WorldWideScience

Sample records for saima timpmann luule

  1. Luuleõhtu "Sitikas suudleb kuud"

    Index Scriptorium Estoniae

    2009-01-01

    29. okt. toimub Adamson-Ericu muuseumis luuleõhtu, kus esinevad Andres Ehin luule ja häälutustega, Mart Soo kitarril ja Brian Melvin löökriistadel. Üritus toimub Kōkyō Hatanaka (sünd. 1947) näituse "Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" raames

  2. Moodsa luule maailmakeel / Märt Väljataga

    Index Scriptorium Estoniae

    Väljataga, Märt, 1965-

    2007-01-01

    Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNE della poesia / tõlkinudk Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006 ; Enzensberger, Hans. Tõmba sobimatu maha : [luuletused] / saksa keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Maarja Kangro. Tallinn : Kultuurileht, 2006 ; Kronbergs, Juris. Maa-alune luule / läti keelest tõlkinud Guntars Godinsh, Livia Viitol. Tallinn : Kultuurileht, 2007

  3. Esitleti kakskeelset luulekogu "Luule DNA"

    Index Scriptorium Estoniae

    2007-01-01

    Magrelli, Valerio. Luule DNA = Il DNA della poesia / tõlkinud [ja saatesõna:] Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. Tallinn : Koma, 2006. Sisaldab autori teksti. Esitlus 24. jaan. Kirjanike majas Tallinnas

  4. Tartus esitleti ingliskeelset eesti luule antoloogiat

    Index Scriptorium Estoniae

    2009-01-01

    29. sept. esitleti Tartu linnamuuseumis Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 8. rahvusvaheline konverentsi raames tänapäeva eesti luule ingliskeelset antoloogiat "On the way home. An anthology of contemporary Estonian poetry"

  5. Luule kui sõjakunst / Mihhail Lotman

    Index Scriptorium Estoniae

    Lotman, Mihhail, 1952-

    2005-01-01

    Luulekeele arhetüüpset motiivi, luule ja sõjanduse omavahelist seost, kirjeldatakse värsistruktuuri semiootiliste meetoditega. Näidetena kasutatakse kahte poeemi: Puškini "Majake Kolomnas" ning Majakovski "150 000 000"

  6. Eimiski-kunst. Nihilistlikust loomest eesti luule näitel

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Leo Luks

    2009-10-01

    Full Text Available Artiklis käsitletakse nihilistliku kirjandusloome võimalusi eesti luule näitel. Nihilismi ei mõisteta artiklis väärtusprobleemina, vaid ontoloogilise probleemina. Nihilistlikku kirjandusloomet käsitletakse taotlusena tuua sõnasse teine, eimiski. Artikli teoreetiline raamistik toetub põhiliselt Gianni Vattimo languse ontoloogia kontseptsioonile, aga ka Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri ja Maurice Blanchot' töödele. Samuti analüüsitakse artikli teoreetilises osas eimiski väljendamise võimalusi eesti keeles, tuginedes Uku Masingu ning Jaan Kaplinski mõttekäikudele. Luuletajatest käsitletakse artiklis enim Jaan Oksa ja Juhan Liivi. Analüüsi käigus tuuakse esile järgmised eimiskiga seotud poeetilised figuurid: ootus ja luhtumus, langus ja loojak, hullus, surm. Analüüsi tulemusena selgub, et nihilistlik loome on eesti luules tugevalt esindatud, kuid ei filosoofias ega luules pole võimalik saavutada otsest juurdepääsu eimiskile, tuleb piirduda aimamisega, vihjamisega.

  7. Ingliskeelne eesti luule ja glokaalsuse keskenduvad keerud / Lauri Pilter

    Index Scriptorium Estoniae

    Pilter, Lauri, 1971-

    2010-01-01

    Inglise keele rollist eesti luuleteadvuses üldiselt, Bernard Kangro kogust "Earthbound" (1951) kui esimesest ingliskeelsest eesti luuletaja valikkogust ning võimalikest järeldustest, milleni võiks viia metafooride võrdlev uurimine eesti ja inglise luules

  8. Eesti luule Kajaani sõnakunsti päevadel / Endel Mallene

    Index Scriptorium Estoniae

    Mallene, Endel, 1933-2002

    1996-01-01

    Ülevaade Kajaani sõnakunsti päevadest 'Sõna ja heli' ('Sana ja sävel'), kus toimus ka eesti kirjanike luuleõhtu ja Sass Suumani valikkogu esitlus: Suuman, Sass. Viisaampaa ei ole / Tlk. Pirkko Huurto, Ritva Hyry, Hannu Oittinen. Saarijärvi : Pohjoinen, 1996

  9. [Literaturwerkstatt Berlin`i loodud ja koordineeritud rahvusvaheline kaasaegse luule portaal

    Index Scriptorium Estoniae

    2014-01-01

    42 riigi kirjandusorganisatsioonide ühistöö varal täienevas kaasaegse luule portaalis http://www.lyrikline.org saab kuulata ja lugeda 1000 luuletaja loomingut ja neist 11 on eesti autorid: Elo Viiding, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Birk Rohelend, Kaur Riismaa, Indrek Mesikepp, Maria Lee, Asko Künnap, Hasso Krull, Veronika Kivisilla ja Igor Kotjuh

  10. Viiv: sügis 1963-1973 : Viivi Luige luule jaapanlikkus / Külliki Kuusk

    Index Scriptorium Estoniae

    Kuusk, Külliki, 1975-

    2007-01-01

    Viivi Luige luulekogude "Taevaste tuul" (Tallinn : Eesti Raamat, 1966), "Lauludemüüja" (Tallinn : Eesti Raamat, 1968) ja "Hääl" (Tallinn : Perioodika, 1968) poeetikast. Uku Masingu ja Viivi Luige seotusest, jaapani luule mõjudest Viivi Luige loomingule

  11. 212ʻ Fahrenheiti : eesti luule 2006 / Piret Bristol

    Index Scriptorium Estoniae

    Bristol, Piret, 1968-

    2008-01-01

    Järgmistest 2006. a. ilmunud luulekogudest: Ryytle, Indrek. Inglid rokijaamas. Puhja : I. Rüütle ; Runnel, Hando. Viru veri ei värise. Tartu : Ilmamaa ; Vabat, Martin. Mina olengi kirjandusklassik. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts ; Korts, Eliina. Lööklaused murravad metsi. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts ; Koff, Indrek. Vana laul. Luige : Verb ; Teede, Andra. Takso Tallinna taevas. Luige : Verb ; Vusser, Kaspar. Vusserduste võnked. Tallinn : P. Kukk ; Elbing, Andrus. Siin Beebilõust, tere! : häired pimelinna tänavalt = Ciao, it's Babyface : trouble from the streets of a blind city. Tallinn : Epifanio ; Hint, Miina. Vabaduse vang, ehk, Põrandaalune kirjandus. Tallinn : MR ; Jüriado, Tiiu. Luule on ime. Habaja : Kentaur ; Ligi, Katre. Naabrivalve. Tartu : Ilmamaa ; Krull, Hasso. Talv. Tallinn : Tuum ; Mets, Mae. Pühapäeval on reede. Tartu : Ilmamaa ; Ploom, Ülar. Porr ja sorry. Tallinn : Tuum ; Hirv, Indrek, Surmapõletaja. Tallinn : Tuum ; Piir, Milvi Martina. Kõrkjavaas. Tartu : Fantaasia ; Soomets, Triin. Väljas. Tallinn : Tuum ; Mathura. Kohalolu. Rapla : Allikäärne ; Afanasjev, Vahur. Katedraal Emajões. Tartu ; Brüssel : ID Salong//Sild, Ivar. Spermaga ja puha. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Meiel, Kaupo. Polügrafisti käsiraamat. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Kivisildnik, Sven. Vägistatud jäämägi. Pärnu : Jumalikud Ilmutused ; Arder, Ott. Luule sünnib kus sünnib kui sünnib / koost. Leelo Tungal. Tallinn : Tänapäev ; Kompus, Marko. Vallaliste jõgede tõkkejooksja. Tartu : M. Kompus

  12. Mõned noad luule selga / P. I. Filimonov ; vene keelest tõlkinud Aare Pilv

    Index Scriptorium Estoniae

    Filimonov, P. I., pseud., 1975-

    2011-01-01

    Autori arvates ei ole luule midagi sakraalset, ta on nii rahvuslik kui rahvusülene - ükski tõlge ei anna täielikku pilti tekstist sellisena nagu see oli autori emakeeles. Luuletused on eelkõige reaktsioon mingile sündmusele. Samuti sünnivad-valmivad erinevatel inimestel erinevad luuletused-värsid

  13. Tähelepanu! Valmis olla! Jääme vanaks... / Luule Sakkeus ; kommenteerinud Bianca Mikovitš

    Index Scriptorium Estoniae

    Sakkeus, Luule, 1956-

    2015-01-01

    Eestis algab kolmas SHARE uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mille käigus saadakse ülevaade 50-aastaste ja vanemate elanike tervislikust seisundist ja toimetulekust. Intervjuu TLÜ Eesti demograafia instituudi direktori ja Eesti 50+ elanikkonna eluoluküsitluse teaduskoordinaatori Luule Sakkeusega eakate olukorrast Eestis

  14. "Mis on see luuletaja luule..." : [luuletused] / Juhan Viiding

    Index Scriptorium Estoniae

    Viiding, Juhan, 1948-1995

    2001-01-01

    Tekst eesti ja inglise k. J. Viidingu lühibiograafia eesti ja inglise k. lk. 151. Sisu: "Mis on see luuletaja luule..." = "So what is a poet's poetry then..." ; Eluküsimus = A question of life ; "sügisemees..." = "the autumn man..." ; "Lamades, seistes ja istudes..." = "Lying, standing or sitting..." ; "öö käest pannakse päeva käele..." = "from the hand of night to the hand of day..." ; "sa karjatad pikalt ja valuga..." = "you scream long and hard..." ; Tee = The road ; "tuisk on kolmandat päeva..." = "its's day three of the blizzard..." ; Latern = Street lamp ; "Eluaeg olen tahtnud õue..." = "All my life, I've wanted out..." ; "su südamepuuris on vaikus..." = "In the cage of your heart there is silence..."

  15. Perspectives on the emblems of the nation in contemporary Estonian and Anglo-Welsh poetry / Ene-Reet Soovik

    Index Scriptorium Estoniae

    Soovik, Ene-Reet, 1968-

    2000-01-01

    Kaasaegse eesti luule ja Walesi ingliskeelse luule võrdlemiseks on kasutatud uusi antoloogiaid: Eesti luule antoloogia II (koost. Raivo Kuusk, 1998), Twentieth-century anglo-welsh poetry (ed. Dannie Abse, 1997)

  16. Saal. Ovaal. Salong. Gong / Erik Linnumägi

    Index Scriptorium Estoniae

    Linnumägi, Erik, 1925-2004

    1996-01-01

    Tartu 'Vanemuise' ovaalsaalist ja seal toimuvatest salongiõhtutest. 'Mu kurbused on alasti' (I. Hirve luule); 'Lõpetamata romanss' (I. Bunin ja tema novell 'Zoika ja Valeria'); 'Elulootus' (D. Kareva, A. Alliksaare, J. Viidingu ning U. Masingu luule)

  17. Võttetrupp jootis meid iga päev viina ja õllega! / Oliver Rand

    Index Scriptorium Estoniae

    Rand, Oliver, 1971-

    2007-01-01

    Sulev Keeduse dokumentaalfilm "Jonathan Austraaliast" pahandas Mustjala vallavanemat Kalle Kolterit, vallavolikogu esimeest Toivo Lõhmust ja sotsiaaltöötajat Saima Lõhmust. Süüdistustele vastab võttegrupi assistent Salme Poopuu

  18. Kuusalus on kaks näitetruppi

    Index Scriptorium Estoniae

    1999-01-01

    Kuusalu rahvamaja näitering tõi lavale J. Patricku näidendi "Kummaline missis Savage". Lav. Vendo Peebo Kuusalu näitemänguselts esietendas I. Bresnani ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas". Lav. Saima Merivoo

  19. Selgusid kirjandusaasta tegijad : erakordne on see, et tänavustest kirjanduspreemia saajatest on pooled naised, arvab auhinnažürii esimees Mall Jõgi / Mall Jõgi

    Index Scriptorium Estoniae

    Jõgi, Mall, 1947-

    2001-01-01

    Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine)

  20. Dokfilm Mustjalast tõi võttegrupile ärakasutamissüüdistuse / Oliver Rand

    Index Scriptorium Estoniae

    Rand, Oliver, 1971-

    2007-01-01

    Sulev Keeduse dokumentaalfilmi "Jonathan Austraaliast" on Mustjalas puhkenud pahameeletorm. Nördimust avaldavad valla sotsiaaltöötaja Saima Lõhmus, vallavanem Kalle Kolter, vallavolikogu esimees Toivo Lõhmus, kui ka üks filmis osaleja Toomas Mõttus. Süüdistusi eitavad režissöör S. Keedus ja assistent Salme Poopuu

  1. Hoffmann - Eesti XIX sajandi külaolustiku jäädvustaja

    Index Scriptorium Estoniae

    2002-01-01

    1. II-5. V EKMi Rüütelkonna hoones baltisaksa maalikunstniku ja graafiku Oskar Hoffmanni teoste ülevaatenäitus "Hoffmann fecit". Kuraator Anne Lõugas, kujundaja Saima Veidenberg. Kunstnikust ja tema loomingust. Näitust saadab loengkontsertide sari "Maal ja muusika". 3. II A. Lõugase loeng O. Hoffmanni maalist "Talumees tubakakarbiga". Ilmub kommenteeritud arhiivipublikatsioon - Amanda Tõnissoni TÜs kaitstud seminaritöö O. Hoffmanni kohta.

  2. Kihelkonnamäng elust ja armastusest algab homme / Regina Lilleorg

    Index Scriptorium Estoniae

    Lilleorg, Regina

    2008-01-01

    Kuusalu kihelkonnamängust "Õhtune jalutuskäik Laane Leeni ja Oru Antoniga", mis käsitleb kirjanik Anton Hansen Tammsaare noorusaega Kuusalu mail Koitjärve lähistel. Kihelkonnamängu korraldab Kuusalu vallas tegutsev MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts (kihelkonnamänge korraldatakse 2000. aastast alates). N'äidendite autor on Saima Kallionsivu. Osalevad Kuusalu keskkooli näitering, õpetajad, kohalikud inimesed ja ka tallinlased

  3. Literary awards 2000

    Index Scriptorium Estoniae

    2001-01-01

    Riigi kultuuripreemia: Andres Ehin (koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest); Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Jaan Kaplinski (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse"; Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad: Udo Uibo ajakirja Looming uuendamise eest ning Märt Väljataga raamatusarja "Avatud Eesti raamat" algatamise ja suunamise eest; Eesti kirjanduse aastapreemia: Proosa - Andrus Kivirähk "Rehepapp". Luule - Hando Runnel "Mõistatused". Näitekirjandus - Mart Kivastik "Näidendid". Esseistika - Maie Kalda "Mis mees ta on?". Lastekirjandus - Valeria Ränik "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas". Tõlge eesti keelde - Krista Kaer (tõlked inglise keelest: Doris Lessingi "Kuldne märkmeraamat" ja J. K. Rowling'i Harry Potteri lood). Tõlge eesti keelest - Mai Bereczki (ungarikeelse eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II koostamine); Romaanivõistluse võitjad: I koht - Aarne Ruben ""Volta" annab kaeblikku vilet"; II koht - Leo Kunnas "Sõdurjumala teener"; III koht - Maimu Veske "Continental" ja Lehte Hainsalu "Kellakuuljad"; Ulmekirjanduse eripreemia Varrakult - Indrek Hargla "Baiita needus"; B. Alveri kirjandusauhind: Jürgen Rooste (esikkogu "Sonetid"); Virumaa kirjanduspreemia: Andrus Kivirähk (romaan "Rehepapp"); F. Tuglase novelliauhind: Mati Unt ("Nouvelle") ja Tarmo Teder ("Kohtumine")

  4. Short outlines of books by Estonian authors / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg

    Index Scriptorium Estoniae

    Hinrikus, Rutt, 1946-

    2001-01-01

    Arvo Valton. Leidik; Mats Traat. Valge lind; Mats Traat. Harala elulood; Kärt Hellerma. Kassandra; Uku Masing. Luule 1.; Ilmar Vene. Trotsija : katse mõista Uku Masingut; Eesti identiteet ja iseseisvus / koost. A. Bertricau; Ene Mihkelson. Kaalud ei kõnele : valitud luuletusi 1967-1977; Mehis Heinsaar. Vanameeste näppaja; Eesti kirjanduslugu / Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt.; Aarne Ruben. Volta annab kaeblikku vilet; Mart Kivastik. Näidendid; Kaardipakk / Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, Asko Künnap; Hasso Krull. Kornukoopia : sada luuletust; Tiia Toomet. Vana aja koolilood; Aidi Vallik. Kuidas elad, Ann?; Enn Vetemaa. Neitsist sündinud

  5. Martin Opitzi kirjandusreformi rakendamisest Tallinnas aastatel 1634-1643 / Aigi Heero

    Index Scriptorium Estoniae

    Heero, Aigi, 1971-

    2012-01-01

    Opitzi poeetika tõi Tallinnasse tõenäoliselt Timotheus Polus. Tallinnas oli saksakeelse luule juurutamisel kõige kandvam osa Tallinna Gümnaasiumi õpetlaskonnal. Pulmaluuletuste vormist ja sisust

  6. Maailmakuulus kirjandusteoreetik Uku Masingust / Vincent B Leitch

    Index Scriptorium Estoniae

    Leitch, Vincent B

    1999-01-01

    Refereering ameerika professori Vincent B. Leitchi 25 aastat tagasi ajakirjas Journal of Baltic Studies avaldatud artiklist "Usuline nägemus uuemas luules. Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga"

  7. Kestusmudelid eesti trohheilises värsis / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

    Index Scriptorium Estoniae

    Lehiste, Ilse, 1922-2010

    2000-01-01

    Orig.: Durational patterns in Estonian trochaeic verse. Varem ilmunud: FUSAC 91: Proceedings of the eigth meeting of the Finno-Ugric Studies Assotiation of Canada. 1992. Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist

  8. Vaikimine - vabastav võimalus kõnelemiseks. Kas võimalus kohandumiseks? / Külliki Vulf

    Index Scriptorium Estoniae

    Vulf, Külliki, 1975

    2002-01-01

    Summary: Silence - a liberating opportunity to talk. Is it also an opportunity to conform? Lk. 364; 1970ndate ja 1980ndate eesti luule eksistentsiaalsusest, teksti kodeerimisest, ütlematajätmisest, ambivalentsusest

  9. Kadriorus jagati riiklikke autasusid / Tõnu Anton

    Index Scriptorium Estoniae

    Anton, Tõnu, 1953-

    1999-01-01

    Seoses Eesti Vabariigi 81. aastapäevaga said Valgetähe teenetemärgid juristid Tõnu Anton, Rait Maruste, Kaido Pihlakas ja Luule Käis. Kommenteerib Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Tõnu Anton

  10. Mirovaja kultura s dostavkoi na dom / Ilja Sundelevitsh

    Index Scriptorium Estoniae

    Sundelevitsh, Ilja

    2003-01-01

    Kunstinäitustest Tallinnas. Raul Meele käsikirjaliste tekstide (konkreetne luule) näitus "Kirjutatud lugu/kiri" Kastellaanimaja galeriis ja Jaak Arro segatehnikas inglipildid näitusel "Linnud" Kunstihoone galeriis

  11. Jambiline või anakruusiga trohheiline / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

    Index Scriptorium Estoniae

    Lehiste, Ilse, 1922-2010

    2000-01-01

    Suuliselt loetud luule foneetilisest struktuurist Orig.: Iambic - or trochaeic with anacrusis. Varem ilmunud: In honor of William S.-Y. Wang: Interdisciplinary studies on language and language change. Taiwan : Pyramid Press, 1994

  12. "Vangilaagris ja välismaal oskavad eestlased ühte hoida" : Leelo Tungal ringreisil Euroopas / Leelo Tungal ; küsitlenud Jan Kaus

    Index Scriptorium Estoniae

    Tungal, Leelo, 1947-

    2010-01-01

    Lugemisaasta raames esines Leelo Tungal eesti koolides Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg'is, Helsingis ja Pariisis. Pariisis toimus veel luuleõhtu Põhjamaade raamatukogus, ka selle ürituse korraldajast Tarah Xaintorxare'ist

  13. Lühileksikon / Ants Oras

    Index Scriptorium Estoniae

    Oras, Ants

    2007-01-01

    Sisu: William Shakespeareþi sonetid (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 10, lk. 1142-1143, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Alexander Popeì "Lokirööv" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Burns (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 7, lk. 756, pealkirjaga "Märkus") ; Lord Byroni "Don Juan" (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 5, lk. 481-483, pealkirjaga: "Sissejuhatav märge") ; John Keatsi luule (ilmunud ka: Looming 1936, nr. 10, lk. 1162, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Aleksandr Pushkini looduslüürika (ilmunud ka: Looming, 1934, nr. 1, lk. 68-70, pealkirjaga "Järelmärge") ; Heinrich Heine (ilmunud ka: Looming, 1933, nr. 5, lk. 515-516, pealkirjaga "Saateks") ; Leconte de Lisleì luule (ilmunud ka: Looming, 1939, nr. 8, lk. 869-870, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Algernon Swinburne (ilmunud ka: Looming, 191937, nr. 1, lk. 40, pealkirjaga "Järelmärkus") ; Robert Bridges (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 379, pealkirjaga "Inglise poet laureate surnud" (lüh.)) ; Rudyard Kipling (ilmunud ka: Kunst ja Kirjandus, 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4, autorinimeta, pealkirjaga "Rudyard Kipling 70-a." ; Robert Frosti luule (ilmunud ka: Tulimuld, 1954, nr. 4, lk. 227-229, 233) ; Vachel Lindsay (ilmunud ka: Looming, 1930, nr. 3, lk. 319-320, pealkirjata)

  14. [Aktsioon "Aeg üheks luuletuseks"] / Lauri Eesmaa

    Index Scriptorium Estoniae

    Eesmaa, Lauri

    2003-01-01

    20 aastat Viinis suviti korraldatud luuletekstide eksponeerimine on tänavu laienenud ka teistele Euroopa linnadele. Tänavune teema on "Piirideta luule - kohtumised". PEN-klubi on valinud oma riiki esindama ühe luuletaja

  15. Genesis / Juta Kivimäe

    Index Scriptorium Estoniae

    Kivimäe, Juta, 1952-

    2003-01-01

    Poola skulptori Magdalena Schmidt-G̤ra installatsioonid "Genesis I, II" rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis, kus oli samal ajal eksponeeritud eesti nahakunstnike Luule Maari ja Ruuda Maarandi köitenäitus

  16. Ettekujutusi islami paradiisist ja paradiisineitsitest ning nende seos džihaadi ja märterlusega / Elo Süld

    Index Scriptorium Estoniae

    Süld, Elo, 1979-

    2012-01-01

    Ajaloolis-kriitiline pilt usklike ja märtrite tasuna oodatavast paradiisist, paradiisineitsite tõlgendamisest. Paradiisimotiivide aluseks olevatest religioossetest ettekujutustest (Koraan, judaistlik, kristlik ja zoroastrismi kontekst, sufismi allegooria, araabia luule, kreeka antiikmütoloogia)

  17. Estonian contemporary poetry in Galician : [intervjuu] / Arturo Casas Vales ; interv. by Rein Veidemann

    Index Scriptorium Estoniae

    Casas Vales, Arturo

    2002-01-01

    Santiago de Compostelas ilmus galeegi keeles eesti luule antoloogia "Vello ceo n̤rdico" (2002), kogu ilmus kirjandusajakirja Boletin Galego de Literatura erinumbrina. Intervjuu ilmus eesti k.: Postimees, 2002, 28. märts

  18. Ginsbergi vennaskond, värskelt ühendatud / Marko Mägi

    Index Scriptorium Estoniae

    Mägi, Marko

    2005-01-01

    Poetry slami laadis luuleõhtul "Poesie United" esinesid 21. mail KuKu klubis Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann (Saksamaa), Ben Porter Lewis, Milo Martin (USA), Antoine Faure (Prantsusmaa), fs, Asko Künnap, Jürgen Rooste

  19. Luuletuse mälukaja Ungarist kauge Põhjalani / Livia Viitol

    Index Scriptorium Estoniae

    Viitol, Livia, 1953-

    2004-01-01

    Arvustus: Mu ema must roos : XX sajandi teise poole ungari luule antoloogia. Tallinn : Varrak, 2004 ; Teisele poole sinist : luulet kümnelt maalt : tekste kolmandalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2003. aasta kevadel. Tallinn : Eesti Raamat, 2004

  20. Eesti luule inglise keeles

    Index Scriptorium Estoniae

    2007-01-01

    2006. aasta lõpus ilmus India kirjastuse Sarup & Sons vahendusel Jüri Talveti koostatud ingliskeelne raamat eesti luulest "On the way home. An anthology of contemporary estonian poetry", mis koondab luulet Andres Ehinilt, Jaan Kaplinskilt, Hasso Krullilt, Ene Mihkelsonilt, Paul-Eerik Rummolt, Hando Runnelilt, Triin Soometsalt, Jüri Talvetilt, Mari Vallisoolt ja Juhan Viidingult

  1. Heli Laaksonen ja Jan Rahman

    Index Scriptorium Estoniae

    2006-01-01

    Rahman, Jan ; Heli Laaksonen. Maapuupäiv : [luulõtuisi : runoi]. Võru : Võro Selts VKKF : Sammakko, 2000. Kohtumine väljaande tutvustamiseks Tartu Kirjanduse Majas 13. jaan. Vt. ka Eesti Päevaleht : Arkaadia, 13. jaan., lk. 16

  2. Ajatud piirajad tervendavad hinge. Eile esietendus Tartus Tampere majas Sagar Sagitta lavastus "Ajatud" / Pille-Riin Purje

    Index Scriptorium Estoniae

    Purje, Pille-Riin, 1963-

    2006-01-01

    Sagar Sagitta lavastus "Ajatud" eesti folkloori, Uku Masingu ja Jakob Mändmetsa luule ja proosa põhjal Tartus Tampere majas, esitavad Jaan Tooming, Anne Maasik, Anne Türnpu, Madli Võsoberg, Heikki-Rein Veromann. Esietendus 26. jaan

  3. Kassinurme saab Kassirabaks / Riina Mägi

    Index Scriptorium Estoniae

    Mägi, Riina, 1957-

    2006-01-01

    30. juulil esietendub Jõgeva Linna Teatri vabaõhulavastus "Kassirabal", milles teevad kaasa ka professionaalsed näitlejad Ülle Lichtfeldt, Ines Aru ja Luule Komissarov ning Jõgeva, Põltsamaa, Tallinna, Mäetaguse ja teiste paikade harrastusnäitlejad

  4. Maastik : Esteetilise funktsioonist modernses ühiskonnas / Joachim Ritter ; tlk. Age Veeroos, saatesõna Ülo Matjus

    Index Scriptorium Estoniae

    Ritter, Joachim

    1996-01-01

    Loodus kui esteetiliselt vahendatud maastik: uusaja maailma kuulub loodus maastikuna, kusjuures luule ja kunst kordavad teaduse kaudu vahendatud 'objektiivset' loodust esteetiliselt. Ka Francesco Petrarca kirjast Francesco Dioginile Borgo San Sepolcrost ja Friedrich Schilleri luuletusest 'Jalutuskäik'

  5. Jüri Talveti luulepiiriületamised / Jüri Talvet ; intervjueerinud Rein Veidemann

    Index Scriptorium Estoniae

    Talvet, Jüri, 1945-

    2010-01-01

    IX Moncayo luulefestivalist Aragoonias 10. aug. 2010 ja Jüri Talveti luule tõlgetest: Del sueno, de la nieve / tõlkinud Albert Lázaro Tinaut (Olifante, 2010) ; Of Snow, of Soul / tõlkinud H. L. Hix (Guernica, 2010)

  6. Apollo külastajate lemmikuks on Jan Kausi ja David Mitchelli raamatud / Jaak Urmet

    Index Scriptorium Estoniae

    Urmet, Jaak, 1979-

    2006-01-01

    Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem"

  7. Riimi sunnil sündinud elukas / Kristiina Ross

    Index Scriptorium Estoniae

    Ross, Kristiina, 1955-

    2013-01-01

    Käsitletakse lõppriimilise luule algusaastatel 17. sajandil riimimiseks sobilike sõnapaaride otsingul tekkinud sõna "põrgukonn", mis arvatavasti on jõudnud Kreutzwaldi juttudesse põhjakonna kujul ja esineb ka Andrus Kiviräha "Ussisõnade" raamatus

  8. Terveks päevaks

    Index Scriptorium Estoniae

    1986-01-01

    Liivia Leškin on kavandanud mantleid, kostüüme, veste ja kleite, mis on omavahel vahetatavad (18 fotomudelit, 5 moejoonist).Põhitoonideks punane ja must. Luule Heapost ja Liivi Raid on kavandanud 10 (moejoonised) päevast komplekti.

  9. Rein Veidemann ja Erkki Bahovski tulevad lugejale külla

    Index Scriptorium Estoniae

    2016-01-01

    Emeriitprofessor Rein Veidemann esitleb Pärnu keskraamatukogus oma uusi raamatuid: luuleantoloogiat "Sada hetke Eesti luules" ja debüütluulekogu "Lausungid ja pausid". Ajakirjanik Erkki Bahovski räägib huvilistele päevapoliitikast, Eesti ajaloost ja rahvusvahelistest suhetest

  10. Meetrika foneetikast / Ilse Lehiste

    Index Scriptorium Estoniae

    Lehiste, Ilse, 1922-2010

    1995-01-01

    Järg: nr. 9, lk. 596-603. Soome, eesti ja rootsi keele prosoodilise struktuuri ja nendes keeltes loodud luule meetrilise struktuuri omavahelistest suhetest; Leedu keele trohheilised mudelid; Rõhkude ajaline jaotus värsireas; Kokkuvõte ja järeldused

  11. Teatriteadlased loovad võrgustiku

    Index Scriptorium Estoniae

    2006-01-01

    19.-21. okt. võtsid kirjanduse ja rahvaluule osakonna teatriteaduse õppejõud Luule Epner ja Anneli Saro osa Helsingis toimunud Balti- ja Põhjamaade teatriõpetuse võrgustiku loomise (Baltic-Nordic-NW Russia Network in Theatre Studies and Education) nõupidamisest

  12. Poeetilisest mõõtmest / Aare Pilv

    Index Scriptorium Estoniae

    Pilv, Aare, 1976-

    2016-01-01

    Luule tõlkimisest, selgitades mõistet "poeetiline mõõde". Artikli teises pooles käsitletakse ka sama keeleruumi klassikaliste luuletuste tõlkimist tänapäeva keelde, kasutades Aleksandr Puškini luuletuse "A. P. Kernile" näidet

  13. Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog? / Külliki Vulf

    Index Scriptorium Estoniae

    Vulf, Külliki, 1975

    2002-01-01

    Bibl. joonealustes viidetes. Kokkuvõte: Estonian literary critics addressing Uku Masing: monologue or dialogue?, lk. 456. Uku Masingu loomingu, eriti luule retseptsioonist. Vastukaja: Muru, Karl. Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole : (Külliki Vulfi ärgitusel) // Keel ja Kirjandus (2002) nr. 11, lk. 809-814

  14. Arved Viirlaid teises kaanonis / Jüri Talvet

    Index Scriptorium Estoniae

    Talvet, Jüri, 1945-

    2002-01-01

    Arved Viirlaid 80. Ka tema juubeliks ilmunud ingliskeelsest luulekogust "Selected poems" (tlk. Taimi Ene Moks ja R. W. Stedingh). Ilmunud ka kogumikus: Talvet, Jüri. Tõrjumatu äär. Tartu : Ilmamaa, 2005, lk. 417-420, pealk.: Teises Kaanonis: Viirlaiu luule inglise keeles

  15. Manneri "Hüüd tuulde"

    Index Scriptorium Estoniae

    2007-01-01

    31. okt. toimub Tallinna Kirjanike Majas Eeva-Liisa Manneri luuleõhtu. Loetakse värskelt ilmunud tõlkeluulet: Manner, Eeva-Liisa. Hüüd tuulde : valik luuletusi / soome keelest tõlkinud Ly Seppel ; [järelsõna: Ly Seppel ja Andres Ehin. Tallinn] : Huma, 2007

  16. Apollo lugejate lemmikraamatud

    Index Scriptorium Estoniae

    2006-01-01

    Apollo kaupluse koduleheküljel valiti parimaks ilukirjandusteoseks Jan Kausi "Tema", tõlgitud ilukirjanduse osas David Mitchelli "Pilveatlas", luuleraamatutest Ott Arderi "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" ja lasteraamatutest Christopher Paolini "Vanem". Vt. ka SL Õhtuleht, 14. dets., lk. 13

  17. Teater kui teater / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2003-01-01

    Vaadeldakse fenomenoloogilisest aspektist eesti teatrit, erinevaid lavastusi ("Peiarite õhtunäitus", "Potteri lõpp", "Tango", "Hot", "No More Tears", "Roberto Zucco", "Merimees") ja erinevaid lavastajakäekirju (P. Pedajas ja Kõivu-teater, M. Unt, L. Peterson, T. Ojasoo)

  18. Teater post-perspektiivis / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2006-01-01

    Post-mõistetest - poststrukturalistlikud teooriad, postdramaatiline teater - ja uuest teatrist. Näiteina Tiit Palu lavastus "Mis värvi on vabadus" Mati Undi romaani "Mõrv hotellis" põhjal Endlas, Sasha Pepeljajevi "Kirsiaed" Anton Tshehhovi näidendi ainetel, EMA Kõrgema Lavakunstikooli XXII lennu üliõpilaste ja NO99 näitlejatega, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" ja "Seitse samuraid" NO99 teatris ja Kristian Smedsi lavastus "Jänese aasta" Von Krahli Teatris, Aare Toikka lavastus "Klammi sõda" VAT Teatris

  19. Eesti luule 2008 / Maarja Kangro

    Index Scriptorium Estoniae

    Kangro, Maarja, 1973-

    2009-01-01

    Ülevaade 2008. aasta eesti luulest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende luulekogusid: Kalju Kruusa "Pilvedgi mindgi liigutavadgi", Andrus Kasemaa "Poeedirahu", Jürgen Rooste "Tavaline eesti idioot" ja "21. sajandi armastusluule", fs "Alasti ja elus", Asko Künnap "Su ööd on loetud", Mats Traat "Soe õhtu", Paavo Piik "Lakoonia", Mathura "Inimene on rohi" ja "Luuletused Atitlani järvelt", Lauri Sommer "K. L. ja N.", Jaan Kaplinski "Teiselpool järve", Andres Langemets "Vooder", Jüri Talvet "Silmad peksavad une seinu", Kätlin Kätlin "Üks pole ühtegi", Bibi-Mai Suumann "Imelik võõramaa puu", Andres Ehin "Udusulistaja", Meelis Oidsalu "Koertepõud", Marko Kompus "Surnud kuldnokkade märjad esmaspäevad", Kaupo Meiel "Eesti elulood", (:)kivisildnik "Joosepi kahtlused", Leonhard Lapin ja Albert Trapeež "Isiklik. Üleüledine", Hando Runnel "Armukahi", Contra "Tahaksin olla autobuss", Gregor Elm "Varastatud jalajälg", Mart Juur "Pane Eesti peale tagasi", Esa Tarik "Kompuutertomograafilise madaltiheda mana kõrgtehnoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogika", Liisi Ojamaa "Jõgi asfaldi all", Jana Lepik "Tuhahelbed", Krista Ojasaar "Unemuusika", Marje Ingel "Sulg", Elo-Mall Toomet "Nagu ei kusagil mujal", Joanna Ellmann "Liivaterade lend", Ingel Tael "Aja elu"

  20. Taimedega kahjurite vastu / Luule Metspalu

    Index Scriptorium Estoniae

    Metspalu, Luule, 1941-

    2012-01-01

    Praegu kogub tuntust nn. peleta-meelita (push-pull) meetod, kus kasutatakse teadmisi putukate toidutaime eelistustest. Põhikultuuri lähedusse istutatakse-külvatakse kahjuritele atraktiivne toidutaim, sellele kogunenud kahjurid hävitatakse; vähem atraktiivne põhikultuur saab nii vähem kahjustada, mis omakorda võimaldab mürgitamist vähendada

  1. The tyger = Tiiger : [luuletus] / William Blake

    Index Scriptorium Estoniae

    Blake, William

    1997-01-01

    W. Blake'i luuletus 'Tiiger' originaalis ja seitsmes eri tõlkes, tõlkijateks Ilmar Laaban, Toivo Pilli, Rein Sepp, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet, Udo Uibo ja Märt Väljataga.Vt. ka Märt Väljataga artiklit 'Luule tõlkimine ja 'Tiiger'' Vikerkaares 1997, nr. 6

  2. Riiulifilmide taassünd / Jaan Ruus

    Index Scriptorium Estoniae

    Ruus, Jaan, 1938-2017

    2009-01-01

    Ülevaade kunstnik Evald Okase poja Jüri Okase ja dokumentaalfilmi "Seal, kus lõpeb luule" (rež. Arko Okk) tegijate, levitajate ja vastutavate ametnike vahel toimunud kirjavahetusest, mille sisuks on J. Okase nõudmine keelustada filmi levitamine, kuni sealt pole eemaldatud E. Okast käsitlev osa

  3. Eesti saatus - "ajude äravool" või "ajude ringlus"? / Katrin Oja

    Index Scriptorium Estoniae

    Oja, Katrin

    2005-01-01

    Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumisest ja sellealastest uuringutest maailmas. Luule Sakkeuse ja Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse korraldatud uuringust "Scientific Personnel in Estonia during the Transition Period" aastate 1989-1994 kohta ning 2003. aastal artikli autori poolt tehtud kvalitatiivsest uuringust Ameerika Ühendriikides elavate eestlaste seas. Skeem

  4. Õisi noppimas / Mati Sirkel

    Index Scriptorium Estoniae

    Sirkel, Mati

    1999-01-01

    Eesti luule antoloogiad 1989-1999: Van haast naamlose kusten. Leiden, 1989 ; Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1990 ; Salatanssija tilantyhjää. Oulu, 1990 ; Das Leben ist noch neu. Karlsruhe, 1992 ; [Eesti luulekassett läti keeles.] Riia, 1998. Antologija estonskoi poezii. Tallinn, 1999. Die Freiheit der Kartoffelkeime. Bremerhaven, 1999.

  5. "Vesi - elu lähte mineraal" / Marju Riisikamp

    Index Scriptorium Estoniae

    Riisikamp, Marju, 1958-

    2009-01-01

    5.-7. juunini toimunud III Türi kevadfestivalist, kus leidsid aset järgmised kultuurisündmused: luuleõhtu, Raadioteatri kuuldemäng-põimik, Ööülikooli päevase osakonna loengud, fotonäitus, filmiõhtu, loodusmatkad ja kontserdid. Festivali algataja, kunstiline juht ja produtsent Iren Lill

  6. Hispaania romanss / Klaarika Kaldjärv

    Index Scriptorium Estoniae

    Kaldjärv, Klaarika

    2008-01-01

    Ain Kaalepi tõlketeoreetilistest seisukohtadest. Tema Federico GarcÍa Lorca luule tõlgete analüüs (kogud "Kaneelist torn" ja "Mu kätes on tuli") ning F. GarcÍa Lorca luuletuse "Romance son{u00E1mbulo" tõlke analüüs. Bibl. lk. 74

  7. Ülikooli kirjandusauhinna said Kangro ja Valton

    Index Scriptorium Estoniae

    2008-01-01

    Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna pälvisid noor luuletaja ja tõlkija Maarja Kangro luulekogu "Tule mu koopasse mateeria" eest ja Arvo Valton tõlkesarjade "Väikeste rahvaste suur kirjandus" ja "Noorte luule" väljaandmise eest. Vt. ka Keel ja Kirjandus, nr. 4, 2008, lk. 317; Looming, nr. 4, 2008, lk. 634

  8. Naturen i den estniska poesin : från animism och panteism till zenbuddhism / Andres Ehin

    Index Scriptorium Estoniae

    Ehin, Andres, 1940-2011

    2001-01-01

    Orig.: Loodus eesti luules: animismist ja panteismist kuni zen-buddhismini. Tekstis on rootsikeelseid luulenäiteid järgmiste eesti luuletajate loomingust: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Villem Ridala, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Artur Alliksaar ja Hando Runnel.

  9. Mis tuleb

    Index Scriptorium Estoniae

    2004-01-01

    Detsembris Mahtra talurahvamuuseumis Atla mõisa keraamika- ja taimeseaderingi Takjanupud jõuluseadete näitus. 4. XII Tallinnas Säästva Renoveerimise Infokeskuses naturaalkrohvi töötuba. Kuni 4. XII Rapla keskraamatukogus Saima Randjärve näitus "Valguses". 9., 11., 17. ja 18. XII Säästva Renoveerimise Keskuses Jüri Kuusmanni loodusvärvide kursus. 11. XII Türi kultuurimajas tekstiilist kuuskede konkurss "Kuusepuu 2004". 14. XII Eesti Rahva Muuseumis 9. koolidevaheline jõuluteemaline võistujoonistamine. Tartu Mämguasjamuuseumis on 15.-23. XII avatud jõuluhõnguline mängutuba ja näitus Heli Männi mänguasjade kogust

  10. Crème de la crème / Joel Sang

    Index Scriptorium Estoniae

    Sang, Joel, 1950-

    2011-01-01

    Auhinnažürii esimees iseloomustab Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade laureaate: Indrek Koff (luule), Maarja Kangro (proosa), Urmas Vadi (näitekirjandus), Toomas Haug (esseistika), Lauri Sommer (vabaauhind), Amar Annus (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde), Ilmar Lehtpere (ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde), Kristiina Kass (lastekirjandus), Sergei Issakov (venekeelse autori kirjandusauhind) ja Mart Velsker (artikliauhind)

  11. Kormašovid Helsingis / Martti Soosaar

    Index Scriptorium Estoniae

    Soosaar, Martti, 1933-2017

    1998-01-01

    Helsingi Kanneltalos kunstinäitus "Dünastia" tsüklist "Paljukultuuriline Eesti". Eksponeeritud Kormašovide perekonna - maalijad Nikolai (1929), Orest (1964), keraamikud Luule (1935), Jaana (1966), graafik Andrei (1957) - loomingut. Kuraator Martti Soosaar. Eesti Instituudi väljaandel ilmub temaatiline kalender, mis tutvustab soomlastele sajandi alguse Eesti arhitektuuri. Aasta viimane näitus on Helsingi Malmitalos eesti klaasikunstnikelt

  12. Mati Undi teater revisited / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2009-01-01

    Teatrilavastuste taastamisest üldisemalt. Pikemalt festivali UNT! programmis etendunud Mati Undi lavastustest "Majahoidja", "Vaimude tund Jannseni tänaval", "Helene, Marion ja Felix", originaali ja taastatud variandi võrdlus

  13. Eesti luule 1935. aastal / Ants Oras

    Index Scriptorium Estoniae

    Oras, Ants, 1900-1982

    2009-01-01

    Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Anna Haava "Laulan oma eesti laulu", Nikolai Päts "Valgeil öil", Villem Ridala "Meretäht", Marie Under "Kivi südamelt", Eduard Visnapuu "Öö ja päev", Juhan Sütiste "Päikese ootel", Erni Hiir "Sinimäed", Mart Raud "Kauge ring", Roopi Hallimäe "Päikese maja", Paul Viiding "Traataed", Bernard Kangro "Sonetid", Hugo Masing "Neemed vihmade lahte"

  14. Eesti luule 1937. aastal / Aleksander Aspel

    Index Scriptorium Estoniae

    Aspel, Aleksander

    2000-01-01

    Ka Gustav Suitsu tõlgitud "Hollandi värsipõimikust" (Tartu : Eesti Kirjanikkude Liit, 1937) ja Ants Orase tõlgitud William Shakespeare'i sonettidest (ilmus raamatus Shaksepeare, W. Sonette ; Suveöö unenägu ; Othello. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1937). Varem ilmunud: "Eesti Kirjandus" 1938, nr. 3, lk. 141-159

  15. Makita kalmistu antropoloogiline aines / Luule Heapost

    Index Scriptorium Estoniae

    Heapost, Luule

    1993-01-01

    Tabel : Makita koljude keskmised mõõtmed ; Tabel : 13.-15. sajandi Makita koljud ja võrdlusmaterjalid Eestist ; Tabel 3 : 13. -15. sajandi Makita koljud ning võrdlusandmeid soome-ugri hõimude asualadelt ; Tabel 4 : 15.- 17. sajandi Makita koljud ja võrdlusandmed ; Tabel 5 : Makita koljude võrdlusandmed (Pernose'i meetodil) ; Tabel 6 : Makita luustike pikkade luude keskmine pikkus ; Tabel 7 : Kehapikkuse võrdlusandmed

  16. Eesti tudengite eelistused kodumaiste või välismaiste mittealkohoolsete jookide osas / Kaia Timpmann

    Index Scriptorium Estoniae

    Timpmann, Kaia

    2005-01-01

    Päritoluriigi maine teoreetilistest aspektidest, Eesti tudengite seas läbiviidud päritoluriigi maine uuringu tulemustest, soovitusi tootjatele päritoluriigi maine paremaks kasutamiseks mittealkohoolsete jookide puhul. Skeem. Tabelid

  17. Short outlines of books by Estonian authors : [annotations] / Rutt Hinrikus, Janika Kronberg

    Index Scriptorium Estoniae

    Hinrikus, Rutt, 1946-

    1999-01-01

    Ehin, Andres. Seljatas sada meest; Ilmet, Peep. Tuuldunud luule; Kaplinski, Jaan. Öölinnud. Öömõtted; Kender, Kaur. Iseseisvuspäev; Kesküla, Kalev. Vabariigi laulud; Luik, Viivi. Maa taevas; Nõu, Helga. Hundi silmas; Raun, Mait. Wake up; Remsu, Olev. Haapsalu tragöödia; Sauter, Peeter. Kogu moos; Undusk, Jaan. Maagiline müstiline keel; Vint, Toomas. Kunstnikuromaan

  18. Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks / Vaapo Vaher

    Index Scriptorium Estoniae

    Vaher, Vaapo, 1945-

    2003-01-01

    Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2003) 28. apr., lk. 9 ; Kalamees, Katrin ; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele // Eesti Päevaleht (2003) 2. mai, lk. 17

  19. "Kak govorjat do svidanija zveri..." : [stihhi v raznõh perevodah] / Juhan Viiding ; per.: Aleksei Koroljov, Svetlan Semenenko, Marina Tervonen, Aleksei Semjonov, Olga Titova

    Index Scriptorium Estoniae

    Viiding, Juhan, 1948-1995

    1999-01-01

    Sisu: "kak govorjat do svidanija zveri..."; "ah vot v tshom delo..."; "Zemlja gde izdavna..."; ""medlennogo samoubiistva..."; Utro; "Na vospominanjah vshodjat travõ..."; Ptitsa; "Vsjo ego nasledeje...". Orig.: "nagu loomad ütlevad hääd aega..."; "paljusõnaline aga tõsi..."; "Maa kus ei ela pelikanid..."; ""aeglast enesetappu ei anna..."; Hommik; "Mälestuste pääle kasvab rohi..."; Lind; "Kogu tema luule..."

  20. 20. V - 3. VI toimub Sakala t. 9 maja korterites "Kobarnäitus"

    Index Scriptorium Estoniae

    2005-01-01

    Saab võtta osa 18 toas toimuvatest muusika- ja luuleüritustest ning vaadata Jussi Valtakari, Eeva-Kaisa Jäkkilä, Tarja Pitkaneni (Soome), Gudrun Hrönn Ragnarsdottiri (Island), Janna Holmstedti (Rootsi), Erki Kasemetsa, Priit Joala, Peeter Lauritsa, Mall Nukke, Jasper Zoova, Valev Seina, Mark Raidpere, Kirke Kangro, Merle Jäägeri, Andres Koorti ja Katja Koorti töid

  1. Teadlased: Pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist / Marju Himma

    Index Scriptorium Estoniae

    Himma, Marju

    2017-01-01

    Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Selgitusi jagavad TLÜ Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeus ja SHARE uuringu projektijuht Tiina Tambaum

  2. Ameerika bestsellerid jäid auhindadest ilma / Neeme Raud

    Index Scriptorium Estoniae

    Raud, Neeme, 1969-

    1999-01-01

    Ameerika Raamatukriitikute Ühenduse (National Book Critic Circle) aastapreemiad 1998: ilukirjandus - Alice Munro novellikogu "The love of a good woman"; tõsielukirjandus - Philip Gourevitchi raamat "We wish to inform you that tomorrow we will be killed with our families" (Rwanda 1994. a. massimõrvadest); biograafiad - Sylvia Nasari "A beautiful mind" geniaalsest matemaatikust John Forbes Nashist ; luule - Marie Ponsot' "Bird catcher".

  3. Harrastusteatrite kirev pidu Koreas / Auri Jürna

    Index Scriptorium Estoniae

    Jürna, Auri

    2007-01-01

    Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Harrastusteatrite Liidu ehk AITA/IATA (International Amateur Theatre Association) teatrifestivalist. Mõningatest lavastustest: Bungeiza (Jaapan) Anton Tshehhovi "Abieluettepanek", Oliver (Rootsi) "Õnnelikud igavesti", Tempus Fugit (Saksamaa) "Väike must kala", Compendia Theatre Costellazione (Itaalia) "Narr", CIRK (Taani) "Tantsitud luule", De Facto Mimo (Tšehhi) "Groteska", Inside Hekneby (Norra) "Tapamaja oodates", Hugleikur and Leikfelag Kopavogs (Island) "Memento mori"

  4. Las jääda ükski mets! / Ilme Loik-Pärnoja

    Index Scriptorium Estoniae

    Loik-Pärnoja, Ilme

    2003-01-01

    Tõrva loodusfestival algas 3. VIII näituste avamisega. Kirikus olid väljas Milvi Torimi akvarellid, Ilme Loigu (Pärnoja) õlimaalid, Luule Luuse haldjapildid, Reet Ohna minivitraažid ja Leonhard Lapini graafika, koolimajas - Laine Vettiku tikandid ja lapitööd, Peeter ja Rein Einasto loodusfotod, Aleksander Tulluse suuremõõdulised maalid. 8. VIII lillestuudio Florist korraldatud lillepeost. Toimus ka palju muusikalisi ülesastumisi

  5. Смешение настроений в "Углах" / Ксения Репсон

    Index Scriptorium Estoniae

    Репсон, Ксения

    2005-01-01

    Pealinna kirjandusliku ühenduse "Углы" muusikaline luuleõhtu "Re-Start" Tallinna kohvikus Double Coffee. Esinevad internetilehekülje "Современная литература в Таллинне" looja P. I. Filimonov ja tema kaaskond: Sergei Trofimov, Nikita Dubrovin, Art Noir [Deniss Kuzmin], Ligija Tenina, Jevgeni Zolotorevski

  6. Julia - teater ja tõelisus / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2006-01-01

    W. Shakespeare'i "Romeo ja Julia" moderniseeritud versioon "Julia", lavastaja T. Ojasoo. Arvustus kirjut. etenduste põhjal, mis nähtud 26. okt. 2004, 3. veebr. ja 21. mail 2005. Kasut. kirjandus, lk. 113-114

  7. Mõtisklusi noorima luule üle / Aivo Lõhmus

    Index Scriptorium Estoniae

    Lõhmus, Aivo, 1950-2005

    2002-01-01

    Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus, 1977, nr. 8, lk. 456-461. Kogumikust : Viis tüdrukut ja kaheksa poissi : valik "Noorte kirjandussündmusest '76" / koostanud V. Luik, J. Jõerüüt, M. Unt. Tallinn : Perioodika, 1977, (Loomingu raamatukogu) ja ajakirjas "Noorus" 1973-1976 ilmunud noorte luuletajate esmapublikatsioonidest

  8. Endla teater 2006 : aasta omadramaturgiat / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2007-01-01

    Andrus Kivirähki "Rehepapp" (lav. Priit Pedajas), Liisu Krassi/ Sandra Sillaotsa "Sõbrapäev" (juh. Enn Keerd), August Kitzbergi "Kauka jumal" (lav. Andres Noormets), Silvi Väljali/Kiti Põllu "Jussikese seitse sõpra" (lav. Piret Rauk), A. H. Tammsaare /Urmas Lennuki "Vargamäe kuningriik" (lav. Jaanus Rohumaa), Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma käes" (lav. Andres Noormets), Jaan Kruusvalli "Võikõllane üü" (lav. Enn Keerd), Friedebert Tuglase/Tiit Palu "Väike Illimar" (lav. Tiit Palu), Asrtid Reinla "Koduabiline" (lav. Tiit Palu), Jaan Kaplinski "Liblikas ja peegel" (lav. Madis Kalmet), Eva Koffi "Sabaga täht" (lav. Andres Noormets). Kasut. kirjandus lk. 39

  9. Poola luule ime / Märt Väljataga

    Index Scriptorium Estoniae

    Väljataga, Märt, 1965-

    2008-01-01

    Arvustus: Rozewicz, Tadeusz. Alati fragment / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2007 ; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008 ; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / tlk. Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008

  10. Poola luule ime / Märt Väljataga

    Index Scriptorium Estoniae

    Väljataga, Märt, 1965-

    2008-01-01

    Rets. rmt. : Różewicz, Tadeusz. Alati fragment / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007; Herbert, Zbigniew. Valitud luuletused / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008; Szymborska, Wislawa. Oma aja lapsed / poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Laiuse : H. Lindepuu, 2008

  11. Pienten kansojen suuri kirjallisuus : kymmenen vuotta suomalais-ugrilaisten kansojen kirjallisuushistoriaa ja runoutta viroksi / Jaan Õispuu

    Index Scriptorium Estoniae

    Õispuu, Jaan

    2006-01-01

    Soome-ugri kirjanduse eestindamisest Arvo Valtoni eestvedamisel, ka Eva Vingiano de Pina Martinsi (Eva Toulouze) tõlkekogumikele kirjutatud mahukatest saatesõnadest. Ülevaade soome-ugri rahvaste kirjanduslugudest. Sarjast "Soome-ugri luuleklassika": "Enne koitu" (1996), "Kevadhommik" (2002), "Suvepäev" (2004). Soome-ugri naisluuletajate sarjast: "Neli mordvalannat" (1998), "Neli komilannat" (1998), "Neli marilannat" (1998), "Neli udmurditari" (2002). Sarjast "Väikeste rahvaste suur kirjandus": Ashaltshi Oki "Mu kullerkupud" (2005), "Hõbepaat" (udmurdi luule antoloogia, 2005)

  12. Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry

    OpenAIRE

    Lauri Pilter

    2016-01-01

    Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandu...

  13. Eestis toodetud ilu / Kristel Kirss

    Index Scriptorium Estoniae

    Kirss, Kristel, 1967-

    2008-01-01

    Valik Eesti väljapanekutest mais 2008 Eesti Näituste Pirita messikeskuses toimunud messilt "Interjöör 2008": OÜ Valley lammastega vaip ja mängumuruga tumbad (disainerid Ruth Vassel, Luule Aasma), istumispadjad (tekstiilikunstnikud Liisa Tomasberg, Liisa Kallam), kõlarid (disainer Aleksandr Gorodenkov, nahatükkidest tumba ja lastemööbel (disainer Ingeborg Ahlberg), iste "Põder" (disainer Sirli Ehari), OÜ Seos jonnipunn-tool (disainer Merike Rehepapp), OÜ Resvok lesimisase "Lazy" (disainer Tõnis Krik)

  14. Oda brjutshnomu remnju : [luuletused] / Mats Traat ; lühibiograafia: Irina Belobrovtseva

    Index Scriptorium Estoniae

    Traat, Mats, 1936-

    1999-01-01

    Sisu: Oda brjutshnomu remnju ; Vazhnja ; Lebed ; Tartu, dekabr ; Pozdnije jagnjata ; Ultima Thule ; Poezija 1-2 / tlk. Svetlan Semenenko ; Utrennaja muzõka ; Lipovaja alleja ; Slova dlja zagovora ; Adrian Virginius 1706 ORH / tlk. Boris Baljasnõi ; Malev Suits (tsüklist "Haralsaskije zhizneopissanija") / tlk. V. Kalabugin. Orig.: Ood püksirihmale ; Kaalukoda ; Luik ; Detsember, Tartu ; Hilised talled ; Ultima Thule ; Luule 1-2 ; Hommikumuusika ; Adrian Virginius AD 1706 ; Malev Suits (tsüklist "Harala elulood")

  15. Preemia maitseb paremini targa laitusest ja lolli kiitusest / Ilona Martson

    Index Scriptorium Estoniae

    Martson, Ilona, 1970-

    2000-01-01

    Lisa: Kirjanduspreemiad 2000. Proosa: Jaan Kaplinski, romaan "Silm" (Looming, 1999, 1-3). Mari Saat, romaan "Sinikõrguste tuultes..." (Looming, 1999, 10-11). Luulepreemia jäi välja andmata. Lastekirjandus: Ellen Niit, "Ühel viivul vikervalgel". Esseistika: Mihkel Mutt, artiklitekogu "Muti tabloid". Näitekirjandus:¡ Jaan Undusk, "Goodbye, Vienna (Gertrud)" (Vikerkaar, 1999, 8/9). Tõlked: Paul-Eerik Rummo, T. S. Elioti "Ahermaa ja teisi luuletusi" eestindus; venekeelse "Eesti luule antoloogia" tegijad Elviira Mihhailova ja Svetlan Semenenko

  16. Lesnoi tsvetok : [luuletused] / Anna Haava ; lühibiograafia: O. K. [Oskar Kruus

    Index Scriptorium Estoniae

    Haava, Anna, pseud., 1864-1957

    1999-01-01

    Sisu: Lesnoi tsvetok 1-2 / tlk. Bronislav Kezhun ; Net, stih ne vetrõ navevajut / tlk. Nora Javorskaja ; Odin lish raz ljubov bõvajet / tlk. B. Kezhun ; "Zabotõ svoi shoronila..." / tlk. Marina Tervonen ; Sodom i Gomorra / tlk. V. Sokolov ; Oh, rodina ; Vetra, tshto mansardu moju produvali / tlk. Nora Javorskaja. Orig.: Nõmmelill 1-2 ; Ei tule luule tuulest ; Üks ainus kord ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Sina, Soodom ja Gomorra ; Oh kodumaa ; Kui puhus mu katusekambri tuul

  17. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele / Katrin Kalamees, Maritsa Lens

    Index Scriptorium Estoniae

    Kalamees, Katrin

    2003-01-01

    Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17

  18. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid / Vaapo Vaher

    Index Scriptorium Estoniae

    Vaher, Vaapo, 1945-

    2003-01-01

    Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vt. ka vastukajad: Tuch, Boris. Dva toma oshibok // Estonija (2002) 28. apr., lk. 9

  19. Ka luule võib olla tantsitav / Aija Sakova

    Index Scriptorium Estoniae

    Sakova, Aija, 1980-

    2005-01-01

    21. ja 23. mail esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad spoken word-kirjandusüritustega "Poesie united". Osalevad Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann, Milo Martin, Ben Porter Lewis, Antoine Faure, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja fs

  20. "Enda" piiride ületamisest luules / Jüri Talvet

    Index Scriptorium Estoniae

    Talvet, Jüri, 1945-

    2001-01-01

    Artikkel põhineb Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) 16. ülemaailmsel kongressil "Transitions and Transgressions in an Age of Multiculturalism" Pretorias 14. aug. 2000 peetud ettekandel

  1. Director as Playwright in Postdramatic Theatre / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2007-01-01

    Kirjutatud tekstide kasutamisest postdramaatilises teatris. Lavastajadramaturgia näiteina analüüsitakse Mati Undi kahte lavastust : Gaston Bachelard'i filosoofilisel esseel põhinev "Vaimude tund Kadrioru lossis" (Eesti Draamateater 2000) ja Peet Vallaku lühijutule toetuv "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (Von Krahli Teater 2003)

  2. Sofi Oksase luule muutus Vanemuises teatrireaalsuseks / Andres Laasik

    Index Scriptorium Estoniae

    Laasik, Andres, 1960-2016

    2010-01-01

    18. septembril Vanemuise teatri väikeses majas esietendunud lavastusest "Puhastus", autor Sofi Oksanen, lavastaja Liisa Smith. Vaatluse all on sündmused Eesti lähiminevikust (1936-1992). "Puhastust" mängitakse Helsingis Kansallisteatteri laval kaks korda jaanuaris 2011

  3. Два тома ошибок / Борис Тух

    Index Scriptorium Estoniae

    Тух, Борис, 1946-

    2003-01-01

    Arvustus: XX sajandi vene kirjandus. I, Luule / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002; XX sajandi vene kirjandus. II, Proosa / [koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens. Tallinn] : Avita, 2002. Vastuseks Vaapo Vaheri arvustusele "Vene kirjanduse õpik lõhestab kirjanikud headeks ja pahadeks", Eesti Päevaleht : Arkaadia, 25. apr. 2003. Vt. ka vastukajad: Kalamees, Katrin; Lens, Maritsa. Vastuseid Vaapo Vaheri küsimistele, Eesti Päevaleht, 2. mai, lk. 17; Vaher, Vaapo. Hüvad ärritunud pedagoogilised daamid, Eesti Päevaleht : Arkaadia, 2. mai, lk. 17

  4. Milline/millised viimastel aastatel eesti keeles ilmunud ilukirjandusteos(ed) on pälvinud liiga vähe tähelepanu või jäänud ebaõiglaselt tähelepanuta? Miks võiks antud teos(t)ele rohkem tähelepanu juhtida? : [küsitlus] / Doris Kareva, Berk

    Index Scriptorium Estoniae

    2010-01-01

    Nimetatakse konkreetseid teoseid, näiteks Berk Vaher kirjutab Andi Meistri romaanist "Valgus olematust aknast" (2009), Mihkel Mutt Marcin Świetlicki kriminaalromaanist "Kaksteist" (tlk. Hendrik Lindepuu, 2009), Aare Pilv, Eliina Kortsu luulekogust "Lööklaused murravad metsi" (2006), Jaak Tomberg Vahur Afanasjevi luulekogust "Katedraal Emajões" (2006), Birk Rohelend Siim Nurkliku näidendist "Kas ma olen nüüd elus" (2010), Igor Kotjuh Toomas Raudami proosapalast "Mees, kes kirjutas merd" (2006). Enim muretsetakse tõlkekirjanduse, eriti luule retseptsiooni puudumise pärast

  5. Sisseminekuks : [luuletused] / Anna Haava ; [Impressioonid]: Viiu Härm

    Index Scriptorium Estoniae

    Haava, Anna, pseud., 1864-1957

    2004-01-01

    Sisu: Sisseminekuks ; Kartus ; Ööbikule ; Käokene, kuldalindu ; Mis sa tahad, kevade? ; Ei tule uni ; Hoia ennast; Tuksuv süda ; Sina oled kelm ; Hinge hellal' igatsusel' ; Kõik kallile ; Soov ; Unes nägin ; Võin ; Sinu silmad ; Sinu silmist pilk ; Kallis, sul on kuldne süda ; Sa kõige armsam mulle ; Oh võiksin ; Lill ; Nõmmelill ; Meie Mihkel ; Koidulale ; Ehitage rahukojad ; Emakeel ; Isamaja ; Väsinud ; Oh kuhu ma lähen? ; Ööbiku surm ; Ei saa mitte vaiki olla ; Ma olen näinud ; Südameta ; Sellepärast ; See oli ilusal õiekuul; Esimese lume ajal ; Mina vaat'sin muru pääle ; Ikka kurjalt sa mind vaatad ; Oh ma isegi ei tea ; Mis on luule paljalt sõnas? ; Oh oleksin ära surnud ; Lee ääres ; Sinu nimi ; Hoia vahest aken lahti ; Jumalaga jättes vaat'sid ; Ma laulan ; Ei oma õnne peita ; Küll oli ilus mu õieke ; Oh ära sa küsi ; Ei tule luule tuulest ; Köögis seisab ; Järv leegib eha paistel ; Sinu vanaema ; Nii ta on ; Tead küll, mu kuldkallis ; Ma lähen üle nõmme ; Lenda, lepatriinuke ; Vesi voolab, vesi kohab ; Üks ainus kord ; Oh kevade, oh õie-aeg ; Suur kontsert ; Kuupaistel ; Mets kohiseb ; Lind läks magama ; Kui sa tuled, too mull' lilli ; Sinilillekesed ; Ei ole sina minu ingel ; Ei mina õnne usu ; Viimast laulu ei saa laulda ; Kõige ilusam luule ; Üks on minul püham koda! ; Sa oled suurem kui su saatus ; Mu kodumaa, kus oled sa? ; Eest ära! ; Kui kandlekeeled katkevad ; Ma kõnnin koiduvalgel ; Mu mured kõik matsin ma maha ; Kui ma sulle armas olen ; Kas tahad tulla minuga? ; Sa vaata ette, süda! ; Truus sõpruses ma tahan ; Su silmade sügavuses ; Siis mine! ; See oli siis ; Mu süda usub ; Sind teretame, kuldapäike ; Mind jumalaga jätsid ; Sääl kord kasvab kaunis kodu ; Me oleme põhjamaa lapsed ; Hilised lilled ; Sa küsid, kus mu kodu ; külm ; Sina vaikiv, sügav öö ; Ju õitsvad kõik hellerheinad ; Öösünges kohab ; Kui saaks mullegi kord kodu ; On püha mulle mu kodumaa muld ; Oma hind vaid vaba

  6. Möödunud aasta olulisimad kirjandusteosed

    Index Scriptorium Estoniae

    2007-01-01

    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominentide seas on Tiit Aleksejev, Nikolai Baturin, Jan Kaus, Peeter Sauter ja Mats Traat proosateoste eest, Vahur Afanasjev, Hasso Krull, Sven Kivisildnik, Mathura, Triin Soomets ja Indrek Ryytle luule eest, Jim Ashilevi, Andrus Kivirähk, Andrei Hvostov draamateoste eest ning Kristiina Kass, Andrus Kivirähk, Jaan Rannap, Üllar ja Rünno Saaremäe, Peeter Sauter lastekirjanduses. Vt. ka Eesti Ekspress, 8. veebr., lk. B11 ; Sirp, 9. veebr., lk. 8 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia : [kirjanduslisa], 17. veebr., lk. 3

  7. Kiwa : Kiwanalüüs = Kiwanalysis / Elnara Taidre

    Index Scriptorium Estoniae

    Taidre, Elnara, 1983-

    2007-01-01

    Tegutsedes mitmes meediumis ja valdkonnas - tekstid (esseed, luule), visuaalne kunst (skulptuur, kehamaaling, maal, videod, performance, installatsioon) ja helikunst ning erinevad rollid kuraatori, toimetaja, modelli ja seltskonnategelasena, moodustavad need Kiwa loomingus kõik ühe terviku, kus üks teema väljendub eri vahendite kaudu. Kiwa puudutab paralleelselt nii subkultuure kui ka poliitilist kunsti, etendades oma ajastu antikangelast, kellel on tugevalt väljendunud automütoloogia, enese projitseerimine oma töödesse. Ta naudib kunstnikuna illusoorsust ja imaginaarsust, tema looming on kui labürint, mis on kui tema isiklik universum

  8. Jumala ilmumine Pärnus. Vol. 2 : Luule / Arno Oja

    Index Scriptorium Estoniae

    Oja, Arno, 1950-

    2016-01-01

    Arvustus: Kressa, Kaarel. Vereurmarohumesi. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Salumaa, Priit. Viimased viisteist aastat. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Belials, Veiko. Sina ja vaikus ja pajud. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011 ; Kivisildnik. Liivlased ja saurused. Valuraamatu I köide. Pärnu : Jumalikud Ilmutused, 2011

  9. Mõned sammud 2007. aasta eesti luule platool / Jan Kaus

    Index Scriptorium Estoniae

    Kaus, Jan, 1971-

    2008-01-01

    Ülevaade 2007. aasta eesti luulest. Käsitlemist leiavad järgmised autorid ja nende teosed: Eeva Park "Tulearm", Maarja Kangro "Tule mu koopasse, mateeria", Katrin Väli "Neli", Andra Teede "Saage üle", Merca "Narrivile", Doris Kareva "Lõige", Martin Oja "Pärastlõuna platoo", Kivisildnik "Torti ja aborti", Kivisildnik "Sumo", Timo Maran "Metsa pööramine", Lemming Nagel "Tahtetuse triumf", Aare Pilv "Näoline", Igor Kotjuh "Teises keeles", Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik", Neeme Põder "Kaktuste puiestee", Maria Lee "Äramõte"

  10. Luulesõit kui bänditegemine : [reisikiri] / Igor Kotjuh

    Index Scriptorium Estoniae

    Kotjuh, Igor, 1978-

    2011-01-01

    Neli luuletajat, kes kirjutavad oma riigi vähemuskeeles, Rootsist saamikeelne Rose-Marie Huuva, Soomest rootsikeelne Agneta Enckell, Lätist liivikeelne Valts Ernštreits ja Eestist Igor Kotjuh tegid kirjandusliku tuuri viies linnas: Helsingis, Visbys, Stockholmis, Tallinnas ja Liepajas

  11. Keerukas universum : mitmes keeles, luule omas ka / Mariliin Vassenin

    Index Scriptorium Estoniae

    Vassenin, Mariliin

    2008-01-01

    Arvustus: Kätlin, Kätlin, pseud. Üks pole ühtegi = One is none / Kätlin Kätlin ; [tõlkijad Mika Keränen ja Marina Tervonen ; illustratsioonid: Hanneleele Kaldmaa. Tallinn : Positive Projects], 2008

  12. Kristiina Ehini ingliskeelne luule pälvis maineka preemia

    Index Scriptorium Estoniae

    2010-01-01

    Luulekogu "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" pälvis The Poetry Book Society Recommended Translation preemia. Poetry Society annab välja ka inglise kõige mainekamat, T.S. Elioti luulepreemiat, mille sel aastal võitis Eesti juurtega Philip Gross

  13. Pärnu "In graafika 2010" - allegooriad koomiksitest Wiiraltini / Siram

    Index Scriptorium Estoniae

    Siram, pseud., 1968-

    2010-01-01

    Prantsuse grupi Le Dernier Cri ja Soome rühmituse KutiKuti näitused Pärnu Kunstihallis kuni 31. 01. Eduard Wiiralti näitus Pärnu muuseumis kuni 31. 01. Toomas Kuusingu grand prix' pälvinud näitus ja Kursi koolkonna väljapanek Pärnu Kunstnike Majas kuni 2. veebruarini. Näitus "Respekt" (kuraatorid Marko Nautras, Tõnis Kenkmaa) Pärnu Linnagaleriis kuni 31. 01. Marko Nautrase "Mass" Pärnu Kontserdimajas kuni 31. jaanuarini. Näitus "Luul 2010" (kuraator Marian Kivila) Pärnu kolledžis kuni 31. jaanuarini. Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus (kuraator Sirje Eelma) Pärnu Teatrigaleriis kuni 28. veebruarini

  14. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad

    Index Scriptorium Estoniae

    1998-01-01

    Proosa : Toomas Vint. Lõppematu maastik (25 000 kr.). Luule : Kalju Lepik. Pihlakamarja rist (25 000 kr.). Laste- ja noorsookirjandus : Leelo Tungal ja Karel Korp. Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (15 000 ja 10 000 kr.). Esseistika : Ilmar Laaban. Marsyase nahk (25 000 kr.); Hasso Krull. Katkestuse kultuur (25 000 kr.). Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde : Maie-Merike Pau. Umberto Eco romaani 'Roosi nimi' tõlge itaalia keelest (12 500 kr.). Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde ('Via Estica') : Olga Nael (Rudneva). Karl Ristikivi romaanide 'Lohe hambad' ja 'Rõõmulaul' tõlked vene keelde (12 500 kr.).

  15. Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2015-01-01

    Ülevaade Esimesest maailmasõjast ajendatud ideede ja meeleolude jõudmisest eesti teatrisse, kaardistades tolleaegset eesti uuenduslikku teatrit, rõhuasetusega Hommikteatri tegevusele ning mõjule, mida see avaldas kutselistele teatritele

  16. Kriitilisi märkmeid 1931. aasta luule puhul / Ants Oras

    Index Scriptorium Estoniae

    Oras, Ants, 1900-1982

    2009-01-01

    Pikemalt käsitletakse järgnevaid autoreid ja nende teoseid: Erni Hiir "Kodutee", Henrik Visnapuu "Tuulesõel", Artur Adson "Pärlijõgi", Hendrik Adamson "Tõus ja mõõn", Betti Alver "Lugu valgest varesest"

  17. Literary awards 2001 / Piret Viires

    Index Scriptorium Estoniae

    Viires, Piret, 1963-

    2002-01-01

    Riigi kultuuripreemia - Ain Kaalep (elutööpreemia) ; Haljand Udam (artiklikogu "Orienditeekond") ; Mati Unt (lavastuste eest Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Rakvere Teatris). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Ene Mihkelson (romaan "Ahasveeruse uni"). Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Mehis Heinsaar ("Härra Pauli kroonikad"), luule - Hasso Krull ("Kornukoopia"), esseistika - Jaan Puhvel ("Ulgvel ja umbes"), näitekirjandus - Jaan Kruusvall (näidend "Hullumeelne professor" kogumikust "Olen öösse eksind karjus"), lastekirjandus - Aino Pervik (Paula-sari), tõlge eesti keelde - Udo Uibo, tõlge eesti keelest - Guntars Godinsh, artiklipreemia - Toomas Haug, venekeelsete autorite kirjandusauhind - Larissa Vanejeva ("Liki"). B. Alveri kirjandusauhind - Mehis Heinsaar (jutukogu "Vanameeste näppaja"). F. Tuglase novelliauhind - Mehis Heinsaar ("Ilus Armin") ja Mats Traat ("Kohtupeegel")

  18. Märts - kirjutajate lõikuskuu / Rein Veidemann

    Index Scriptorium Estoniae

    Veidemann, Rein, 1946-

    2003-01-01

    Kultuurkapitali kirjandusauhindadest ja nende saajatest. Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund"

  19. Geographic List of Prime Contract Awards. Oct 1992-Sep 1993. FY 1993. (Barrington, Isld-Williamson, Texas). Part 11

    Science.gov (United States)

    1994-03-01

    04N(I w Cto ACCA (A c U(n0 n (A 0n (A 00 0 0nu c u 1I (00.4N4u LA nLA Ln LALn co co -4.-4 .. () 4 -44 ) M I If (00 N4 w I 0000 0000 (0O(0 M) 0) N 0...lZ toz Ce>- M x Ix 0 w >- In 0 If Icc0w 1-’ 01l- 0 < 0- 1- >- La. Z on 1 mom 11 f6 -. .. in V) - 10o 1 U - in 1’) 0 u 1z I COON 11 0 LUUL 4 x U 4 U 0

  20. Ernst Enno etluskonkursil kõlas saja aasta tagune luule / Krista Kumberg

    Index Scriptorium Estoniae

    Kumberg, Krista, 1959-

    2007-01-01

    Läänemaal toimus maakondlik Ernst Ennole pühendatud etluskonkurss. E. Enno nimelise etluskonkursi 2007 "Saja aasta tagused luuletused" parimad etlejad olid Mike Richard Koch, Janno Allika, Hanna Ring, Karl Poll, Britta Sool, Antero Rea, Jennifer Cohen, Brita Kaljuvee, Eva-Maria Brock, Kaupo Engel, Liisi Räli, Laivi Kovalenko, Merje Viigand, Carmen Freimann, Rauno Punk, Maarja Palmiste

  1. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2009-01-01

    Rolli mõistest, näitleja ja rolli vahekorrast, postdramaatilisest teatrist. Näiteid lavastustest "Perikles" (NO99), "12 tooli" (Rakvere teater), "Harmoonia" (Von Krahl), "Stalker" (NO99), "Hamletid" (Von Krahl) jt.

  2. Kultuurkapitali kirjandusauhinnad jagatud

    Index Scriptorium Estoniae

    2003-01-01

    Proosa - Jüri Ehlvest, "Hobune eikusagilt"; luule - Karl Martin Sinijärv, "Artutart & 39"; näitekirjandus - Vaino Vahing, "Mängud ja kõnelused" ; lastekirjandus - Heino Kiik, "Kuresaapad"; esseistika - Peeter Mudist, "Ratsukäik"; tõlge eesti keelde - Mati Sirkel, Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel"; tõlge eesti keelest (Via Estica) - Antoine Chalvin, Jaan Kaplinski "Le désir de la pousière"; artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu, "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas"), ilmus Loomingus, nr. 5-6; venekeelsete autorite auhind - Mihhail Veller - viimase 10 aasta proosaloomingu eest, ka ilmus 2002. a. eesti keeles tema "Nulltund". Vt. ka: Postimees, 7. märts, lk. 15 ; Eesti Päevaleht : Arkaadia, 7. märts, lk. 20 ; Looming, 2003, nr. 4, lk. 632-633

  3. Vanaheebrea luule poeetika, juhatuseks / Ancient Hebrew Poetry: An Introduction to Its Poetology

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Urmas Nõmmik

    2016-01-01

    Using all of the above-listed poetic elements and figures, the author analyses the poem Isaiah 24:6–13, which belongs to the Apocalypse of Isaiah in chapters 24–27 and can be parsed into two literary layers written by different scribal hands (bicola in vv. 6–7, 9–10, 12–13 and tricola in vv. 8 and 11. In its present form, the poem consists of four strophes (6, 7–9, 10–12, 13, but evidence suggests that it originally consisted only of two strophes, which were then divided into two sub-strophes of two bicola (6–7+9 and 10+12–13. This paper illustrates the extensive sound play, the complex network of keywords, and the patterns of anacrusis found within the poem. The synonymous verse type dominates, even in tricola, but within the poetic framework, extrapolative bicola prevail.

  4. Money as the temptation and the ordeal of modern man / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2009-01-01

    Jaan Tätte näidendist "Ristumine peateega, ehk, Muinasjutt kuldsest kalakesest" ("The highway crossing, or, The tale of a golden fish", tuntud ka pealkirjaga "Bungee jumping" ) ja Inga Ābele näidendist "Tumedad hirved" (The dark deer")

  5. Rupture and Continuity : how history and memory are represented on the stage / Luule Epner

    Index Scriptorium Estoniae

    Epner, Luule, 1953-

    2007-01-01

    Vaadeldakse ajalooteadvuse ja kollektiivse mälu kajastamist Eesti näidendites ja teatrilaval 1990ndatel aastatel ja 21. sajandi algul. Aluseks võetud Paul-Erik Rummo näidend "Valguse põik" (Viljandi Kultuurikolledzh 1993, lav. Lembit Peterson ja Ugala 1993, lav. Andres Noormets), Madis Kõivu "Tali" Oskar Lutsu ainetel (Vanemuine 1996, lav. Raivo Adlas) ja Mati Undi "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" samuti Lutsu ainetel (Eesti Draamateater 1988), Madis Kõivu "Stseene saja-aastasest sõjast" (Eesti Draamateater 1998, lav. Mikk Mikiver) ja Andrus Kivirähki "Helesinine vagun" (Ugala 2003, lav. Taago Tubin). Viited lk. 195-196

  6. Uku Masingu luule arhailine kujundisüsteem / The Archaic Figurative System of Uku Masing’s

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Külliki Kuusk

    2016-01-01

    This paper illustrates the importance of the linguistic role of the ”I“ speech act in the interpretation of Masing’s poetic figures, including parallelism, and relies partially on pragmatics, since poetic figures in his poetry refer not only to the individual speech act of the here and now, but also to the subjective mythological reality of the ”I“ in an utterance. To describe a speech event in Masing’s poetry, one must first assume that his poetry is understood as a dialogical sensory or communication act. Secondly, when observing referentiality, one must assume that different levels of language use (i.e., the differentiation of Saussure’s langue and parole also exist, which influence the semantic understanding of the sentence and utterance level of his work. Until recently, the hidden and repetitive patterns in Masing’s work have largely gone unnoticed. To many, his poetic language consists of a lexicon known only to him. When considering the basis of his creative process, I find that conceptual theory of metaphor, a cognitive linguistic approach popularized in the 1980s, helps to make sense of his poetic language system and, additionally, to differentiate the archaic boreal mentality and mytho-poetic symbols containing universal cultural meaning. The current article primarily uses material from Masing’s 1930s body of work, but also references later periods when necessary. I will show how Masing’s creative conscious is based on image schema, which in turn are based on archaic mythological patterns. These patterns form a corresponding system of concept formation in the text. The primary goal of this analysis is to observe Masing’s body of work, regardless of genre, be it poetry or prose, fact or fiction. Although many critics have analyzed Masing’s linguistic and theological ideas, mostly drawing from his essays and articles, this paper’s author finds that Masing’s poetry and essays are not two separate phenomena, but rather originate from one cultural-philosophical foundation. The article starts by following Masing’s own three-step division of the evolution of culture/belief: primal symbiosis – analytical phase – new synthesis. These three steps are considered to be different aspects of the human mentality, and accordingly, can be used to differentiate conceptual metaphor as different degrees of the ”I“ identity. Masing’s metaphorical models are constructed from his poetic utterances and divided into two large groups. This article aims to explain how conceptual metaphor based on experience can be interpreted on a wider cultural level as well as how boreal spirituality gives rise to Masing’s poetic boreal identity.

  7. Marie Underi luule : mõnest tõlkeprobleemist / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Ene-Reet Soovik

    Index Scriptorium Estoniae

    Lehiste, Ilse, 1922-2010

    2000-01-01

    Orig.: Marie Under's poetry: some problems of translation. Varem ilmunud: Lituanus, 1983, nr. 3. Kaasautor: Rimvydas Shilbajoris. M. Underi luuletuse "Täiskuu" tekst eesti k., tõlge inglise keelde (tlk. I. Lehiste) ja reaalune tõlge inglise keelde, lk. 256-260

  8. Türgi luule. Kahekümnenda sajandi esimene pool : [järelsõna] / Andres Ehin

    Index Scriptorium Estoniae

    Ehin, Andres, 1940-2011

    1997-01-01

    Autorid: Ahmet Hasim, Nazim Hikmet Ran, Ercüment Behzat Lav, Cahit Sitki Taranci, Necip Fazil Kisakürek, Fazil Hüsnü Daglarca, Orhan Veli Kanik, Oktay Rifat, Melih Cevdet Anday, Cahit Kulebi, Ahmet Arif, Turgut Uyar

  9. Rütm etteloetud lausetes ja loetud luules / Ilse Lehiste ; inglise k. tlk. Eva Liina Asu

    Index Scriptorium Estoniae

    Lehiste, Ilse, 1922-2010

    2000-01-01

    Orig.: Rhytm in spoken sentences and read poetry. Varem ilmunud: Phonologica 1984: Proceedings of the V International Phonology Meeting, Eisenstadt, June 25-28, 1984. London : Cambridge University Press, 1987

  10. Uudised : Andresepäev eesti muusikaga. Esitleti Piazzolla plaati. Eesti luule esimene CD / Raili Sule

    Index Scriptorium Estoniae

    Sule, Raili, 1944-

    2000-01-01

    A. Marguste autorikontserdist sarjas "Eesti heliloojad talveaias" 30. nov. Argentiina restoranis esitleti CD-plaati "Tango King Astor Piazzolla". 9. dets. esitleti rahvusraamatukogus uut CD-plaati eesti luulest ja muusikast "Maa meis ja maa maailmas"

  11. Literary awards 2003 / Piret Viires

    Index Scriptorium Estoniae

    Viires, Piret, 1963-

    2004-01-01

    Riigi kultuuripreemia - Vello Salo (elutööpreemia) ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Toomas Liiv ("Luuletused 1968-2002") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Nikolai Baturin ("Kentaur"), luule - Asko Künnap ("Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)"), esseistika - Toomas Raudam ("Teie"), näitekirjandus - Mati Unt ("Vend Antigone, ema Oidipus", "Stiil, ehk, Mis on maailma nimi", "Kärbeste saar"), lastekirjandus - Katrin Reimus ("Haldjatants"), tõlge eesti keelde - Jaak Rähesoo (J. Joyce'i "Kunstniku noorpõlve portree" ja "Pagulaste" tõlked), tõlge eesti keelest - Eric Dickens (J. Krossi "Paigallennu" tõlge), artiklipreemia - Arne Merilai (järelsõna antoloogiale "Eesti ballaad"), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Marina Tervonen (luulekogu "Ületamine") ; B. Alveri kirjandusauhind - Erkki Luuk ("Ornitoloogi pealehakkamine") ; F. Tuglase novelliauhind - Lauri Pilter ("Teisik"), Ilmar Jaks (novell "Armer Adolf" ja novellikogu "Pimedus") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Rein Veidemann ("Lastekodu") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Eeva Park ("Lõks lõpmatuses") ; Nukitsa auhind - Janno Põldma ja Heiki Ernits ("Lepatriinude jõulud") ; K. E. Söödi nim. lasteluulepreemia - Jaanus Vaiksoo (luulekogu "Kellassepaproua") ; Eesti Raudtee ja Sirbi kirjandusauhind - Andres Vanapa ("Päti vile") ja Kristiina Ehin ("Simunapäev")

  12. Sillaraamatutest Soome poolt vaadates : ¡ Aino Kallas ja Urho Kekkonen / Sirje Olesk

    Index Scriptorium Estoniae

    Olesk, Sirje, 1954-

    2007-01-01

    Soome ja Eesti kultuuri- kirjandussuhetest läbi aja. Aino Kallase ja Krohnide kohta ilmunud uurimustest: Kukku Melkas. Historia halu ja Hedon käärme Aino Kallaksen tuotannossa (2006) ; Maarit Leskelä-Kärki. Kirjoittaen maailmassa. Krohnien sisarat ja kirjallinen elämä (2006); Pertti Lassila. Ihanteiden isänmaa. Julius Krohnin romanttinen fennomania ja kirjallisuus (2004). Eesti-Soome ühiste kirjandusseminaride kogumikest: Võimu võrgud ja vaimu kavalus = Vallan verkot ja hengen neurokkuus (1994); Mõtle luulest = Luule runosta (1996); Taasleitud aeg = Kadonneen ajan arvoitus (2000); Kaks teed kaasaega = Kaksi tietä nykyisyyteen (1999); Viron kirjallisuus vuosituhannen vahteessa. Postmodernia ja modernia (2000); Ametlik poliitika, mitteametlik suhtlemine. Soome ja Eesti suhete pöördekohti 1860-1991 = Virallista politiikkaa - epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860-1991 (1997); Soome ja Eesti. Koos ja eraldi = Suomi ja Viro. Yhdessä ja erikseen (1998); Hingesild = Sielunsilta (1998); Tartu = Tartto. Kirjailijan kaupunki (2003); Eesti. Mõisate, kirikute ja lilleväljade maa = Viro. Kartanoiden, kirkkojen ja kukkaketojen maa (2004)

  13. Kohapärimuslik luule nädalalehes Das Inland / Die Sagendichtung in der Wochenschrift Das Inland

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Liina Lukas

    2012-01-01

    Full Text Available Das spätromantische Interesse für Ortsüberlieferungen, angeregt von den “Deutschen Sagen” (1816–1818 der Brüder Grimm, blühte im Baltikum in den 1830er und 1840er Jahren auf und gipfelte – im estnischen Sprachgebiet – in der zweisprachigen Ausgabe des estnischen Nationalepos “Kalevipoeg” / “Kalew’s Sohn” (1857–1861, dem Friedrich Reinhold Kreutzwald seine Endgestalt gab, aber das von mehreren Sammlern und Bearbeitern geprägt wurde. Literarische Bearbeitungen von Volkssagen fanden schnell ihren Weg in Zeitungen und Zeitschriften, in Gedichtbände und Anthologien – oft in modischer Balladenform, die dem mythisch-romantischen Inhalt der Volkssage am besten zu entsprechen schien. Die Blütezeit der Sagendichtung im Baltikum sind die 1840er Jahre, als vor allem in der Zeitschrift „Das Inland“ mehrere dichterischen Bearbeitungen estnischer und lettischer Volkssagen erschienen (von Heinrich Blindner, Otto Dreistern, Eduard Pabst, Minna von Mädler, Theodor Rutenberg, Robert Falck, P. Otto u. a. 1845 erschien hier das nach einer Sage von Friedrich Robert Faehlmann verfasste Gedicht „Koit und Hämarik / Morgenroth und Abendroth“ von Minna von Mädler – fünf Jahre vor der Fassung von Friedrich Reinhold Kreutzwalds estnischsprachiger Ballade „Koit ja Hämarik“. Zwischen 1831 und 1836 verfasste Friedrich Reinhold Kreutzwald seine deutschsprachigen Balladen, von denen „Die Belagerung von Bewerin im Jahre 1207“ 1846 im „Inland“ gedruckt wurde. Das Jahr 1846 kann als „Balladenjahr“ der Zeitschrift bezeichnet werden. Die eigentliche Domäne der deutschbaltischen (lyro-epischen Dichtung ist die historische Ballade, die fußend auf baltischen Chroniken und Familiengeschichten zumeist von Ruinen alter Schlösser und den sie einst bewohnenden historischen Personen und deren Heldentaten berichtet. Doch schon im Jahre 1847 kann man im Inland die Kritik gegenüber diesem Balladenboom vernehmen, u.a. mit dem Argument, dass die livländische Geschichte zu wenig Großartiges für einen Dichter böte. Zur stofflichen Erweiterung bot sich das estnische und lettische Sagengut an – eine Fundgrube von Motiven, aus der man sich nach dem Zeitgeschmack frei bedienen konnte. Dieser Adaptionsdrang regt seinerseits estnische Literatur an, die ihren Weg im Strome der deutschbaltischen Lyroepik findet. Der estnisch-deutsche Kulturtransfer ist nie intensiver gewesen als in dieser Balladenära.

  14. Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules / The Concept of Home in Jaan Kaplinski’s Poetry

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Ene-Reet Soovik

    2013-12-01

    Full Text Available The article focuses on the evolution of the concept of home in the poetry of Jaan Kaplinski, one of the internationally most acclaimed Estonian poets. The discussion draws on the understanding of the notion of home emerging in the classic works of the phenomenologically inclined human geographers Edward Relph and Yi-Fu Tuan, as well as the influential French philosopher Gaston Bachelard. Kaplinski’s early poetry features lonely wanderers who have been cast into the world; their being on the road is eternal with no points of security or attachment. Such poetry tends to be a poetry of homelessness that accepts the lack of the feeling of being at home. If the concept of home does appear, it is an abstract rather than a denoted space that can be experienced with the senses in an unmediated way.* This is connected with the human condition – being cast into the world in a state of existentialist alienation, the acknowledgement of which is the only way of creating a certain sense of belonging and fellow feeling with other people. It is difficult to differentiate between the feelings of being at home or in non-home in Kaplinski’s early poetry, which thus often features what might be termed as existentialist homes. For Bachelard, a home provides one with a sense of security, which the phenomenologist sees as being connected with one’s childhood home. When homes related to particular buildings appear in Kaplinski’s verse, these do not guarantee such security. They are perishable, crumbling houses that may disappear, particularly in a fire like that which consumed the centre of Tartu, the poet’s childhood home town, during WWII. Yet the texts that feature such an understanding of home become more dependent on bodily memory, on an actual reliving of space. The home that is retrospectively connected with the past may replace the more abstract existentialist home, but is no source of security, serving as an ephemeral home. However, Kaplinski’s poetic homes gradually develop the quality of being inhabited, appearing as nodes of lived relationships between people – interpersonal homes. Family members whose space is such a home, are now related to a certain location where the home space has developed around them. In addition to being the result of intimate relationships within a family, such a home that occupies a particular place requires permanent engagement and care to make it retain the quality of an intimate space; it needs to be inhabited and maintained. When a home acquires boundaries as a place, it is necessarily surrounded by non-place, an undivided space offering a plethora of possibilities for movement and travel, being away from home and the possibility of returning, particularly of returning to the second home in the country, experienced as authentic and intimate in Kaplinski’s verse. The house, the shell of the home, now becomes established with a certainty that allows leaving it without the sense of it disappearing. While the poet occasionally still contemplates [or, “reflects on”] being an exile in Estonia, his father having been originally from Poland, and thus questions the sense of rootedness connected with the concept of home, the real home is still defined by the presence of children rather than by ancestors. Kaplinski’s poetry moves towards a dialectic of home and homelessness, reminiscent of Bachelard’s dialectic of the internal and the external. The dialectic home finds a continuation in the internalised home that does not require descriptions or, for that matter, even mention, for its existence is so self-evident. Home as a self-evident starting point, a place from which the poetry originates, is rather more characteristic of the poet’s later work that has moved towards the Relphian state of existential insideness. While a strict periodisaton of the evolution of the concept of home in Kaplinski’s poetry may not be feasible, it still manifests a general tendency of movement towards a stronger sense of being at home in a particular place, a greater intimacy and acceptance.

  15. Traditsiooniliselt ja pluralistlikult / Epp Annus

    Index Scriptorium Estoniae

    Annus, Epp, 1969-

    1996-01-01

    Nüpli kevadkool (seminari 'Traditsioon ja pluralism' järg põhirõhuga kirjandusloole), korraldajateks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikooli eesti kirjandusloo uurimisgrupp. Ettekanded: Loone Ots. Kuninganna jalad ehk Non sciunt, se scient. Eesti kirjandust välistudengitele; Kristi Metste. Tubli pioneer Kampmaa; Peep Ehasalu. 'Kiired' ja soomlased; Sirje Olesk. Kodu- ja väliseesti kahekõne 1950.-1960. aastatel; Marin Laak. Kriitikateos kirjandusloos : näide 1924. aastast (Valmar Adamsi arvustus Jaan Kärneri romaani 'Bianka ja Ruth' puhul); Ene-Reet Soovik. Koed, põimed ja takerdused : Ants Orase tõlkekriitikast ja -praktikast; Epp Annus. Anakroonilised võitlused romaanis 'Tõde ja õigus'; Luule Epner. Kahe 'Libahundi' vahel : draama ja teater 1960.-70ndate vahetusel, põikega proosasse; Toomas Liivamägi. Mõned vulgariseeringud (20. sajandi modernism energia jäävuse seadusest lähtudes); Toomas Muru. Paabeli torn ja Gooti katedraal; Aare Pilv. Kirjandusloolisus kui hoiak; Indrek Särg - Sven Kivisildnik. Eesti gayluule järjekordne algus; Rutt Hinrikus. Reed Morn, andekas parasiit; Kajar Pruul. Ühe kunstiteose analüüs (Sven Kivisildniku luuletus 'Eesti Nõukogude Kirjanike Liit'); Ele Süvalep. Modernist Jaan Oks

  16. Evaluation of Seasonal, ANN, and Hybrid Models in Modeling Urban Water Consumption A Case Study of Rash City

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Seyed Nematollah Mousavi

    2016-09-01

    Full Text Available Forecasting future water consumption in cities to plan for the required capacities in urban water supply systems (including water transmission networks and water treatment facilities depends on the application of behavioral models of uban water consumption. Being located in the North-South corridor, Rasht City is assuming a new role to play in the national economy as a foreign trade center. It will, thus, be necessary to review its present urban infrastructure in order to draft the required infrastructural development plans for meeting the city’s future water demands. The three Seasonal Autoregressive Integrated Moving Average (SARIMA, Artificial Neural Network (ANN, and SARIMABP approaches were employed in present study to model and forecast Rasht urban water consumption using monthly time series for the period 2001‒2008 of urban water consumption in Rasht. The seasonal unit root test was applied to develop the relevant SARIMA model. Results showed that all the seasonal and non-seasonal unit roots are present in all the frequencies in the monthly time series for Rasht urban water consumption. Using a proper filter, the SAIMA patterns were estimated. In a second stage the SARIMA output was used to determine the ANN output and the hybrid SARIMABP structure was accordingly constructed. The values for Rasht urban water consumption predicted by the three models indicated the superiority of the SARIMABP hybrid model as evidenced by the forecast error index of 0.41% obtained for this model. The other two models of SARIMA and ANN were, however, found to yield acceptable results for urban water managers since the forecasting error recorded for them was below 1%.

  17. Mõtteid ingliskeelse Juhan Liivi luulevalimiku ja nüüdisaja eesti luule antoloogia ilmumise puhul / Lauri Pilter

    Index Scriptorium Estoniae

    Pilter, Lauri, 1971-

    2013-01-01

    Arvustus: Juhan Liiv. Snow drifts, I sing: selected poems / edited by Jüri Talvet ; translated from the Estonian by Jüri Talvet and H. L. Hix. Toronto : Guernica, 2013 ; Contemporary Estonian poetry : a Baltic anthology / edited by Inara Cedrins. New Orleans : UNO Press, 2013. (The engaged writers series)

  18. Nanotechnology-based inhalation treatments for lung cancer: state of the art

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Ahmad J

    2015-11-01

    Full Text Available Javed Ahmad,1,* Sohail Akhter,2,3,* Md Rizwanullah,1 Saima Amin,1 Mahfoozur Rahman,4 Mohammad Zaki Ahmad,5 Moshahid Alam Rizvi,6 Mohammad A Kamal,7 Farhan Jalees Ahmad1,21Department of Pharmaceutics, 2Nanomedicine Research Lab, Faculty of Pharmacy, Jamia Hamdard, New Delhi, India; 3Centre de Biophysique Moléculaire(CBM-CNRS UPR4301, University of Orléans, Orléans Cedex 2, France; 4Department of Pharmaceutics, Abhilashi College of Pharmacy, Mandi, HP, India; 5Department of Pharmaceutics, College of Pharmacy, Najran University, Saudi Arabia; 6Department of Biosciences, Jamia Millia Islamia, New Delhi, India; 7Metabolomics and Enzymology Unit, King Fahd Medical Research Center, King Abdulaziz University, Jeddah, Saudi Arabia*These authors contributed equally to this workAbstract: Considering the challenges associated with conventional chemotherapy, targeted and local delivery of chemotherapeutics via nanoparticle (NP carriers to the lungs is an emerging area of interest. Recent studies and growing clinical application in cancer nanotechnology showed the huge potential of NPs as drug carriers in cancer therapy, including in lung carcinoma for diagnosis, imaging, and theranostics. Researchers have confirmed that nanotechnology-based inhalation chemotherapy is viable and more effective than conventional chemotherapy, with lesser side effects. Recently, many nanocarriers have been investigated, including liposomes, polymeric micelles, polymeric NPs, solid lipid NPs, and inorganic NPs for inhalation treatments of lung cancer. Yet, the toxicity of such nanomaterials to the lungs tissues and further distribution to other organs due to systemic absorption on inhalation delivery is a debatable concern. Here, prospect of NPs-based local lung cancer targeting through inhalation route as well as its associated challenges are discussed.Keywords: nanoparticles, lung cancer, inhalational chemotherapy, drug targeting, nanotoxicity

  19. Literary awards 2002 / Piret Viires

    Index Scriptorium Estoniae

    Viires, Piret, 1963-

    2003-01-01

    Riigi kultuuripreemia - Hando Runnel (elutööpreemia) ; Balti Assamblee kirjandusauhind - Jaan Tätte ("Sild" ja "Palju õnne argipäevaks") ; A. H. Tammsaare nim. romaaniauhind - Andrus Kivirähk ("Rehepapp") ; Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Aleksander Suuman ("Tondihobu tõugud vetikatega") ; Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad: proosa - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt"), luule - Karl Martin Sinijärv ("Artutart & 39"), esseistika - Peeter Mudist ("Ratsukäik"), näitekirjandus - Vaino Vahing ("Mängud ja kõnelused"), lastekirjandus - Heino Kiik ("Kuresaapad"), tõlge eesti keelde - Mati Sirkel (Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel" tõlge), tõlge eesti keelest - Antoine Chalvin (Jaan Kaplinski "Le désir de la pousicre" tõlge), artiklipreemia - Tõnu Õnnepalu ("Kui... Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat ("Meil siin Hüperboreas")", ilmus Loomingus, nr. 5-6), venekeelsete autorite kirjandusauhind - Mihhail Veller (viimase 10 aasta proosaloomingu eest) ; B. Alveri kirjandusauhind - Leo Kunnas ("Sõdurjumala teener") ja Ülar Ploom ("Üks ja kogu"); 2002. a. romaanivõistluse võitja - Nikolai Baturin ("Kentaur") ; A. H. Tammsaare nim. kirjanduspreemia - Elem Treier ("Tammsaare elu härra Hansenina") ; E. Vilde nim. kirjandusauhind - Doris Kareva ("Mandragora") ; F. Tuglase novelliauhind - Jüri Ehlvest ("Hobune eikusagilt", Looming, 2002, nr. 1) ja Jaan Undusk ("Armastus raamatu vastu", ilmus kogumikus "Puudutus"); Juhan Liivi luuleauhind - Andres Ehin (luuletus "sügaval maa all elavad...", Looming, 2002, nr. 4)

  20. "Mind the gap" : impersonaalsusest ja personaalsusest fs-i luules (teiste eesti luuletajate kontekstis) / Aare Pilv ; inglise keelest tlk. Silver Rattasepp

    Index Scriptorium Estoniae

    Pilv, Aare, 1976-

    2007-01-01

    Artikli aluseks on ingliskeelne ettekanne Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril "Turn of the Century, Turns in Literature II : Estonian and Latvian Literature in the European Context at the Turn of the 20th/21st Centuries" Viinistus 22.-23. mail 2007

  1. Ülev ei Kivisildniku luules. Üks lugemisviis. The Sublime „No” in Kivisildnik’s Poetry: A Way of Reading

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Leo Luks

    2012-04-01

    Full Text Available This article aims toward a phenomenological interpretation of the unmediated experience of reading Sven Kivisildnik’s poetry. As the basic theoretical thesis of the article, I assert that there is always an inherent negativity in the feeling of the sublime, since this feeling is caused by unrepresentable experience. Likewise, I claim that this negativity is not merely a lack in aesthetic representation, but that it has deep ontological meaning in itself. I make connections between the inherent negativity in the feeling of the sublime and the concept of failure of linguistic utterance worked out by Jaan Undusk, Jaak Tomberg and Jüri Lipping. I come to the conclusion that the „no” in the feeling of sublimity is given to us in unmediated form. The practical (or applied intention of this article is to show that the dominant sociocentric interpretation of Kivisildnik’s poetry is one-sided and limiting. From the theoretical positions I have worked out, I outline the fundamental motifs of Kivisildnik’s poetry, and by means of examples drawn from the text, demonstrate how the „no” of the sublime is found there. I come to the conclusion that the dominant direction in Kivisildnik’s poetry is destruction. The article consists of an introduction, five sections, and a summary. In the first section („Approaches”, I briefly introduce the phenomenological approach. My position is that the work is always created during the act of reading, as the outcome of the union of text and reader. However, I leave the reader as subject open to definition, leaving it to drift as it were, since I am sceptical about the possibility of defining the subject. I do not claim that the sublime is the only possible conceptual framework for understanding poetry; rather, I consider the sublime as one proper theoretical metaphor for conceptualizing personal experience of reading. In the second section of the article („Defining poetry”, I make use of Rein Raud’s distinctions to provide a preliminary definition of poetry, as located between cognition-centred, grammar-centred, and sociocentric approaches. Due to my phenomenological leanings, I am inclined toward the cognition-centred approach. Next, I discuss the difference between poetry and prose, using Maurice Blanchot’s interpretation of the two slopes of literature. In the rest of the article I focus on the second of these slopes, the one that reaches outward from the world of literature – that is, on poetry. The third section („The Dissolution of the Sublime in Failure”, I rebound from the positions of Undusk, Tomberg, and Lipping, according to whom utterance is unavoidably failure, and that the main goal of the aesthetic text is a drive toward silence. I connect the experience of hearing the silence within utterance with the concept of the sublime, using as bridging concepts Immanuel Kant’s classic definition of the sublime and the subsequent development of this idea by Jean-François Lyotard. According to Lyotard, the general purpose o modern art is striving toward negative representation, that is, toward the avoidance of representation. In the fourth section („Ontological Excursus: The Sublime (NoThing?”, I use Rodolphe Gasché’s arguments to critique Lyotard’s fundamental ontological position, according to which the universe of the phrase is all-encompassing (and contains silence, and something is always happening. According to Gasché’s interpretation – with which I concur, there is within the sublime of non-representability the possibility of non-being as the final phrase. I go on to deepen the latter possibility using Martin Heidegger’s discussion of the unmediated experience of no-thing in anxiety. In order to emphasize the processuality of this possibility, in the following line of reasoning I abandon the concept of no-thing in favour of the more ambiguous „no”. The fifth section („Poetry’s ways of „no”-ing”, I distinguish between three possible types of no-ing poetry, without pretending to any comprehensiveness in this list: metaphysical poetry; poetry that is undergoing weakening or decline, and the poetry of destruction. I then discuss the poetry of Kivisildnik in the framework of this typology, and come to the conclusion that for Kivisildnik, what dominates is the poetry of destruction. In the sixth section, („Great viperous lines...”, I briefly consider the three key motifs of Kivisildnik’s sublime poetry of destruction: terror, abortion, and Estonia as an empty signifier. In the concluding section I demonstrate that the question raised by postmodern art – what is art? is also relevant to Kivisildnik’s poetry. I examine four stylistic figures through which Kivisildnik’s poetry falls into essential uncertainty: mechanicalness, the dispersal of authorship, the turning-into-itself of poetry, and the text’s transmissions into emptiness.

  2. 2008. aasta tõlkeilukirjandus / Kätlin Kaldmaa

    Index Scriptorium Estoniae

    Kaldmaa, Kätlin, 1970-

    2009-01-01

    Ülevaade 2008. aastal Eestis ilmunud tõlkeilukirjandusest. Pikemalt käsitletakse järgmisi autoreid ja nende teoseid: Margaret Atwood "Ebakõlad", William Faulkner "Absalom! Absalom!", Cormac McCarthy "Tee", Halldór Laxness "Islandi kell", T. H. White "Kunagine ja tulevane kuningas", Guillermo Martínez "Märkamatud mõrvad", Charlotte Weitze "Pimeduse pärusmaa", Daniel Kehlmann "Maailma mõõtmine", Milorad Pavić "Tuule sisemine pool, ehk, Romaan Herost ja Leandrosest", Michel Houellebecq "Elementaarosakesed", Marguerite Duras "Põhja-Hiina armuke", Haruki Murakami "Kafka mererannas", Anne Birkefeldt Radge "Berliini paplid", "Erakvähid" ja "Rohelised aasad", Linn Ullmann "Õnnistatud laps", Lars Saabye Christensen "Modell", Jon Fosse "See on Ales", Peter Høeg "Vaikne tüdruk", Leena Krohn "Matemaatilised olendid", Käbi Laretei "Kuhu kadus kõik see armastus?", E. M. Forster "Teekond Indiasse", Rudyard Kipling "Lispeth", Asha Miró ja Anna Soler-Pont "Sandlipuu jäljed", Khaled Hosseini "Lohejooksja", Billy Collins "Allegooria surm", Wisława Szymborska "Oma aja lapsed", Zbigniew Herbert "Valitud luuletused", Carlos Vitale "Kohaühtsus", Jüri Talvet (koostaja) "Ameerika luule antoloogia", Marjane Satrapi "Persepolis", Hergé "Sinine lootos" ja "Vaarao sigar", Sinikka Nopola "Risto Räppar ja kohutav vorst" ja "Risto Räppar ja viimane hoiatus", Espen Fyksen ja Øyvind Rune Stålen "Elias, väike päästekaater", Hannu Mäkelä "Miisa uus pere", Timo Parvela "Kiigelaud", Nick Hornby "Maoli", Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud", Milan Kundera "Eesriie", Georges Perec "Mõelda/liigitada ja teisi tekste"

  3. Job satisfaction among nurses working in the private and public sectors: a qualitative study in tertiary care hospitals in Pakistan

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Hamid S

    2014-01-01

    Full Text Available Saima Hamid,1 Asmat Ullah Malik,2 Irum Kamran,3 Musarat Ramzan41Health Services Academy, Islamabad, Pakistan; 2Integrated Health Services, Islamabad, Pakistan; 3GIZ, Islamabad, Pakistan; 4Wah Medical College, Wah Cantt, University of Health Sciences, Wah, PakistanBackground: Many low and middle income countries lack the human resources needed to deliver essential health interventions. A health care system with a limited number of nurses cannot function effectively. Although the recommended nurse to doctor ratio is 4:1, the ratio in Pakistan is reversed, with 2.7 doctors to one nurse.Methods: A qualitative study using narrative analysis was undertaken in public and private tertiary care hospitals in Pakistan to examine and compare job satisfaction among nurses and understand the factors affecting their work climate. Interactive interviews were conducted with nurses working with inpatients and outpatients.Results: All of the respondents had joined the profession by choice and were supported by their families in their decision to pursue their career, but now indicated that they were dissatisfied with their jobs. Three types of narratives were identified, namely, “Working in the spirit of serving humanity”, “Working against all odds”, and “Working in a functional system and facing pressures of increased accountability”. Nurses working in a public sector hospital are represented in the first two narrative types, whereas the third represents those working in a private sector hospital. The first narrative represents nurses who were new in the profession and despite hard working conditions were performing their duties. The second narrative represents nurses working in the public sector with limited resources, and the third narrative is a representation of nurses who were working hard and stressed out despite a well functioning system.Conclusion: The study shows that the presence of a well trained health workforce is vital, and that certain

  4. Eesti luule ja poeetika tagasivaates : vestlus Vincent B. Leitchiga / Vincent B Leitch ; küsitles [ja tõlkis ning eessõna:] Anne Lange

    Index Scriptorium Estoniae

    Leitch, Vincent B

    2002-01-01

    V. B. Leitch oli ilmumata jäänud koguteose "The poetry of Estonia: essays in comparative analysis" toimetaja. Kogumikus oleks ilmunud Yale'i ülikoolis peamiselt 1960. a-tel peetud ettekanded eesti luulest. Loengud korraldas Aleksis Rannit. V. B. Leitch meenutab ka Ants Orast, kes oli tema doktoritöö juhendaja Florida ülikoolis

  5. Meistrist epigooniks, epigoonist ikooniks: Jakob Liivi luule retseptsioonist. From Master to Epigone, from Epigone to Ikon: On the Reception of Jakob Liiv’s Poetry

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Pille-Riin Larm

    2012-04-01

    Full Text Available Jakob Liiv (1859-1930 is an Estonian writer whom most academic literary histories and encyclopedias classify in the late-romantic, so-called epigonic literary movement of the end of the 19th century. In actuality, however, Liiv’s oeuvre took shape over a significantly longer period of time, and was quite heterogeneous with respect to genre. This article sets out to approach a single, albeit the largest segment of Liiv’s oeuvre-- the reception of his poetry, which is also the aspect most fraught with prejudice. An overview is given of the criticism of the author’s poetry, both in the latter part of the era of national awakening and thereafter. On the basis of the criticism of Liiv’s poetry in his own time, one can make the general observation that the key words in the critical literature of the 1880s and 1890s were the author, the concept of plagiarism, thematic choice, the social dimension of representation, the nationalist quality of literature, the criterion of the beauty of language, and questions of form. The question of the aesthetic value of literature is simply not raised at all. In the context of the era of russification, the primary task of literature was to preserve Estonian national consciousness. Thus it is to be expected that – particularly in poetry – epigones continued reproducing the moods of the era of national awakening. In this context Liiv is a beloved author, whose poems correspond to the image of the right kind of literature, and who by means of his allegorical songs also dares to broach contemporary public issues. During the social unrest that struck the Russian czarist empire in 1905, political censorship was relaxed and the old ideals of the readership were shattered. In the context of the revolution and the renewal of language and art fostered by the Young Estonia movement, Liiv was more and more often criticized for his emotional tepidity, outworn vocabulary, and played-out themes, but this was nevertheless not the attitude of the majority. It seems that at the beginning of the 20th century Estonian literary thought diverged into many ambiguously delineated directions. At any rate, Liiv soon disappeared from view in the literary public for many years, returning to the purview of readers only on specific occasions. As time went on, Liiv increasingly became a kind of icon of the post-national awakening period. During the years of the Estonian republic, in the volume of selected poems published in honor of the writer’s 70th birthday (1929, Liiv is raised once again to a position of honor as a patriotic poet, and voices unite to praise his achievements in advancing the language and literary form. With the publication of his memoirs (1936 and posthumously in 1938, the writer is strongly tied to his own generation. Liiv’s oeuvre becomes a sign. However, once Liiv’s iconic position is securely established, his newer poetic works are finally rediscovered. Distance in time favoured new and original discussions of Liiv’s poetry: if up till then Liiv had been regarded first and foremost as a poet of the fatherland and the time, as a poet of thought and feeling, now his nature poetry is discovered, in all its suggestiveness, emotionality, and tension. This study of the reception history of Liiv’s poetry has shown how, in the course of changes in the times and the literary taste of the readership, a master becomes an epigone, and an epigone is turned into an icon. The reception of Liiv’s poetry reflects the contradictions underlying the understanding of Estonian literature, and the development of its interpretation over time.

  6. Luuleaasta 1994 : parlamendi koosseis on selgunud / Barbi Pilvre

    Index Scriptorium Estoniae

    Pilvre, Barbi, 1963-

    1995-01-01

    Rannit, Aleksis. Nii näen sind ikka; Kangur, Kalju. Sõna sees olek; Traat, Mats. Koidu kätes; Rimmel, Rudolf. Setu netu; Suislepp, Harald. Köögertali kojutulek; Piir, Enno. Sunnitöölise Mekka; Üllaste, Leenart. Lind tormis; Hirv, Indrek. Taskuraamat (taskutähekerjus); Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Maithunad Eestis; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Armuühtepühad; Mirtem, Valev [Luhaäär, Ingvar]. Tulevaas; Kurvits, Lembit. Matle laul; Lillemets, Enn. Olemise valge koer ehk Ingli kolju; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Jah, luuletused; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Ohjad Oti mäel; Jessod, Mats [Jakobson, Mati]. Poeetilisi prohmakaid; Ivar, Ivo. Riimiskid; Kilokalor, Kalle. Öösel näeb halvemini kui päeval; Trubetsky, Tõnu. Anarhia; Laanvee, Ervin. Jaa. Mina olen; Kuningas, Marko J. ...jääb USK, LOOTUS, ARMASTUS; Ruben, Arne. Ajakirjanik; Ollinovski, Jim [Ollino, Ott]. Luuletused; Toomik, Tõnu. 27 luuletust; Tosin, Ants. Õnnetähestik; Krüger, Urmas. Ka nii võib...; Kärner, Siim. Usseaid; Sikk, Heino. Võrokõstõlõ: poeem; Kollin, Viktor. Kodutunne; Alo, Ülo [Võsar, Ülo Alo]. Ööbikuvalgus; Sepp, Vello. Vigased pärlid; Palo, Wilhelm. Tuule-luuled; Soomets, Triin. Randmes unejanu; Soomets, Triin. Janu masinas; Ränik, Valeria. Ajast väljas; Kivi, Aita. Kalender-päevik Aita Kivi luuletustega; Maagemust, Maarika. Kaaludes kaldaid; Hiiussaar, Ann. Valgete uste taga; Kolkkanen, Imbi. Mina ja maailm; Mets, Neeme. Kesalill; Kolesnitshenko, Kaidi-Ly. Kaks silma; Kahro, Anne. Nälkjast!; Kabe, Aino. Tuulema mõtteriim. Raatma, Salme. Laululatern; Osila, Virve. Lootuse luiged; Isak, Asta. Valguse ja varjude vahel; Õunapuu, Meeli. Mööda teid ja radu

  7. Inimkonna hämarus: Marie Under ja saksa ekspressionism / The Twilight of Humanity: Marie Under's Translations of German Expressionist Poetry

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Tiina Ann Kirss

    2016-12-01

    Full Text Available Teesid: 1920. aastal avaldas Marie Under eestikeelse tõlkevalimiku saksa uuemast lüürikast, milles suurim osakaal on ekspressionistlikel luuletajatel. Koos selle vaatlusega käsitleb artikkel Underi hinnangut ekspressionismile kui kultuurinähtusele ning ekspressionistlikke siirdeid kahes Underi luulekogus, „Verivalla“ ja „Pärisosa“. Luule tõlkimine võib toita luuletaja loomingulisi allikaid, kuid huvitavad on ka need juhtumid, kui luuletaja neist läbitöötatud vormidest lõpuks loobub.   In 1920 Estonian poet Marie Under published an anthology of translations from recent German poetry, the largest number of which were expressionists. Most of the poems were chosen from Kurt Pinthus’ anthology Menschheitsdämmerung: Symphonie jüngster Dichtung, published in 1920, a carefully composed summa of German expressionist poetry. Under’s first examples of expressionist translations, published in the album of the Siuru group of poets in 1919 met with arch and scathing criticism, particularly on the level of style: ostensibly she had “beautified” expressionist rhetoric. She was not deterred, but persisted, and alongside the volume of translations published a short critical article on expressionism and its ethical dimension in the newspaper Tallinna Teataja, where she outlined Kurt Pinthus’ justifications for the composition and structuring of his edited anthology. This paper explores Under’s part in the cultural transfer of German expressionist lyric poetry into Estonian: her selections of authors and individual poems, the periodization of the movement through the table of contents, the emphases and omissions of the resultant whole. Secondly, and more importantly the paper investigates the impact of expressionist topics and rhetoric on Under’s two next volumes of poetry, Verivalla (Land of Blood, 1919–1920 and Pärisosa (Portion, 1920–1922. The main focus of this analysis is on Under’s lexical experiments and stylistic

  8. Participatory Design of an Online Self-Management Tool for Users With Spinal Cord Injury: Qualitative Study.

    Science.gov (United States)

    Allin, Sonya; Shepherd, John; Tomasone, Jennifer; Munce, Sarah; Linassi, Gary; Hossain, Saima Noreen; Jaglal, Susan

    2018-03-21

    general, participants indicated that they felt more confident with information received from trusted, in-person sources (eg, peers or health care professionals) than information found online. The discovery stage saw participants propose and discuss concepts to filter credible information and highlight community expertise, namely (1) a community-curated resource database, (2) online information navigators, and (3) group chats with peers. Several tools and techniques were collectively prototyped in an effort to foster trust and community; these are illustrated in the Results section. A PD process engaging users as codesigners, codevelopers, and informants can be used to identify design concerns and prototype online solutions to promote self-management after SCI. Future work will assess the usability of the collectively designed tools among a broad population of Canadians with SCI and the tools' impact on self-efficacy and health. ©Sonya Allin, John Shepherd, Jennifer Tomasone, Sarah Munce, Gary Linassi, Saima Noreen Hossain, Susan Jaglal. Originally published in JMIR Rehabilitation and Assistive Technology (http://rehab.jmir.org), 21.03.2018.

  9. Characterisation and dissolution studies on the uranium pyrochlore mineral betafite (Ca,U)_2(Nb,Ti,Ta)_2O_7

    International Nuclear Information System (INIS)

    McMaster, S.; Ram, R.; Tardio, J.; Bhargava, S.

    2014-01-01

    The pyrochlore group mineral, betafite (nominally (Ca,U)_2(Nb,Ti,Ta)_2O_7); is a refractory uranium mineral found in many ore deposits, including the currently mined deposit at Rössing, Namibia and the currently unmined deposit at Saima Massif, China. The decreasing abundance of “easy to leach” uranium minerals (i.e. uraninite), has led to interest in the extraction of uranium from refractory uranium minerals such as betafite. In the current study, three naturally occurring betafite mineral samples (obtained from Ambatofotsky and Miarinarivo, Madagascar (BAM and BMM respectively) and Silver Crater Mine, Canada (BSC)) were characterised using ex-situ high temperature X-Ray Diffraction (XRD), multi acid digestion / ICP-MS analysis (composition) and X-Ray Photoelectron Spectroscopy (XPS). Dissolution of the three samples was also investigated under conditions similar to those used in commercial tank based uranium leaching processes. XRD analysis showed that all three samples were highly metamict. Samples BMM and BSC showed no assignable diffraction lines before heat treating, whereas the XRD pattern obtained for sample BAM contained diffraction lines that confirmed the presence of crystalline anatase (TiO_2). Heat treatment studies on the samples showed that the betafite in the samples was converted into a crystalline form at 700°C in all 3 samples. Gangue minerals, rutile, Nb-rutile, UTiNb_2O_1_0, and studitite were also found to be present in the heat treated samples. Multi acid digestion ICP-MS analysis showed the natural samples contained between 16 and 26% w/w uranium as well as all the major elements present typically in betafite. XPS analysis was conducted on the unheated betafite samples. XPS analysis showed that the uranium in the samples was predominately in U"5"+ oxidation state. Some U"6"+ was also identified though this was most likely restricted to the outer surface of the samples. Dissolution studies (batch mode) were conducted under the following

  10. Palve : [luuletused] / Ernst Enno ; [Impressioonid]: Viiu Härm

    Index Scriptorium Estoniae

    Enno, Ernst, 1875-1934

    2004-01-01

    Sisu: Palve ; Ma kuulan ; Imeline helin ; Nad langesid tasa, tasa ; Nii tasa mängisid lained ; Mu õnn ; iks ruttad, väsinud rändaja? ; Valge öö ; Kui ärkab ; Kui virmalised vehklevad ; Vii ära ; Väike paju ; Kui sõuaks igavikku ; Ei me suutnud ; Sügisel ; Su silmis ; Ja jälle sõuab ; Jõulurõõm ; Igatseja kodu ; Hääd ööd! ; Õhtu Pühajärvel ; Peipsi kaldal ; Õhtu ; Kodune ilu! ; Rannal ; Ma tulen hilja ; Märgitud ; Nõmmeallik, Õhtule! ; Kurbus ; Vesiroos ; Kojuigatsus ; Õhtu kodutalus ; Kevade õhtul ; Mu tuba on väike ; Kodukask ; Kallimeelsed ; Jutluse ajal ; Kauge kõlin ; Suvel ; Hall laul ; Igatsus ; Põud ; Ta tuli ; Suvi ; Hõõgamine ; Rändaja õhtulaul ; Tuul alulis ; Võiks otsast alata ; Kolm eite ; Nõmme pääl ; Nõmmeigatsus ; Vanaisa surm ; Karjamaal, Kas sa iial ei küsi ; Imelikku rada pikka! ; Üks lilleke ; Sütti, sütti! ; Noore suve muinasjutt ; Su omasem silmapilk ; Igatsus; Kullerkupp ; Öö valge on õnn ; Tartu valgel ööl ; Vari ; Hääd jällenägemist ; Ühele sõbrale ; Nii läbisegi jooned ; Hõbemeelne luul ; Kui suri lill ; Sind jumalaga jätsin sääl ; Ja eluvalgus, see on nende and ; Ja saadus hing ; Sügise ; Kodu imelisem töö ; Ja pisarad sul kipuvad silma ; Nad läevad pikas reas ; Nad ei vaata tagasi! ; Kadunud kodu! ; Sa oled inime ; Meil kõigil ühine on pulmapidu ees ; Ja jahtund süda jäta ilmale ; Siis vaikivad kõik mõtted ; Nii vaikseks kõik on jäänud ; Siin-sääl kui katkend viisid ; Nii, nii see küll ikka oli ; Ei ole tühi jutt ; Oli viisiks koju tulla ; Tuba, väike tuba ; Sa ära küsi ; Kuulmata kuskil kumiseb kodu ; Mere ääres tuba vaikne ; Ei ükski neist armasta mind ; Igatsus ; Lumesõda ; Tuul käib tühjal rannal ringi ; Üks rohutirts läks kõndima ; Hilissuvi ; Tähte väli vaatas vette ; Valge unustus

  11. Unelõiv ja Saarepiiga: Jüri Talveti kirjanduslik "Kalevipoeg" / The Rhisomes of „Kalevipoeg“: Literary Interpretation of the Estonian National Epic by Jüri Talvet

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Marin Laak

    2016-12-01

    Full Text Available Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sisemistele, intratekstuaalsetele seostele, mis korduvad gradatsiooniliselt ja toetuvad teatud kindlatele tekstuaalsetele sõlmpunktidele, näiteks „Saarepiiga“, „uni“ jpt. Enam kui autentsed allikad, on „Kalevipoja“ kui kirjandusliku teksti puhul oluline eepose toimimine pidevalt uusi tekste ärgitava tüvitekstina. Eepose analüüs näitab, kuidas selliste seoste alusel tekivad uued kultuurilised ühikud, kauneid näiteid selliste motiivikordustele rajatud seosteahelate kohta leidub ka Jüri Talveti luules.   The article focuses on the treatment of the epic The Kalevipoeg from the viewpoint of comparative literature. This approach is a continuation of the study of literary relations of the epic which, on the one hand is opposite to, but on the other hand continues the present folkloristic approach to The Kalevipoeg as a folklore-based epic, which is based on the comparative-historical method of studying folklore. F. R. Kreutzwald’s role in creating the national epic was enormous; the epic can be conceived as a fictional and intentional piece, emphasising the role of its author. Although different genres of genuine folklore can be recognised in the epic, works of fiction of European and world classics have also been used in its construction, and the text of the epic has itself become an intertextual foundation for new works of fiction. The paradigm of discussing the epic changed due to Jüri Talvet’s groundbreaking treatment of The Kalevipoeg as a great European epic and

  12. Foreword

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Tiina Ann Kirss

    2012-04-01

    commemorates another important anniversary in Estonian cultural history. The editors, Dr. Luule Epner, and Dr. Anneli Saro, have elicited and prepared a very fine selection of articles based on papers given at a conference in December 2006 devoted to the 100th anniversary of the first professional theatres in Estonia. We anticipate that the future of Methis will entail other such occasions for English-language special issues and clusters of articles. 6 As with any new venture, Methis has already encountered controversy – particularly about its name, the choice of which entailed a tension between pure loyalty to long humanistic traditions and pragmatism. Metis is the mythological mother of Athena, and the symbolism of this lineage is connected with Tartu, a historic university city, referred to frequently with the locution “Emajõe Ateena” (“Athena on the Banks of the River Emajõgi“. The “Tartu spirit”, whether it is a figure for intellectual passion or a haunting of the past (or the name given to a very peppery chocolate truffle in one of Tartu’s famous cafes is part folklore and part ideology. We hope that on the pages of this journal, it will be “catching” in the best sense of that word. Scholarly wisdom, championed by Athena, needs nurture and protection, perhaps especially these days, when the heat of institutional production requirements and bureaucratic quotas threaten to overpower the coolness, caution, slow absorption, meticulous tending and acumen of real scholarship. As a journal, Methis seeks to honour the solicitude of its mythological patroness. However, many of our colleagues in Classical Studies have been quite vocal about the extra letter in the name of our journal. While their objections are certainly justified, there is no gratuitous playfulness in the extra letter “H“. Since another European journal of the humanities already exists under the name Metis, we merely wished to avoid confusion. While many of the forthcoming issues of

  13. Jüri Talvet maailmaluule tõlgendajana / Jüri Talvet’s Interpretations of World Poetry

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Lauri Pilter

    2016-12-01

    Full Text Available Teesid: Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja, kirjandusteadlase ja hispaaniakeelse kirjanduse spetsialisti Jüri Talveti tõlketegevuse viljade hulka kuulub luulet ja proosat nii sajandeid vanast Hispaania klassikast kui ka 20. sajandil või tänapäeval romaani keeltes või inglise keeles loodud teostest. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas professor Talvet on tõlgendanud luule ja poeetika, kuid ka kirjandusajaloo, iseäranis barokk-kirjanduse alaseid küsimusi oma kirjandusteaduslikes esseedes. Vaadeldakse ka tema tõlketegevuse mahtu ja tõlketöö põhimõtteid.   Jüri Talvet (born in 1945 is a poet and a scholar of comparative literature, Chair Professor of World Literature at the University of Tartu. His numerous translations of poetry and poetical fiction from the Romance languages and, to a lesser extent, from English, reflect his views on world poetry. Those views are also expressed in his theoretical writings from the years of 1977 to 2015. Having studied English literature as the main subject at the University of Tartu, he early developed an interest in Spanish, in other Iberian languages, and in the Iberoamerican literatures. His translations from that area include works from medieval and early modern literature as well as notable literary achievements from the 20th century and the contemporary era. Talvet’s interpretations of Federico García Lorca and the “Latin American boom” authors are supported by profound insights into the philosophy, aesthetics, and poetics of the 17th century Spanish Baroque literature, known as the literary Golden Age of Spain. The influence which Talvet’s activities have exerted has widened the horizons of Estonia’s literary culture: while in the early 20th century, the previous German, Russian and Finnish leanings were supplemented by orientations to, and translations from, French and Italian literatures, Talvet has helped to enrich the Estonian literary landscape

  14. Jüri Talvet Juhan Liivi radadel / Jüri Talvet on the Trails of Juhan Liiv

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Tanar Kirs

    2016-12-01

    Full Text Available Teesid: Käesolev uurimus põhineb Jüri Talveti juubeliüritusel peetud ettekandel ning keskendub professori Liivi-alase tegevuse käsitlemisele. Artiklis tutvustan Talveti Liivi-tõlgenduse uudseid ja vähemärgatud detaile, mis kajastuvad tema koostatud Liivi luule väljaannetes ja nendega ühenduses olevates kriitilistes käsitlustes. Siinjuures tahan näidata, et Talvet avaldab Liivi luulet teistsuguses võtmes ja teisendab oluliselt seda normi, mille vahendusel Liivi luulet tänapäeval tuntakse.   The article addresses Jüri Talvet’s interpretation of poetry by Juhan Liiv (1864–1913. Its focus lies on a collection of Liiv’s poetry Snow Drifts, I Sing: Selected Poems (Lumi tuiskab, mina laulan: Valik luulet, 2013 compiled by Talvet. I shall compare this book with the most extensive volume of Liiv’s poetry of the previous century With and Without You (Sinuga ja sinuta, 1989 edited by Aarne Vinkel, which has had a major role in the shaping of the norms that serve as a basis for understanding Liiv’s work in recent times. The article observes how these volumes mediate Liiv’s poetry and the way Talvet transposes its earlier publishing standards. More particularly, I will analyse the poetry collection edited by Talvet from five perspectives: I will map the new texts and text fragments included in the work, discuss Talvet’s corrections and highlight the omitted fragments and full texts. Such specific treatment can be narrowed down to three broader topics: what new additions Talvet makes to the known textual body of Liiv’s poems (new texts; what changes he makes to previously published poems (textual additions, corrections and omissions; what he has left out (omitted texts. Talvet adds a great number of texts to the known body of Liiv’s poems. The poetry book Snow Drifts, I Sing contains over 20 poems that are not included in With and Without You; furthermore, Talvet publishes a number of new pieces of poetry. These texts have

  15. Reviewer Database

    Directory of Open Access Journals (Sweden)

    Chief Editor

    2016-06-01

    RRachit NegiRadhika MariappanRafiq MirRahul BansalRahul ChaturvediRahul DandekarRahul KatiyarRaihan BoyleRaja JebasinghRajarajan KRajeev BijalwanRajesh GaikwadRajesh GargRajesh KumarRajesh KunwarRajinder SamyalRaju PatilRakesh KakkarRakesh SharmaRam MandalRama SinghR KamathRanganatha S CRanjana SinghRanjeeta KumariRapolu YadagiriRashmi GodeRashmi HullalliRavi AvRavi ShankarRavikiran KamateRavleen BakshiReema KumariReetu SharmaRenu AgarwalRenu ChauhanRenu SulakheRicha SinhaRijul RanjanRijuta PandavRitika TiwariRitu KashyapRochak SaxenaRohit DhakaRuby KhanRuchi DharRuchi JuyalRuchir RustagiRuchita DixitRujul ShuklaRujuta HadayeRupali RoyS C GuptaS D KandpalS MohapatraS SaxenaSachin GuptaSachin PandeySachin YadavSadhana AwasthiJyoti SharmaSaima AkhundSamarjeet KaurSamreen KhanS ChakrabortySandeep BabarSandeep PanigrahiSandip KumarSanjay GuptaSanjay JhaSanjay PandeySanjay TripathiSanjay ZodpeySanjeev DaveySanjeev GuptaSanjeev KhichiSanjeev KumarS VaithiyalingamSarita SoodSatya LenkaS ChakrabortyS VarshneySayani DuttaSayed K MominSeema DiwanSeema JainSenthil Kumar S KShabnam AnsariShailendra KumarShailesh KawaleShailesh SumanShaili VyasShalini DwivediPooransinghShalini SrivastavShanta KhesSharvanan UdayarShashank K JShazia ShafiSheesham AgarwalSheetal PatelSheikh SaleemShereen SadiqShibani DattaShikha HandaShivani KalraShivani RaoShivender SinghShivraj BhimteShraddha MishraShveta SainiShweta RajpalShyam DixitS ShivalliS MukherjeeSimmi OberoiSindhuri RSitanshu KarSmiji ChiramalSmita ValekarSonal RaniSonali ChoudhariSonia TiwariSonu GoelSrikanth ReddyS RanganathanS Krishnan VSrishti DixitSubodh KarmakarSudharshini SubramaniamSudhir ChawlaSudhir GuptaS BhattacharyaSugandha JauhariSujan MarahattaSumana SamantaSumeet DixitSumit DhruveSumit JethaniSunder LalSuneel KaushalSunil GargSunil MisraSunita DhakedSunny AggarwalSuprakas HazraSurabhi MishraSuraj ChawlaSuraj SenjamSuravi PatraSurekha KishoreS TripathiSurya BaliSushil BansalSushil DalalSushil KabraSushil ShuklaSwapan Maji