Miks ; On igav ja kurb ; M. A. Shtsherbatovale ; Õhulaev ; Lapsele ; Pilved ; "Poolmaski alt täis saladust ja külma..." ; Kalju ; "Astun üksipäini oma rada..." ; Prohvet ; Leping ; "Ei, mitte sind ei imetle ma nii..." ; Puri. Eluloolisi andmeid autori kohta lk. 575
Eesti luule 2008 / Maarja Kangro
Kangro, Maarja, 1973-
2009-01-01
Ülevaade 2008. aasta eesti luulest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende luulekogusid: Kalju Kruusa "Pilvedgi mindgi liigutavadgi", Andrus Kasemaa "Poeedirahu", Jürgen Rooste "Tavaline eesti idioot" ja "21. sajandi armastusluule", fs "Alasti ja elus", Asko Künnap "Su ööd on loetud", Mats Traat "Soe õhtu", Paavo Piik "Lakoonia", Mathura "Inimene on rohi" ja "Luuletused Atitlani järvelt", Lauri Sommer "K. L. ja N.", Jaan Kaplinski "Teiselpool järve", Andres Langemets "Vooder", Jüri Talvet "Silmad peksavad une seinu", Kätlin Kätlin "Üks pole ühtegi", Bibi-Mai Suumann "Imelik võõramaa puu", Andres Ehin "Udusulistaja", Meelis Oidsalu "Koertepõud", Marko Kompus "Surnud kuldnokkade märjad esmaspäevad", Kaupo Meiel "Eesti elulood", (:)kivisildnik "Joosepi kahtlused", Leonhard Lapin ja Albert Trapeež "Isiklik. Üleüledine", Hando Runnel "Armukahi", Contra "Tahaksin olla autobuss", Gregor Elm "Varastatud jalajälg", Mart Juur "Pane Eesti peale tagasi", Esa Tarik "Kompuutertomograafilise madaltiheda mana kõrgtehnoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogika", Liisi Ojamaa "Jõgi asfaldi all", Jana Lepik "Tuhahelbed", Krista Ojasaar "Unemuusika", Marje Ingel "Sulg", Elo-Mall Toomet "Nagu ei kusagil mujal", Joanna Ellmann "Liivaterade lend", Ingel Tael "Aja elu"
Da menina meiga à heroína superpoderosa: infância, gênero e poder nas cenas da ficção e da vida
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Raquel Gonçalves Salgado
Full Text Available Este artigo pretende discutir o desenho animado As meninas superpoderosas como um texto midiático que traz à tona a imagem da criança como herói. Analisamos os modos como crianças de uma turma de educação infantil interpretam episódios do desenho animado e, a partir dessas referências simbólicas, produzem sentidos sobre ser criança na contemporaneidade. Com base no diálogo entre os discursos das crianças e aqueles que compõem a narrativa da animação, discutimos os novos mapeamentos das fronteiras entre infância e vida adulta e das experiências masculina e feminina. Destacamos, também, os modos como as meninas produzem uma cultura lúdica, atravessada por referências advindas de outros textos midiáticos, nos quais a imagem da menina poderosa aparece associada à sedução. Por fim, refletimos sobre as contradições da infância contemporânea, situadas entre a desconstrução da imagem da criança frágil e inocente e outras formas de controle adultas, circunscritas pela cultura do consumo.
Luuleaasta 1994 : parlamendi koosseis on selgunud / Barbi Pilvre
Pilvre, Barbi, 1963-
1995-01-01
Rannit, Aleksis. Nii näen sind ikka; Kangur, Kalju. Sõna sees olek; Traat, Mats. Koidu kätes; Rimmel, Rudolf. Setu netu; Suislepp, Harald. Köögertali kojutulek; Piir, Enno. Sunnitöölise Mekka; Üllaste, Leenart. Lind tormis; Hirv, Indrek. Taskuraamat (taskutähekerjus); Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Maithunad Eestis; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Armuühtepühad; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Tulevaas; Kurvits, Lembit. Matle laul; Lillemets, Enn. Olemise valge koer ehk Ingli kolju; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Jah, luuletused; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Ohjad Oti mäel; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Poeetilisi prohmakaid; Ivar, Ivo. Riimiskid; Kilokalor, Kalle. Öösel näeb halvemini kui päeval; Trubetsky, Tõnu. Anarhia; Laanvee, Ervin. Jaa. Mina olen; Kuningas, Marko J. ...jääb USK, LOOTUS, ARMASTUS; Ruben, Arne. Ajakirjanik; Ollinovski, Jim [Ollino, Ott]. Luuletused; Toomik, Tõnu. 27 luuletust; Tosin, Ants. Õnnetähestik; Krüger, Urmas. Ka nii võib...; Kärner, Siim. Usseaid; Sikk, Heino. Võrokõstõlõ: poeem; Kollin, Viktor. Kodutunne; Alo, Ülo [Võsar, Ülo Alo]. Ööbikuvalgus; Sepp, Vello. Vigased pärlid; Palo, Wilhelm. Tuule-luuled; Soomets, Triin. Randmes unejanu; Soomets, Triin. Janu masinas; Ränik, Valeria. Ajast väljas; Kivi, Aita. Kalender-päevik Aita Kivi luuletustega; Maagemust, Maarika. Kaaludes kaldaid; Hiiussaar, Ann. Valgete uste taga; Kolkkanen, Imbi. Mina ja maailm; Mets, Neeme. Kesalill; Kolesnitshenko, Kaidi-Ly. Kaks silma; Kahro, Anne. Nälkjast!; Kabe, Aino. Tuulema mõtteriim. Raatma, Salme. Laululatern; Osila, Virve. Lootuse luiged; Isak, Asta. Valguse ja varjude vahel; Õunapuu, Meeli. Mööda teid ja radu
Mastimännid ja muu mets : mitmekülgsuse võlu Eesti proosast aastal 2007 / Sirje Olesk
Olesk, Sirje, 1954-
2008-01-01
Ülevaade 2007. aasta eesti proosast. Käsitletakse järgimisi autoreid ja nende teoseid: Ene Mihkelson "Katkuhaud", Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Tõnu Õnnepalu "Flandria päevik", Toomas Vint "Mäluauguga naine", Indrek Hargla "French ja Koulu Tarbatus", Kalle Käsper "Buridanid IV", Jaan Tooming "Teekond mäe südamesse", Ustav Mikelsaar "Tunnimehed", Henn Mikelsaar "Teema variatsioonidega", Reet Kudu "Pidupäevad võõrsil", Mara Maret Aronovich "Tagasikäiguga edasi", Aimée Beekman "Proovielu", Valentine Nõlvak "Ellujääja : mälestused", Mehis Heinsaar "Rändaja õnn", Maimu Berg "Unustatud inimesed", Mats Traat "Sarviku armastus : valik kultuuriloolisi novelle", Mihkel Mutt "Siseemigrant : novellid Rui taevalike kommentaaridega", Paavo Kivine "Kaks kavaleri", Kärt Hellerma "Ma armastasin David Copperfieldi", Piret Bristol "Paralleelmeri", Imre Siil "Mereröövlite loss", Kalju Saaber "Issanda loomaaed. Viru sektor", Veiko Märka "Lendas üle marmortahvli", Vahur Afanasjev "Kaadrid otsustavad, ehk, Sööbik ja Pisik seiklevad jälle, ehk, Eesti rahva lühike, kuid õnnelik ajalugu, Ehk kirjalik komejant tühjusest", Aarne Ruuben "Lugusid Anveltist ja Kingissepast", Epp Annus "Sina, Matilda", Peeter Helme "Puudutus", Ivar Sild "Tantsiv linn", Tui Hirv "Tähe tänav. Per musica ad astra", Tiina Laanem "Väikesed vanamehed", Angela Hofberg (pseud.) "Päev nagu elu", Marion Andra "Vähemalt...", Olle Lauli "Niguliste õpilased", Aarne Biin "Linna valitsemine", Erik Tohvri "Mürgiliblikas", Riina Kangur "Elisa", Kerttu Rakke "Küpsiseparadiis", Epp Petrone ja Dagmar Reintam "Õun ära süüa?", Elme Väljaste "Päriselu Proletariaadi puiesteel", Ketlin Priilinn "Hõbeingel", Ira Lember "Kohvik pärnade all", Paul Pajos "Krimijutud edasijõudnuile", Andres Anvelt "Punane elavhõbe", Klaara ja Kaarel Kivi "Mõrvasügis", Tiit Sepa "Hommik ühele", Lembit Uustulnd "Ruutuemanda sündroom : rahvusvaheline
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Tatjana Stupin Lukašević
2013-01-01
Full Text Available The inspiring hermeneutic connection between Kamov’s and Krleža’s texts points to constantly dynamic and varying interpretations of the writings of these two classic Croatian writers. In an absurd manner, Miroslav Krleža negated Janko Polić Kamov’s personality and literature by ignoring his proto-avant-garde position in Croatian and European literature, while at the same time associating with Kamov’s best friends, and by being thoroughly acquainted with his work and biography. The literary work of Janko Polić Kamov, Croatia’s proto-avant-garde representative, is recognisably reflected in a significant segment of Miroslav Krleža’s literary output. At the same time this does not mean that Krleža’s artistic and cultural contribution as the pivotal figure of Croatian and European literature is in any manner diminished. The intensive relationship between Vladimir Čerina and Miroslav Krleža might provide a possible key to the secret of Krleža’s reception of Kamov which the former negated during his whole life. Krleža did not write a word about Čerina’s voluminous study Janko Polić Kamov while at the same time he maintained friendly relations with Čerina, his high school colleague with whom he exchanged literary manuscripts and who safeguarded Kamov’s manuscripts, some of which have as of present been mysteriously lost. Krleža’s relationship with Julije Benešić is also significant since the latter had in his possession the manuscript of Kamov’s novel Isušena kaljuža which went on to be published with a half-century’s delay. As his personal secretary Krleža chose Anđelko Malinar, the son of Kamov’s never-to-be-forgotten love Katarina Radošević and Kamov’s friend Mate Malinar. The revalorization of some of Miroslav Krleža’s and Janko Polić Kamov’s canonical texts insinuates itself as an inspiring research imperative which points to the truth that the established signifying system of texts of both
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Rein Heinsalu
2015-06-01
Full Text Available Teesid: 1960. aastate lõpus toimusid eesti teatris suured muutused. Ilmus nähtus, mida hakati nimetama nooreks režissuuriks. Eeskätt on see seotud Evald Hermaküla, Jaan Toominga, Kalju Komissarovi, Kaarin Raidi jt nimedega. Noor režissuur tõstis mässu ahtaks muutunud realismi raamide vastu, mis ei vastanud noore põlvkonna teatriootustele. Olles mõjutatud ideeliselt radikaalsest eksperimentaalteatrist USAs, aga ka Jerzy Grotowski katsetustest ning teistest avangardsetest liikumistest, muutis see füüsilist teatrikeelt. Tõusis improvisatsiooni osakaal. Teater lakkas olemast dramaturgiliste tekstide esituskoht, vaid hakkas otsima etendustes vahetut kohalolu. Tajuprotsessi hakkas juhtima mängu põhimõte. Suured müüdid dekonstrueeriti, autoritaarsusele vastanduti. Seksuaalsus ilmutas end uuel jõul, toetatud alateadvuse impulssidest. Uue laine radikaalsus kestis 1970. aastate lõpuni, mil see sulandus peavoolu. Murrang teatriesteetikas mõjutas kogu järgnenud teatriperioodi, seda on kutsutud ka eesti teatri kuldajaks. SU M M A R Y Young directors emerged in Estonian theatre at the end of the 1960s. More specifically, during the years 1969–1974 many new directors’ names appeared on theatre posters, and the fundamental changes in the language and content of the theatre at the end of the 1960s and the 1970s began to be associated with these names. Most important among these are Evald Hermaküla, Jaan Tooming, Kalju Komissarov, and Karin Raid. Within a short time these young directors changed prevailing assumptions about the purpose, means, and content of the theatre in Estonia. This phenomenon came to be referred to as the breakthrough, or the new wave; later on, in sum, as the renewal of theatre. A generational change was taking place in the theatre, and in this framework a different language of theatre emerged, which began carrying innovative emotional and aesthetic paradigms. As in the Anglo-American cultural space, this new
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Una Krizmanić Ožegović
2017-06-01
Full Text Available [...] opatica je žena, ali žena koju se ne vidi svaki dan. Muškarci je se ne mogu nauživati u svakodnevnom ophođenju, stoga je žele s još većim žarom, skrivena je, zakukuljena, odsječena od svijeta u samostanu, u zatvoru, u beskrajnom zdanju u kojem se iza svakih vrata skrivaju još jedna. Carlos Fuentes, Constancia i druge priče za djeviceBože, oprosti mi. Možeš razumjeti silnu mahnitost u mojim prstima, vulkansku i suspregnutu potrebu mojih usana, vrelinu, i, o moj Bože, miris. Mnoštvo mirisa, otporne dlačice, znoj, znoj, prosta ruka, neobuzdana, poremećena, gruba. Gruba ruka kreće se u rupi, u kaljuži mojega bića. Svjedok – noć: pozornica za nasuprotnosti, noge i raskriljene proscenije, predstava uživo odakle se mrijeste strašne sablasti. Hitnem se s vrhunca svoje vjere, tijelo mi se razvaljuje u prah: prah koji se slobodno kreće, prah koji živi, prah koji je daleko od tebe, Gospodine. Jer griješim s golemim užitkom! I griješim misleći oživjeti. Gospodine, ja umirem od užitka u rukama, jezik traži ono što ne može dodirnuti, slina curi preko otvora; stenjem od trenja grješnih ruku, stenjem, vapim nijemo, ne da bih ti protuslovila, stenjem ne bih li te spoznala; pripojila. Svaka moja pora mjesto je otvorena dijaloga – začepljena znojem i magijom, bludi i slinom. Ruke, nezaustavljive, diraju mi kožu, rupe, mrse dlačice, prodiru divlje kao da nisam ni svoja, ni njihova gospodarica. Ruke puštaju da po njima curi slina s kojom prvo nisam znala što bih, onda sam je prisvojila, pa poslije tražila u iskusnu ritmu. Slina, proziran mulj, nedolično teče iz duše, predaje me na milost noći i mene same, curi, širi se prema netaknutim otvorima, olakšava mi pristup uskim, zabranjenim prolazima, Gospodine. Jer nastojala sam biti, bila sam u zabranjenim i uskim prolazima; zato griješim, Gospodine: s glazbom koja mi klizi niz dušu, s mutnom slinom, obilatom, demonskom, kola mi utrobom, prodire mirisom, miluje
Kirjanduslikest kontaktidest läbi raudse eesriide / Literary contacts through the iron curtain
Directory of Open Access Journals (Sweden)
Marin Laak
2016-09-01
quantities of books: much new Estonian literature from the homeland quickly reached the West; similarly, Estonian literature published in the West reached the homeland, from where it was distributed by unofficial channels and often through multiple typewritten copies. This cultural practice resulted in an interesting paradox: while young emigré writers (Enn Nõu and others often protested against the literary values of the older generation, writers in Estonia admired the works of major Estonian writers in exile (Marie Under, Bernard Kangro, Kalju Lepik and others. Using archival materials, the article raises questions about the two branches of Estonian literature, relationships between homeland and exile literature, and mutual influences during the 1960s and 1970s. The shift in generations changed the existing literary balance: beginning in the 1960s, literature in the homeland blossomed while writers in exile began talking about a crisis. Numerous strategies were suggested, including officially passing the torch to homeland Estonian writers and ending the publication of emigré literature. Another response to the situation was consolidation of the younger generation of exile writers. In analyzing the relationship between the two bodies of Estonian literature, the article examines the archived manuscripts and correspondence related to publishing the short story anthology Who The Hell Knows, issued by the Estonian Writers’ Co-operative in Lund, Sweden in 1968. The manuscript archive was handed over to the Estonian Cultural History Archives by the anthology compiler, writer Enn Nõu. The archive contains over a hundred letters exchanged while collecting the short stories, and which illustrate the attitudes of the second generation of exile writers toward both the occupied homeland and literature at large. Analysis of the correspondence reveals that the inspiration for issuing the short story collection in Sweden was drawn from a series titled „Young Authors“ (1962